kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu ja jõuõla vahel on täisnurk. 3. Tügi vagonett 1000kg ja kiirusega 0.3m/s. Talle liikus vastu täis vagonett 0,1m/s. Pärast põrget jäid seisma. Leia vagonetis olnud maagi mass. m1= 1000kg m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' v1= 0,3m/s m1v1 - m1v1'= m2v2'- m2v2 v2= 0,1m/s m2= m1v1 - m1v1' / v2- v'2= 3000kg v'1 + v'2=0 m2=? Kuna tühi vagonett kaalub 1000kg ja teise
Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli
ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi.
T terminali navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p terminali navigatsiooniteenuse tasumäär ühiku kohta alljärgnevalt; w õhusõiduki massi arvestav tegur, kus MTOW on suurim stardikaal tonnides; w=(MTOW / 50)n n astmenäitaja, Eestis: 0,5 ja 0,7. 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? Maandumistasu Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi (MTOW) iga 1000kg või selle osa eest (EUR). Võimalikus ka vahemikud, et nt MTOW < 20t on üks tasumäär, raskematele lennukitele aga teine. Võib olla allahindlus maandumistasust ning terminali navigatsioonitasust mis kehtib õppelendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/SCHOOLFLIGHTS" ja treeninglendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/TRAINING FLIGHT". Parkimistasu Õhusõiduki parkimisel lennuvälja territooriumil võetakse parkimistasu
tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid.
keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna, · vedeliku puhtusest. Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V N=1kW=1000W m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg t=0,5h=1800s N=A/t=Q/t=>Q=Nt V=1,3l=0,0013m³ Q=1000W*1800s=1800000J H2O Q=Lm t=100°C Q=2300000J/kg*1,3kg=2990000J Q=? Qv>Qp V:Pott ei keenud veest tühjaks, kuna ei saa vajaliku soojushulka. Andmed jää soojen. jää sulam. vee soojem. vee keemine m=200g=0,2kg -20°C(jää)------->0°C-------->100°C
Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb
sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast.
C mg 5,7 monoküllastumata rh g 0,02 Vit. B1 mg 0,04 polüküllastumata rh g 0,11 Vit. B2 mg 0,03 Vit. B6 mg 0,05 Valmistamise tehnoloogia Selekteeritud siidriõunad/pirnid Purustamine Virre Naturaalne kääritamine siidriks (4-6 nädalat) 1000kg õunu 750 liitrit siidrit Ühe või kahekordne destillatsioon Laagerdamine tammevaadis vähemalt 2 aastat Erinevused olenevalt valmistamismeetodist Potstill meetod: Kerged õuna aroomid, kestev järelmaitse Aastatega muutub maitse sügavamaks, külluslikumaks Pikim laagerdusaeg 20-25 aastat Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õunte aroom, puuviljane maitse Ideaalne noore Calvadosi tootmiseks Pikim laagerdusaeg 12-18 aastat
4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg. 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid
Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, sisseehitatud vesivärvi kuivatussüsteem, lisasoojussalvesti. Kütte-ventilatsiooniagregaat: sissepuhkeventilaatorid 2 X 7,5kW; väljatõmbe-ventilaatorid 2 X 7,5 KW; õhuvahetus 36.000 m³/h vr. 500 Pa.; vedelkütuse või gaasipõletiga kuni 400 KW või otsegaasipõletiga kuni 450 KW.
O 0,05 %...0,35 % (vahel kuni 1,2 %) N 0,0001 %...1,8 % Erinevad metallid (Fe, Ni ja Cu) 0,001 %...0,1 % Tabel : Nafta elementkoostis Kokku leidub naftas üle 50 elemendi. Nafta omadused Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla erinev koostis ning selle tõttu on ka omadused kohati erinevad. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta on veest hõredam (nafta: 800 kg/m3, vesi: 1000kg/m3). Nafta värvus on enamasti tumepruun. Naftal puudub ühtne keemis- ja sulamistemperatuur, kuna nafta võib olla paiguti erinevate ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0
Astumisel hakkab inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv Kui nüüd omavahel põrkavad kokku kiiresti sõitev auto (120km/h) ja raske veoauto(kiirus 70km/h),Kui sõiduauto kaalub 1t ja rekka 9t siis on arvutus järgmine Sõiduauto impulss=120km/h * 1000kg=12000 Veoauto impulls = 70km/h * 9000kg=630000 Veoauto sõidab küll aeglaselt,aga tema mass on kordi suurem ja kui toimuks kokkupõrge jääks kindlaks kaotajaks sõiduauto,millest ei jääks arvatavasti suurt midagi järgi,Peale õnnetust on võimalik sedasi vaadata,kui kiiresti sõidukid liikusid...Et sõiduauto impulss oleks veoauto omaga võrdne(juhul kui kaal on 1t) peaks sõiduauto liikuma 630km/h,mis pole tavalise sõiduauto puhul võimalik..
( käibemaks lisandub alati hinnale , mis sisaldab nii tollimaksu , aktsiismaksu kui ka kaubanduslikku juurdehindlust) 3. Laos on 1000 kg värskeid kurke veesisaldusega 98%. Kahe nädalaga langes kurkide veesisaldus 96%-le. Mitu kg kurke on laos järele jäänud? 100% - 98% = 2% ( algse veesisalduse juures on kuivaine osakaal 2 %) 1000 kg 100% X = ( 2 *1000 ) : 100 = 20 kg X - 2% ( tehes ristkorrutise saame , leida kui mitu kg kuivainet oli 1000kg-s kurkides ) 100 % - 96 % = 4 % ( peale veesisalduse langemist on kuivaine osakaal 4%) 20 kg 4% X = ( 100 *20 ) : 4 = 500 kg X - 100% ( kuna kuivaine mass ei vähene siis ristkorrutise tegemisega saame teada hilisema kogumassi kurkidel ) Vastus : Kurke on laos , peale veesisalduse vähenemise , 500 kg 4. Lahendage graafiliselt ülesanne : y = 6 x ; y = 2 + 2x y = 2 + 2x y
0,021 Vastus: Torustiku minimaalne siseläbimõõt peab olema 20,6 mm, et tagada antud vedeliku voolukiirus. Maksimaalne rõhk, mida valitud toru talub on 3,8 10 -10 bar. Ülesanne 6 Läbi drosseli voolab vedelik, mille tihedus on kg / m3. Milline on vedeliku vooluhulk läbi drosseli l/min, kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p bar. Drosseli avanenud ristlõike pindala on A mm2 . Vooluhulga tegur =0,65. Antud: 3 = 1000kg / m vedeliku tihedus p = p1- p 2 = 5bar = 5 10 Pa 5 rõhkude vahe drosseli ees ja järel A= 3,5 mm 2 = 3,5 10 -6 m 2 ristlõike pindala µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5
Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg /
2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha.
temperatuuriga 23 C. See tähendab ,et niiskuse ja temperatuuril kaal muutub paberil.)analüüsi kaalu abil. Paksus paberilehe paksus mikronites. Paberi lehe paksust mõõdetakse mikronites. Laboratoorne mõõtmine toimub 100 kPa staatilise rõhu all 200 mm2 suurusel pinnal. Paberi paksust kiiremal viisil trükinduses mõõdetakse mikromeetriga paberipoognal paarist erinevast kohast. Mahulisus (BULK) - gramm kaalu ja paksuse jagatis. Bulk tähendab et 1,0 bulk mahub 1000kg 1 kuupmeetrisse. Mida suurem on bulk väärtus ,seda mahulisem on paber. Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus. Mida suurem arv seda suurem valgesus.
TOIDUAHELA 3.LÜLI. Toiduahel = Produtsent Konsument Destruent. Toiduvõrgustik-Omavahel põimunud toiduahelate kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon.Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust. Kiskahel-on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel-mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt.
Peale selle · Tsementmört tagab vilgukivi suurepärase kaitse UV-kiirte eest. Värvis sisalduv linaõli tekitab väga hea 2. Täiteainete järgi: nakkuvuse aluspinnaga. · Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle (2)Antratsiit (ladina 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks keeles anthracites, vanakreeka keelest loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna "süsi; karbunkul") on vanim ja kõrgema see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel moondumise tasemega kivisöemodifikatsioon. kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus ______ või peeni ______ liivasid. Liiva, mis (15001700 kg/m³) ja metalliläige.
S 3,142 ∙10−4 m2 l 216,42m 216,42m v= = = =0,12 m/s t 30 min 1800 s Vastus: gaasi voolukiirus on 0,12 m/s 8 ÜLESANNE 8 Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2·10 -5 Pa kiirusega 20 m/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? d1 = 5 cm=0,05 m ρ= 1000kg/m3 P1= 2·10-5 Pa V1= 20 m/s d2= 2cm=0,02m S 1 ∙ V 1=S2 ∙V 2 S1∙ V 1 V 2= S2 d1 2 S 1=π ∙ 2( ) =1,963∙ 10−3 m2 d2 2 S 2=π ∙ 2( ) =0,314 ∙ 10−3 m2 S 1 ∙ V 1 1,963 ∙ 10−3 ∙ 20 V 2= = =125,0 m/s S2 0,314 ∙ 10−3 ρ ∙V ❑1 ρ ∙V ❑ 2
0,0006m 2 600mm 2 2 10 0,85 2000 0,85 1700 7 mille puhul silindri diameeter on 4A 4 600 d 27,6mm 3,14 Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min 27,6mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 32mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema F 10000 10000 rõhk vähemalt p min A 0,000804 0,85 0,0006834 14,63MPa 146,3bar Ülesanne 5 Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 125mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 4%. Vastus
250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6%
250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida:
Leian algkiiruse v(alg)2 = Vx2 + Vh2 v(alg)2 = 34,632 + 17,322 = 1500 v(alg) = 38,7 m/s Vastus. Algkiirus on 38,7 m/s. Ül. 5 Antud d= 80 cm = 0,8 m Leida T= ? Lahendus T = 2π (ruutjuur J/mgl) I0 = 2mr2 T = 2π (ruutjuur Io / mgl) = 2π (ruutjuur 2r2 / gr) = 2π (ruutjuur 2r / g) T = 2 π ruutjuur (2* 0,4 / 9,8) = 1,8 s Vastus. Võnkumise periood on 1,8 s. Ül. 6 Antud S = 16 cm2 = 16*10-4 m2 h=5m q = 1000 kg/m3 Leida F=? F = p*S Lahendus p = F/S p = qgh p = 1000kg/m3 * 9,8 m/s2 * 5m = 49 000Pa F = p*S F = 49 000 * 16*10-4 = 78,4 N Vastus. Jõud, ava sulgevale korgile mõjuv jõud on 78,4 N. Ül. 7 Antud d = 2 cm = 0,02 m r = 0.01 m t = 30 min = 1800 s m = 0,51 kg q = 7,5 kg/m3 Leida v=? Lahedus q = m/V V = m/q V = 0,51 / 7,5 = 0,068 m3 v = V / t*d v = V / t * pii * r2 v = 0,068 / 1800s * pii * 0,012 V=S*v*t v = V / (t * S) v = 0,068 / (1800*pii*0,012) = 0,12 m/s Vastus. Voolu kiirus on 0,12 m/s Ül. 8 Antud V = 100 l = 0,1 m3
püsib põlvest põlve JOONIS Õ LK 22 Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. ÜLESANDED 3 Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul? I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass II 10 000 kg * 0,1 =1000kg rebaste biomass Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg 100 kg * 0,1= 10 kg Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t? Fütoplankton kogerhaug 15 t 1,5 t0,15 t=150 kg Hauge on: 150/5 = 30 4
Ülesanded IV Lahendusi 10. Ristkülikulise kujuga parv, mõõtmetega 5 m korda 2 m, ujub jões. Leia: a) kui palju sügavamale vajub parv, kui talle laaditakse 0,4 t massiga hobune; b) mitu hobust saab laadida parvele, kui parv võib koorma laadimise tagajärjel vajuda vaid 15 cm. parve pikkus a = 5m parve laius b = 2m hobuse mass m = 0, 4t = 400kg vee tihedus vesi = 1000kg m3 parve vajumissügavus h2 = 15cm = 0,15m a) parve vajumissügavus h1 = ? b) maksimaalne hobuste arv n2 = ? Lahendus a) Kui parvele läheb hobune, siis parv vajub parajasti nii palju, et väljatõrjutud vee kaal Pvesi = vesiVvesi g võrdub hobuse kaaluga Phobune = mg : vesiVvesi g = mg vesiVvesi = m Arvestame, et väljatõrjutud vee ruumala on parve pindala S = ab ja parve vajumissügavuse
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass
Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad muuta valguseenergia biomassi energiaks
i. Mida püüavad ekspedeerijadvedajad maksimeerida ja mida minimeerida? (vastavalt koorma täiteastet ja tühisõite) ii. Mis oleks ekspedeerijalevedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? (esimene võimalus on kasumlikum) Lennu ja merekauba veod (vt loeng V) Arvestuslik kaal lennu ja merevedudel 167 kg ja 1000kg 1 kuupmeetri kohta Lennu Kliendi nõustamine, kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt lennukitüübile, marsruudile Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat, jne. Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi, AWB # loomine) Lennuliini broneeringu tegemine (veebis, epost) Sobiva pealevõtmisaja koordineerimine kliendi ja vedajaga.
Ühe sessiooni vältel on võimalik sama pinda korduvalt kasutada (3-4 korda). Nartsiss Nõuded ajatussortidele: Õitsema kindlaksmääratud ajal ja olema küllaldase pikkusega Õied peavad olema suured, tugevad ning ulatuma üle lehtede Taimed ei tohi olla nõrgad Mansett peab lehti ja õievart kindlalt koos hoidma Lõikeõite toodang piisavalt suur ühe kg sibulate kohta Õied peavad hästi säilima Õite toodang 1000kg sibulate kohta: ‘Carlton’ – 18000 ‘Dutch Master’ – 15000 ‘Ice Follies’ – 20000 ‘Unsurpassable’ – 14000 ‘Yellow Sun’ – 19000 ‘Fortissimo’ – 13000 ‘Golden Harvest’ – 16000 ‘Barret Browning’ – 17000 ‘Dick Wilden’ – 18000 ‘Flower Record’ – 25000 ‘Fortune’ – 16000 ‘Proffesor Einstein’ – 19000 Ajatamise tehnoloogia:
Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi. Limusiin Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid
Kuna maismaaökosüsteemides on enamasti iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks
- lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid) EPK aretuskomponedid - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist Saksmaalt - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses kasutatavad ka tänapäeval. - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad "
geograafilise isolatsiooni. Algselt oli nili-ravi kaks erinevat tõugu, kuid nüüd loetakse ühe tõu alla. Põhiliseimaks piimapühvliks Euroopas on kohalik vahemere-tüüp, kelle erinevaid tüüpe on erinevates riikides ristandatud India murrahiga. Lihajõudlus Pühvleid peetud veoloomadena aastasadu. Tänu sellele on neil eriliselt arenenud lihastik- nimelt võivad mõned loomad kaaluda koguni üle 1000kg ehk üle tonni. Kuigi pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe
Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE
TEHISKÜTUS- looduslike kütuste töötlemissaadus (näit. nafta » bensiin). TEMPERATUURI MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE- kõrgemal temperatuuril suureneb reaktsiooni kiirus; temperatuuri tõstmisel 10°C suureneb reaktsiooni kiirus 2- 4 korda (van`t Hoff). TIHEDUS- ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Ühe ruumalaühiku aine või materjali mass grammides kuupsentimmetri (g/cm3) või kilogrammides kuupmeetri (kg/m3) kohta. Vee tihedus = 1g/cm3 = 1000kg/m3 ; gaaside tihedust väljendatakse grammides liitri kohta (g/l). TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid.
· Kipstooted on leidnud laialdast kasutamist eelkõige seetõttu, et nende töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, nad on suhteliselt gerged ja samas nad ei põle jms. · Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaadi haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes. · Kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Omadused: · Pulbri mahumass 900 1000kg/m³ · Tardumine ei tohi hakata enne 4 min. ja peab lõppema 6 30 min. vahel. Portlandtsemendi tooraineteks on: · 75 78% lubjakivi · 22 25% savi · Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kiüs. · Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis seega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitaboma tugevuse ka vees.
LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s
On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss
tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel üldjuhul vaja kalgendit järelsoojendada, sest laabi toimel tõmbub kalgend kokku ning vadak eraldub. Pärast laabi lisamist segatakse segu hoolikalt ning jäetakse hapnema. Hapnemise lõpp määratakse kalgendi tugevuse ja happesuse põhjal. Kalgendi
2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2
5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel:
2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2
6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik
(kt0 -1830C).
Vesi. H2O
Tähtsaim H ja O ühend.
¾ Maa pinnast kaetud veega.
Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest:
kt0 =1000C, st0 = 00C (lisasidemete lõhkumiseks tuleb kulutada rohkem energiat) .
= 1g/cm3=1kg/dm3=1000kg/m3 ,
Vee tihedus on maksimaalne +40C juures(dimeerid paiknevad kõige tihedamini).
jää
eestlaste aktiivsuse kadu ; saarlastele kästakse karistuseks ehitada Maasilinn. Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik
maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul. Transpordi kasutusel füüsilise kaalu ja arvutusliku kaalu mõiste. Transpordi liik Ruumala ja massi suhe Autotransport 1:3, ehk 1t =3 CBM, ehk 1CBM= 333kg Õhutransport 1:6, ehk 1t = 6CBM, ehk 1CBM= 167kg Meretransport 1:1, ehk 1t = 1CBM, ehk 1 CBM = 1000kg · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad).
otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast
(mass/ruumala = tihedus) -) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = keha massi ja selle keha ruumala jagatisega -) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumala aine kuguse mass. -) tihedus = (roo); =m/V; m = mass, V = ruumala * Tiheduse ühikuna kasutatakse SI-süsteemis [1kg/m 3] (loe: kilogramm kuupmeetri kohta), [1g/cm 3], [1kg/dm3] -) [1kg/m3 = 0,001 g/cm3]; [1g/cm3 = 1000kg/m3]; [1g/cm3 = 1kg/dm3] * Erinevatel ainetel on erinevad tihedused. Tihedused paigutatakse tabelitesse. 1.3.1. Aine tiheduse tabel: kg/m3 g/cm3 Osmium 22600 22,6 Jriidium 22400 22,4 Plaatina 21500 21,5 Kuld 19300 19,3
annaabi.ee 
