Arengupsühholoogia eksami konspekt (0)

Organisatsioonikäitumine ja juhtimise alused



Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted 
Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides.
Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus
Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng
Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine
Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne
Vaimne areng     – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine
Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, 
sootunnuste avaldumine murdeeas
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või 
treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne
Sensitiivne    periood     – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire  areng
Kriitiline     periood     – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal  perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil
Optimaalne     periood     – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus 
Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas 
kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu 
uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu
Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a.
Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele 
vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a     – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime  tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) 
kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine
on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a     - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja  nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta 
hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ 
järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda 
endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise 
silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7    -11a - Mõtlemine areneb, laps õpib  tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete 
probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru 
saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-    …a - Kujuneb abstraktne ja loogiline  mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast 
arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid).


4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused
Eriksoni teooria põhineb praktikal, vaadeltakse staadiumite kaupa 1) Usaldus vs usaldamatus 0-1a     – Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva  maailma vastu, peab tundma turvatunnet e füüsiline läheduss ja vajaduste 
rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei 
tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda 
tagab lapsele turvatunde 2) Autonoomia vs häbi 1-3a –     Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja  keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Laps vajab vanemate toetust, 
abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine ja liiga rasked ülesanded tekitavad 
lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Suureneb verbaalne suhtlemine, 
suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a –     Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad  küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad 
halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi 
ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja 
fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a –     Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine,  enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta 
ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha 
vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a –     Murdeea periood, toimuvad  füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja 
kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. 
Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -…     - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga -     Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide -     Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga.  Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma 
elule annab 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused
Inimese käitumise juhivad alateadlikult soovid ja mälestused, sisemine tung 1) Prelatentne periood sünd-7a –     oraalne -1(imemine), anaalne 1-3  (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel 
kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema 
on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – r    ahulik periood, laps omandab teadmisi,  kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -    tekib huvi vastassoo vastu, nauding  seksuaalaktist 4) Fiksatsioon –     kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata,  pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi)


6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas 
oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost 
keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri
muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides
Lähima arengu tase     –     erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide  lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse 
mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest 
vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused
Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on 
reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama 
ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a     – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus,  reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10    -13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine,  seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a –     Sisemine koodeks ja on õigus seade  end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha 
tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus 1) Kindlalt turvaliselt kiindunud     – Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt  võõraid. Käitub vastavalt oma ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka 
laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. 2) Ebakindlalt ärevalt kiindunud     - Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui  võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. 3) Vältivalt kiindunud     - Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. Kiindumustüübi kujunemist mõjutavad tegurid:  Füüsiline lähedus,silmside  Pikad lahusolekud emast,esimestel aastatel  Ema iseloomuomadused,temperament  Ema enda turvatunne  Lapse vajaduste rahuldamise kiirus  Lapsega suhtlemise optimaalsus liiga palju või vähe  Vanemate omavahelised suhted  Sotsiaalne võrgustik- kui palju puutub kokku teistega peale ema Kasvatusstiilid:  Autoritaarne - ranged reeglid,normid, puudub soojus  Lubav - kindlate reeglite puudumine, laps ise otsustab, suhted soojad aga laps 
on omapead  Autoriteetne – seatakse teatud piirid ja raamid tegevustele kuid laps saab ise 
otsustada, vajadusi suunatakse ja keelatakse. Suhted soojad, osavõtlikud, 
sallivad.


9. Prenataalne areng  1) Eostumisperiood    - 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk  hakkab jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum. 
Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge 2) Embrüonaalperiood    - (3-8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka  suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. 
Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged 3) Looteperiood    - 9. nädal - sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid,  looteperioodil need kasvavad ja arenevad Loote käitumine    :   Loode on pidevas liikumises, südamelöögid 1 kuulõpul  8.näd reageerib puudutusele  Kuni 20 000 liigutust päevas  16.näd tunneb ema loote liigutusi  17-24näd loote aktiivsus väheneb areneb ajupiirkond  24 näd tekib une ja ärkveloleku tsükkel, töötavad maitse, tasakaal ja kuulm  26näd hakkab tööle nägemissüsteem  28näd refleksid  30näd on lootel märgata REMund 10. Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid
Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, 
magab enamik ööpäevast.
Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning 
tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid:  Imemisrefleks  Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul)  Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata 
(kaob 2. kuul)  Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul)  Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)  Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele  Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul)  Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 
6. kuul)  11. Imikuiga  Arenguülesanded:   Psühhosotsiaalne areng     – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad  rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida
prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk 
on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla 
raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks.  Füüsiline-motoorne areng     – muutuvad keha proportsioonid  Kognitiivne areng     – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine


 Mälu areng     - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli  kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast
stiimulist.  Sotsiaalne areng     – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja 
ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 
9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu 
tekib eneseusaldus ning toetus  Kõne areng     – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib  häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – 
ühesõnalised laused  Emotsionaalne areng     – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus,  uhkus Kriitilised keskkonna mõjud :  Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine  Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga  Arenguülesanded:   Füüsiline-motoorne     – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi,  areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused  Kognitiivne areng     - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju,  imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu  Kõne areng     – aktiivne ja passiivne sõnavara  Psühhosotsiaalne areng –     laps hakkab ise rohkem tegutsema, suureneb  iseseisvus ja eneseusaldus. Initsiatiiv (aktiivsus, liiderlikus) vs süütunne 
(kohmetu, vajadus varjata, ei algata suhtlemist)  Sotsiaalne ja emotsionaalne     – märgatav armukadedus ja rivaalitsemine,  tekivad eakaaslased ja suhted  Mäng     – oma reeglid ja oma piirid, rolli ja fantaasiamängud, Individuaalne vs  seltskondlik, Elutute asjade vs suhete uurimiseks, Spontaanne vs reeglitel 
põhinev. Siirdeobjektid e mänguasjad e sild lapse ja ema vahel  Joonistamine – algul kritseldused, siis kujundid ja siis kujutised  Sõprus     – oluline, et sõbral on mänguasjad, kuidas käitub ning siis sõbra  iseloomuomadused  Agressiivsu    s – õpib end kehtestama – löömine, hammustamine, norimine,  asjade võtmine, 13. Keskmine lapseiga  Arenguülesanded:  Füüsiline     – kasvab aastas 5-8 cm, areneb peenmotoorika, füüsiline jõud, jääv  hambad  Kognitiivne     – mõtlemine areneb on konkreetne, põhjused-tagajärjed, tekib  metamälu e teadmised mälu toimimise kohta  Psühhosotsiaalne     – edukus vs kompetentsus või alaväärsus, oluline eduelamus  ja kiitmine


 Sotsiaalne ja emotsionaalne     – sotsiaalne võrgustik areneb, saavutusvajadus,  muutuvad oluliseks eakaaslased,   Kõne     – laieneb sõnavara, omab teaduslikke mõisteid  Agressiivsus     - 8-9-a on tundlikud keskkonnast tulevate stiimulite suhtes (nt  vägivallafilmid). Poiste agressiivsus rohkem nähtav (füüsiline), tüdrukutel 
varjatum ja rohkem verbaalne Andekad lapsed Riskitegurid  Keskmisest kõrgem vaimne 
võimekus (IQ)  Teatud oskuste kiirem areng 
(lugemine, kirjutamine jm)  Edukus üksikutes ainetes  Loov mõtlemine  Liidriomadused   Suhtlemisraskused - sotsiaalne 
isolatsioon - tõrjutus  Toetava keskkonna puudumine -
võimekus realiseeritakse 
negatiivsel moel  Emotsionaalne tundlikkus, 
pinged, konfliktid 14. Murdeiga -  10-12 a - üleminek murdeikka; 12-14 a - varane murdeiga; 15-16 a - keskmine murdeiga; 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded: Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel  Füüsiline     – kasv on kiire, hormonnalsed muutused, seksuaalne areng.  Kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, 
rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne  Kognitiivne     – kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, areneb võime  kirjeldada oma emotsioone ja hoiakuid, võrdlemine teistega  Psühhosotsiaaln    e – identiteedi kujumine vs identideedi segadus,  emotsionaalne kõikumine, tekivad armumised ja seksuaalsuhted.  Sotsiaalne ja emotsionaalne     – suureneb mõjutatavus eakaaslaste poolt,  enesehinnang on kõikuv,suur haavatus ja tundlikus  Identiteedi kujunemine     - Kellena end tulevikus ette kujutatakse, mida  tahetakse saavutada, elukutse valik (murdeea lõpul). Identiteet kujuneb 
kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt. Kui 
identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus.  Sõprus     – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases  murdeeas püsivamad kuid samaealised, keskmine murdeiga – mõlemasoolised
kambad, hiline murdeiga – tekivad paarid. Võimalikud probleemis murdeeas: 1) Söömishäired     – psüühiline häire, ilmneb tüdrukutel, mõjutavad faktorid on  eakaaslased ja meedia 2) Psühhoaktiivsete     ainete tarvitamine – uudishimu, eakaaslaste surve, väljakutse 3) Alaealiste rasedus     – teadmatus, usaldussuhte puudumine vanematega, avalik  arvamus, preservastiivide halb kättesaadavus psühholoogiliselt 4) Depressioon     – esineb rohkem poistel väsimusena, keskendumishäire 5) Kuritegevus     – valetamine, põhjuseta puudumine, edasijõudmatus, probleemid  suhtlemisega, vanemate teadmatus ja hoolimatus


15. Täiskasvanuiga  Arenguülesanded:  Mina-pilt     – kas inimene tunneb uhkust või häbeneb oma nime, milline on tema sooline identiteet, tema põhiolemus ja enesehinnang, mis on tema vajadused, 
võimed ja kohustused  Eneseteostus     - Oma teadmiste edasiandmine noorematele (oma lapsed, töö),  mentorlus, Loominguga tegemine (ka enda jaoks), Enesetäiustamine  Füüsiline ja kognitiivne areng     - u25a. jätkub osade luude kasvamine, 20-40a  on füüsiliste võimete kõrgaeg. Nägemisteravuse kõrgpunkt 20a, hakkab 
langema 40-50ndatel. Kuulmisteravus langeb 20ndast. Maitsetundlikuse 
langus 45a, naistel menopaus 45-55a. Kognitiivses arengus suuri, kiireid 
muutusi ei esine. Küpsuse liigid: 1) Bioloogiline küpsus 12-    25a – võime saada järglasi,organism ei kasva  enam, aktseleratsioon (bioloogilise küpsuse keskmise vanuse 
alanemine 10a kohta 4kuu) 2) Sotsiaalne küpsus 15-30a    – sõltub kultuurist, seadustest, haridusest.  Õigused, vastutus, töökoht, majanduslik sõltumatus 3) Psühholoogiline küpsus 18    -40a – huvi oma heaolu ja teiste vastu,  loovus, tolerantsus, eneseaktsepteerimine, pühenduvus, emotsioonide 
juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus
(a) Psühholoogiline infantiivsus – enesekahjustamine,sõltuvus teiste  heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, 
enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste 
otsuste edasilükkamine  4) Kõlbeline küpsus 13-…     - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused,  tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus     -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest  partneriga psühholoogilisest küpsusest  Võimalikud probleemid:  Stress – muutused mis vajavad kohanemist  Alkoholi tarbimine   Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, 
suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne  Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, 
armukadedus  Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused  Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium  17-40a varajane täisiga  40-60a keskmine täisiga  60-80a hiline täisiga  Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi


 20-30ndad – varajane täisiga  40-50ndad – kesmine täisiga  60- … - hiline täisiga  Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine, 
menopaus) või suure tõenäosusega (pere loomine, laste sünd)
Idiosünkraatilised sündmused - ootamatud, milleks ei olda valmis (töö kaotus, 
lähedase kaotus) Jung - pidas perioodi 40. eluaasta paiku võimalikuks muutuste tegemise perioodiks 
täiskasvanute elus (40-ndate kriis) Peck – eristas keskeas olulisi konflikte  Elutarkuse vs füüsilise jõu väärtustamine. Elutarkuse hindamine aitab 
paremini vananemisega kohaneda.  Sotsialiseerivate suhete vs seksuaalsuhete väärtustamine. Kui väärtustatakse 
rohkem seksuaalsuhteid, on vananemisega raskem leppida.  Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne fiksatsioon. Paindlikkus aitab 
paremini vananemisega kohaneda.  Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Vajadusel ka oma põhimõtete 
ümberhindamine.  Ego diferentseerumine vs 1 aspekti väärtustamine. Kui väärtustada vaid üht 
aspekti elus (kodu, töö), on keskeas kriis väljendunum.  Keha muutumine vs keha domineerimine. Kuivõrd inimene talub füüsilist 
vananemist Vaillant – lähtus Eriksoni teooriast, püüdis konkretiseerida  20-30 a - edu saavutamine. Valmisolek pingutada tulemuse nimel.  25-35 a - kindlustamine. Kodu, tööalase karjääri ülesehitamine.’  40 a - üleminek (kriis). Stress, ebameeldivustunne, eksivalikute mõtestamine.  17. Hiline täiskasvanuiga   Hilise täiskasvanuea algust arvestatakse alates 60/65. eluaastast.   85-100-a - hilishilis täisiga  100-... nn ülivanurid Arenguülesanded:
 Füüsiline seisund –     vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta  kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine 
keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine  Kognitiivsed võimed –     nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu  muutub raskemaks  Sotsiaalsed suhted     – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega  rohkem suhelda kui vastupidi


Võimaliku probleemid:  Dementsus –     masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi  Depressioon -    kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine  Stress –     pensionile minek vabatahtlik või sunnitud  Vaesus –     Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas  keskmiselt  Elamistingimused     -  (üksielavad eakad)  Väärkohtlemine     (füüsiline, psühholoogiline, hooletusse jätmine) 18. Vananemisega kohanemise teooriad  Eraldumisteooria – (Gummings & Henry) inimene seab endale piirangud  Füüsilise jõu piiramine  Psühholoogiline piiramine - vähem meelelahutust väljaspool kodu (nt teater, 
külaskäigud), rohkem kodust meelelahutust (TV)  Sotsiaalne piiramine, eemaletõmbumine - suhtlusringi vähenemine Aktiivsusteooria – (Havinghurst, Neugarten & Tobin)  Inimese aktiivsus hilises täiskasvanueas säilib kõikidel muudel aladel peale 
tervisliku seisundiga seotud tegevuste  Ühiskonna tingimused töötavad eakate aktiivsusele vastu  Mõnes valdkonnas võib aktiivsus ka suureneda (nt seltsitegevus, osalemine 
valimistel) Rollist väljumise teooria – (Blau,Rosow)  Roll - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, 
mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt inimeselt   Rolliootus - kindlad tegutsemise ja käitumise ootused, mida teatud rolli täitjalt 
oodatakse (nt riietus, mõtlemisviis, tegevused jm)  Rolli omaksvõtt - kas isik käitub vastavalt rollil Sotsiaalse vahetuse teooria – (Dowd)  Teooria üldseisukoht: KASUM = HÜVITUS - HIND  Inimesed astuvad sotsiaalsetesse suhetesse, kui saavad selle eest hüvitust. Iga 
hüvituse eest tuleb "maksta"  Inimesed astuvad sotsiaalsetesse suhetesse ainult siis, kui neil on teistele 
midagi anda  Eakatel on vähem teistele pakkuda (oskused, töövõime jm), seega sotsiaalsete 
suhete arv väheneb, uusi suhteid tekib vähem