Hugo Wolf (helilooja) Novalis (poeet, romaanikirjanik) Friedrich von Schelling (romantismi filosoof) Friedrich von Schiller (poeet, dramaturg) August von Schlegel (kirjanik, kirjandus ja keeleteadlane) Caroline von Schlegel (kirjanduskriitik) 1 Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal
Siit tuleb mängu uus termin - ...ambivalents. Sellest pingest on kantud ka kogu see looming - religioosse maailma teatav taandumine. Seda ideaali nähakse paljudes asjades. Paljud inimesed tundsid intensiivset entusiastlikku huvi igasuguste asjade vastu - entusiastlik entusiasm. Väga tähtsal kohal religioon osade romantikute jaoks, romantismi aeg on aeg, kus autorid ja ilmselt ka teised inimesed, tihti peale on neile omane pöördumine religiooni - Novalis (pöördemoment), Friedrich Schlegel - võtsid omaks katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele. Kunstnik on geenius, ühtlasi siia juurde arusaam, et sellele geeniusele on lubatud palju rohkem kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine
pikalt mööda Euroopat, 1726 reisis Inglismaalt mööda maaismaad Peterburi Sakslane Johann Ludvig Orlich 1770 saabus laevaga Paldiskisse,tegutses siin aasta poolteist koduõpetajana,reisis maismaad mööda Tallinnasse Sakslane Johann Joachim Bellerman,tegutses eestimaal1778-1781koduõpetajana,1781 reisis Peterburi,hiljem siirdus tagasi Saksamaale Nikolai Karamzin 1789 reisis Peterburist üle Riia Euroopasse Christain Hieronymus Justus Schlegel ,Eestimaal 1780-1783 koduõpetajana,seejärel Mogiljovis vaimulik ja Peterburis riigiametnik,korduvad reisid Peterburist Tallinna. On kirjeldanud eestlaste rahvariiet,rahvalaule ja seda teinud suure empaatiaga. William Thomson pseudonüüm Andrrew A. Swinton, reisis 1788 Inglismaalt (üle Riia ,Pärnu ,Tallinna )Peterburi Karl Feyerabend,reisis Liivi- ja Eestimaal 1797 Johann Gottfried Seume ,reisis 1805 Saksamaalt üle Riia ,Tartu ,Paide Teel Paldiskist Tallinnasse J.L
Gesellschaft - gewinnstrebend, an s. selbst denkend alles ist nicht mit dem Verstand erklärbar Alltag zu eintönig an der Macht des Intuitions glauben (=>Individualismus) Idealisierung der mystische Welt der Religion Romantisierung von Wirklichkeit Phantasie Dunkle Erleben Nacht Dämonische Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal kä...
arhitektuur-ajad, hooned). Ajalooline romaan (Walter Gootikirj oli tollal Scotti teene ,,Waverly" ajaviitekirj. Kindlate tema kinnistas ka zanrireeglitega. Tekib gooti lineaarse narratiivi) klisee. Sõna romantiline hakkas AUTORID: tähendama midagi Jena koolkond: uuenduslikku A.-W. Schlegel Fr. Schlegel: AUTORID: . ,,Lucinde" Laurence Sterne (1713- . ,,Kriitilised fragmendid" 1768)- ennekõike . ,,Fragmendid sentimentalist!: Novalis: ,,Tristram Shandy" . ,,Heinrich von Rousseau (1712-1778): Oftendingen" . ,,Arutlus teadusest ja . ,,Hümnid ööle"
Tegevus võib olla vähene (või hoopis puududa) ja novelli lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub ning lahendusele vaid vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend, juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt. Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron". Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses Keskendub ühele sündmusele või probleemile Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust: Sissejuhatus- olustiku kirjeldus Sõlmitus- konflikti esilekerkimine
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof
Kirjutatud kunstiliikides lähtutakse lüürikast. Romantikud tegelevad teoreetilise analüüsiga ja tunnevad huvi folkloori vastu. Romantismis on olemas ka mässumeelne ja rahulikum tiib. 8. loeng 26.10.15 – saksa romantism Romantismi üheks jooneks on see, et tekivad koolkonnad. Valgustusel sellist liikumist polnud. Eriti täheldatav on see just Saksamaal. Tavana loetakse romantismi alguseks Jena koolkonna asutamist (1797). Asutajad olid A.-W. Schlegel ja Fr. Schlegel. Viimane neist fikseeris oma kirjutistes romantismi teooria. Peale nende olid koolkonnas veel Novalis ja Ludwig Tieck. Tiecki tähtsus on ka selles, et tema lõpetas paljude oma lahkunud kaaslaste teosed ja avaldas need. Fr. Schelling tegutses samuti selle seltskonnaga koos. Oluline on ka see, et Jena noormehed andsid välja kahte ajakirja, mis sisaldasid nende endi ja teiste tollaseid kirjutisi. Ennekõike võib esile tõsta Fr. Schlegelit, kes on kirja pannud romantilise (romantismi) teooria
romantism ja Waimari klassitsism. Goethet ja Schillerit võib nimetada preromantiliseks nähtuseks. Samuti on preromantiliseks nähtuses ,,tormi ja tungi liikumine". Saksamaal 3 grupeeringut järjest, mis moodustavad ühe romantilise laine. Alguses väga tugev ja hiljem vaibub tasakesi epikoonluseks. Üks liikumine kasvab teisest välja. Romantismi üheks jooneks on see, et tekivad koolkonnad. Jena romantikute kokkutulekut loetakse romantismi alguseks 1796. aastal. Liikmed: A.W.Schlegel, Fr. Schlegel, Novalis, L.Tieck, W.Wackenroder. Seotud: filosoof Fr. Shcilling. Said omavahel tuttavaks ja moodusutasid sõpruskonna. Sellele järgnes rida teoseid, kõrgaeg 1797-98. Siis ilmusid kõige olulisemad teosed, väga viljakas aeg. Andsid välja kaks ajakirja: Athenaem(?), Lyceau du Schönen Künsk(?) Fr. Schlegel on kirja pannud romantilise teooria. Teosed: ,,Kriitilised fragmendid", ,,Fragmendid" ja ,,Ideed". Tähendab ka hoiakulist murrangut.
Külli Kalbre PKR-14 TRADITSIOONILINE PUIDUKÄSITÖÖ "Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid ise, tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvis mineva lõuendi."- nii on kirjutanud 1807. a. Chr. H. J. Schlegel reisikirjeldusel. Mitte põhjuseta pole kapitalismieelset ajastut talupoja tarberiistade seisukohalt nimetatud "puuajastuks". Suurem osa talu tarbvarast valmistati puust. Et seejuures peamiste tööriistadena kasutati põliseid universaalriistu kirvest ja nuga, siis oli puutöö alal kodukäsitöö eriti laialdane valitsemine täiesti loomulik. Talupoegade kodukäsitööl oli hooajaline iseloom. Suveperioodil tehti
(Postimees.ee 10.09.13) Tekstis on rakendatud aglutinatsiooni väljendamise viis. Aglutinatsioon, nt edetabeli(om) + s (lõpp), inimese(om) + ed (lõpp). Analüütiline väljendusviis, nt on avaldatud, kõige õnnelikumad. Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust
paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis, välistades nõnda kõrvalepisoodid- ja tegelased. Saksa romantikutest on novelliteooriasse veel jälgi jätnud näiteks: - F. Schlegel, 1981 novell on sobiv esitama mingit sügavalt subjektiivset meeleolu või vaadet kaudselt ja just kaudsus ja sümboolsus võib novellis saavutada oma suurima võlu. Samuti rõhutas ta jutustaja tähtsust, esitus peab köitma, novell kui anekdoot. - L. Tieck sõna novell ei tohi samastada juhtumuse, loo, jutustuse ega anekdoodiga. Kõige tähtsamaks pidas ta pöördepunkti, mis tema sõnul eristab novelli teistest proosazanritest. - F. T
Kahetsus saab andeks antud. Sellest tulenevalt levib romantism ka mitmetesse teadusvaldkondadesse, eriti õitsevad parateadused. Romantilist ajastut ei huvita tegelikkus, see on filosoofiline maailmavaade. Neid huvitab pigem võimalikkus. Friedrich shellingi filosoofi vaadeldakse nii loodust kui inimest kui ka igavest loomingut. Lõpus on lõpmatus mis romantikutele väga meeldis. Nii shelling, schiller kui ka schlegel lõid lõpmatuse koolkonna. Geeniuse talent seisnes selles et ta oskas tabada uut, ebatavalist, kummastavat ja seda edasi anda. See kõik oli romantilise poeesia allikaks. Friedrich shlegel hakkas kasutama romantilist irooniat, mis on hilisem nimetus. Veelgi hilisemad uurijad on leidnud et see on äärmiselt ebasobiv sõnapaar sest seda on raske defineerida (ja alates 19. sajandist on vaja teaduses asju lahti seletada). Romantilise iroonia näiteid on väga mitmekesiseid
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on "hea" järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Ideaaliks saab oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Schlegel: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt riik ise peab samuti ideaalis toetuma armastusele, mis aga tähendab lõppkokkuvõttes riigi kui sunnimehhanismi kadumist. Sõprus 1
Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Herder on öelnud, et iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt: riik ise peaks
muusikalavastusi · 1795 a. madam Tully ooperiseltskond esines Tallinnas; esitati ,,Don Giovannit" ja ,,Võluflööti" · Carl Friedrich Karell esimene teadaolev eesti päritolu kutseline muusik · Estofiilid Hupel (Põltsamaa pastor, esimese teadaoleva ajakirja väljaandja ,,Lühike öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester
"inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist, riik peab seda aktsepteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt peab riik samuti toetuma armastusele, seega sundmehhanismi kadumine. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
ise · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus" · Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Ehk võiks erinevuseks olla see, et kirjandusteadus on väga subjektiivne. 30. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. 31. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika - filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega ning ilu olemusest ja avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2
a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) b. Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja kaasajaga (nt 18 saj Pariis) i
ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. 3 Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina, kreeka ning germaani keeled on omavahel suguluses. a) võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd (Rask, Bopp, vennad Grimmid); Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Schiller püüdis inimesi ümber kasvatada, aga romantikutel subjektiivne eneseväljendus. Hinge peegeldus. · Romantismi kunstile on iseloomulik kunstiteose avatud vorm. Reeglite ja rangete ettekirjutuste eitus. Katsetati eri vormde ja zanritega. Tekkisid hübriidid. Kirjanduses segunes luule ja proosa, stiilid segunesid kujutavas kunstis ja muusikas. · Üks romantikute esteetiline konseptsioon kannab nime progressiivne universaalpoeesia. Schlegel töötas välja. Tähendab teatud tüüpi tekste. Kirjandusepõhine. Mis pidi ühendama kõiki kolem kirjanduse põhiliiki, lüürika, dramaatika, proosa. Lisaks filosoofia ja teadus. Konglomeraat. Selle konglomeraadi eesmärk oli mõjuda üheaegselt kõikidele lugeja meeltele. Olema universaalse suunitlusega. Kunstiteosed ei ole kunagi valmis, nad on avatud ja pidevas arenemises progressiivsus
” Valgustatud enesearmastus -> tööjaotus -> kasu kõigile Armastusest romantismiajal “Missugune hulk käsitöölisi ja mehhaanikuid oleks vajalik, et varustada meid Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) eluaseme, toidu, kehakatetega? Kõik kunstid ühinenud ja seotud, vajades üksteist, Novalis (1772-1801) osutuvad kõik vajalikuks; ükski inimene ei suudaks aga üksikult endale kõiki Friedrich Schlegel (1772-1829) neid asju muretseda, sest neid peaks muretsema ka kõigile neile, kes töötavad Iga inimene on kordumatu indiviid. tema heaks. Ühel üksikul töötajal, on aga kõik see, ilma suurema vaevata. Mida Herder: “Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete Probleemsituatsioon Ateenas
nende sugulust: • (romaani)• (kreeka)• (germaani)• (slaavi) Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002)
1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: "Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene." "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes". Armastuse privatiseerumine, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist - riik peab seda respekteerima. Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos
Franz Bopp, Rasmus Rask, Jacob Grimm. Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat (1853). it. fatto, hisp. hecho, pr. fait, rum. fapt it. latte, hisp. leche, pr. lait, rum. lapte it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte. it. /-tt-/, hisp. /-ch-/, pr. /-jt/, rum. /-pt-/. ld. /-kt-/ (factu-, *lacte-, nocte-) rum. a putea, it. potere, pr. pouvoir, hisp. poder < ld. *potere Romaani keelte tüpoloogiline uurimine · Schlegel: analüütilised/sünteetilised keeled · Joseph Greenberg "seriaaltüpoloogia" Süntaktilised parameetrid: SVO/Pr/NG/NA Alates Joseph Greenbergist on hakatud keelte hulgas tegema palju täpsemat tüpoloogiat. Ta tõi segameetodit kasutades välja erinevaid parameetreid, mille järgi keeli rühmadesse jaotas. Algselt oli neli parameetrit, mille järgi jaotas, aga pärast tegi neid juurde (üle 20 oli) ja seda täpsemaks need rühmad muutusid.
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. 5 Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 °С ( 18-20 °С). Koeb madalas
"Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas. Karpkala alamliikide looduslik levila. AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) *Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja "hammastega". Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva
Teos nagu pildid suvest, viimane suvi kui Eesti oli iseseisev. Pagulus kirjandus. "Howards End" Forster: inglise novelist, kes sündis 1879 Londonis. Armastas kirjutada iroonilisi novelle. Mõistmine ja sümpaatia on teostes. Tegelaste ootamatud surmad. "Howards End" Heleni ja Pauli armulugu. Margareti ja Ruthi sõprus. Bast kaotab töö. Margaret ja Henry kihlveod. Basti srum. Helen saab lapse. Margaret saab Howards Endi. Peategelased: Margaret Schlegel inglise kõrgklassi ideal Henry Wilcox esindab materialistlikku kõrgklassi Helen Schlegel naiivne Margareti õde. Paliga suhtes. Leonard Bast enesetäiendamine. Tal oli pidevad rahamured. Probleemistik: · Räägib kahe perekonna erimeelsustest · Schlegelid on idealistd · Wilcoxid ei hooli teiste probleemidest · Bastid madalast soost pärit · Käsitleb erinevaid sotisaalgruppe "Rahvusvaheline mees" Mihkel Mutt
töötab Freud välja oma psühhoanalüüsi põhimõtted. Ideed: 1. Absoluutne muusika. Tekstita instrumentaalmuusika võrdvääristub vokaalmuusikaga. (Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829) · Iga inimene on kordumatu indiviid. Ei rääkinud universaalsest, vaid igale inimesele isikupärasest ja kordumatust tunnete maailmast. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla." Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult
Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja kaasajaga (nt 18 saj Pariis) 2
sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) (2) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja kaasajaga (nt 18 saj Pariis) Tähtsamateks nimedeks on August Comte ("Aeg on tulnud lõpetada metafüüsilised lapsikused
http://wals.info/ Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina, kreeka ning germaani keeled on omavahel suguluses. a) võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd (Rask, Bopp, vennad Grimmid); Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks
Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd (Rask, Bopp, vennad Grimmid); Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika
Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi. Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19
kombeid pärisorjuse kriisi perioodil. Johann Gottfried Herder (1744-1803) avastas rahvaluule õigupoolest alles Riias tegutsedes. Rahvalaule avaldamiseks hankides pöördus ta ka Hupeli poole, kellelt saigi seitse eesti rahvalaulu ja üheksa vanasõna, mis ilmusid ta kuulsas teoses ,,Volkslieder" (1778-79, aastal 1815 postuumne väljaanne pealkirjaga ,,Stimmen der Völker in Liedern"). Teine eesti rahvalaulude avaldaja oli Herderist inspireeritud Christian Hieronymus Justus Schlegel, kes oli mõnda aega töötanud koduõpetajana Eestis ja seejärel Peterburis. Eestimaal reisis ka saksa kirjanik Johann Gottfried Seume (1763-1810), kes oma 1805. aasta rännaku kohta avaldas valgustusmeelse pärisorjust kritiseeriva raamatu ,,Mein Sommer 1805", mis Venemaal kohe keelustati. Saksamaal oli see tuntum kui Petri teosed. Tartus ajaloolase Gade buschi ümber kogunenud valgustusmeelsete haritlaste hulgas oli ka ilukirjandusega tegelajaid. Neist üheks tuntumaks on saanud Chr. D
· Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: o Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub · Analüütilised vrd ee k laua peale; (vieetnami keel, eesti keel) · Sünteetilised ee k lauale; · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes. Sünteetiline aglutineerivad keelet · Morfeemide liitumise liigid
Shandy on selle teose tõukejõud. Teos naerab samal ajal välja sentimentaalseid romaane ja juhib tähelepanu, kuidas sündmused toimuvad palju tõepärasemalt ja nende asjadega mängeldakse koguaeg.Tonaalsuselt üsna sarnane teos Tristram Shandyga. Seda autor ka tunnistab. Teosest. Prantsuse kriitikud leidsid, et see teos tuleneb Rabelais ja Sterni järgi. Aga saksa romantikutele ta meeldis. Siin oli soodne pinnas olemas. Shiller hindas seda teost väga kõrgelt ja soovitas seda Goethele. F. Schlegel -sajandivahetuse saksa kirjanik, filosoof ja mõtleja, kes on rääkinud oma ,,Kriitilistest fragmentides" Diderot'st. Ta leiab, et vaimukuse mõttes on Diderot just eeskuju. Stendhal leiab, et J on teatud puudujääke, aga leiab siiski, et see on väga tähtis teos omas ajas ja paljuski eeskujuks. Mitmed 20 sajandi kriitikud on näinud selles võtmeteost Servantesest alanud traditsioonis. Fatalist Jacques on Diderot teoses oluline. Diderot on sajandi valgustuse tsentraalne kuju mitmes plaanis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
