võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks. 12. Mida nimetatakse rooja retensiooniks? Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja roojamist võidakse vältida. 13. Mis on enkoprees? Enkoprees avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises. Psüühika või soolefunktsiooni häire põhjusel. Soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse tüsistusena nn ,,pükste määrimine". Sel juhul roe ,,lekib" kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel või savitaoline. Seisund võib avalduda üksiku probleemina või koos mõne tundeelu ja/või käitumishäirega. 14. Kirjelda kõhukinnisusega patsiendi kliinilist pilti.
Kõhukinnisuse sümptomid: Kõhukinnisuse puhul koguneb jämesoole lõpuossa kõva roe, mille väljutamine on vaevaline ja vahel valulik. Laps võib kaevata kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhu piirkonnas ja muutuda virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerida pingutades või korduvad kuseteedeinfektsioonid. Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees. Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad
..ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon)
tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid).
Mis on funktsionaalne kõhukinnisus? Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus. Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul. Mis on rooja retensioon? Rooja retensioon - viimased kolm-neli kuud on esinenud defekatsiooni sageduse langus (kaks või vähem korda nädalas); rooja konsistentsi muutus; defekatsiooni vältimine. Mis on enkoprees? Avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises (võib olla nii psüühika kui soolefunktsiooni häire). soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse nn “pükste määrimine”. Sel juhul roe “lekib” kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel ja savitaoline. Millised on sagedasemad funktsionaalse kõhukinnisuse põhjused lapseeas? 1) alimentaarsed põhjused
Valetamise tüübid : Antisotsiaalne, Kaitsevaletamine, Prosotsiaalne valetamine. Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevad . TUNDEELU HÄIRED Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia . Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla. ENUREES/ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga.
·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon). Ravimata häired on püsivad
Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos Ettekujutus normist Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon Ravimata häired on püsivad Sõltuvus sekkumisest ja ravist o häirespetsiifilised sekkumised
Depressiooni sümptomite eripära lapse- ja noorukieas Depressiivsed sümptomid vanuses 03.a. Söömishäired Unehäired Kasvupeetus Kurbus Miimikavaene nägu Nutulikus Tühjus silmades · Ei taha suhelda · Kaob lalisemine, kõne ja sotsiaalne naeratus · Ei tunne ümbritseva suhtes huvi · Tihti nakkushaigused. Depressioon 3-6: · laps pidurdatud, · liigutused aeglased, · mutism, · huvi kadu, · muretsemine, · nutulikus, · ärritavus, · unehäired, · isutus, · enurees ja enkoprees, · somato vegetatiivsed sümptomid, · kurb nägu, · tasane ja monotonne kõne, · kaebused valudele kehas, · õhtuti mitteproduktiivne motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel · Ärrituvus, solvamine, pahurus, agressiivsus, lahkumine kodust või koolist · Kadunud optimism ja elurõõm
kasutab ego identifikatsiooni peale kaitse ka teistes funktsioonides, eriti isiksuse kujundamiseks ning välise reaalsusega suhtlemiseks. Teraapias on vahel oluline identifikatsioon terapeudiga. (8) Regressioon (Regression, regression) on tagasipöördumine varasema arenguastme juurde, kus oli hõlpsam või kus oli probleeme. Seda mehhanismi kasutab mina momendi raskustest kõrvalehiilimiseks. Tüüpiline regressiooni näide on lapse tagasilangus allategemisse (enurees, enkoprees) siis, kui uus beebi rivaalina tema koha ära võtab. Regressioon on tähtis ka ravitegurina - psühhoanalüüsi tehnika võib patsiendi regresserida arengufaasi, kus konflikt tekkis, et see nüüd uuesti ja produktiivselt lahendada. (9) Eitamine (Verneinung; negation) on nähtus, kus inimene on endale sõnastanud mõne senini tõrjutud soovi, mõtte või tunde, kuid ei tunnista seda omaks, vaid jätkab enese kaitsmist
Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid. · Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired. · Mitteasjakohane, eale mittevastav seksuaalne käitumine. · Regressiivne käitumine (enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on
annaabi.ee 
