Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Arengupsühholoogia loeng - sarnased materjalid

evad, iline, psed, elda, ired, stus, hholoog, hholoogi, eluaasta, helepanu, ndinu, seotus, steem, dala, murdeea, irete, isiga, vaatlus, eluaastat, varase, onaalne, ngud, rtus, imik, imalik, hendus, ppimis, refleks, kognitiivne, ndinud, lega, itumish, imet, ldist, intelligentsus, eelne, kide, vasts, murdeeas, stmine, sitlus, simust, tleb, ppimise
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi ­ sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga ­ raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed ­ seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga ­ emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed ­ käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid ­ emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused

Arengupsühholoogia
601 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Arengupsühholoogia

Murdeiga alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega, et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem ­iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon

Psühholoogia
93 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

-4.elukuud  seotud lapse ellujäämisega  tahteliste liigutuste eelkäijad  võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis naisel on sel ajal 03.03 Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju 300g esimese eluaasta lõpuks u 900g kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g 1/3 geenidest on seotud just aju arenguga 70% ajumahust areneb peale sündi - ei saa olla kindlad, mis selle protsendi sees on Närvirakkude vahelisi ühendusteid tekib elujooksul juurde - ühendusteede moodustamine esimestel elukuudel ja aastatel põhineb aistingute kogemustel (sensoorsed - nägemine, kuulmine, kompimine) - sünnieelselt on laps juba stimuleeritud keskkonnale

Psühholoogia
102 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- s

Arengupsühholoogia
206 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Arengupsühholoogia

.. ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga ­ raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed ­ seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga ­ emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed ­ käitumine ja õpivilumus, emotsioonid

Arengupsühholoogia
508 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Mängu liigid: 1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest 2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused. Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku: 1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi 2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)

Üldaine Arengupsühholoogia
327 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Arengupsühholoogia

Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta ­ kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti

Arengupsühholoogia
45 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

Niisugust intelligentsuse taset loetakse nn subnormaalsuseks, piiriseisundiks, mis jääb normaalsuse ja debiilsuse vahele. Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Arengupsühholoogia seminarid

tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud

Arengupsühholoogia
23 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arengupsühholoogia konspekt

- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) ­ vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused

Arengupsühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia

Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine. Esimene eluaasta ­ kriis seoses käima hakkamisega. Esimene kuni kolmas eluaasta ­ stabiliseerumine. Kolmas eluaasta- eneseteadvuse ,,mina" läbimurre. Kolm kuni kuus ­ stabiliseerumine. Kuues eluaasta ­kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama)

Arengupsühholoogia
155 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Arengupsühholooga

pooleaastasel lapsel agressiivset käitumist. Räägib ka teisest äärmusest, et sage ülehooldamine tekitab jälle passiivse ja pikaajalise sõltumise hoidjast. Räägib ka nutust ja ütleb, et lapsel on nutuks alati põhjus. Lapsel hakkab tekkima oma kehast aj selle piiridest kujutlus. See paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbioos ei lõpe paari kuuga vaid mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi:

Psühholoogia
49 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) ­ õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) ­ Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps

Psühholoogia alused
80 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arengupsühholoogia konspekt

Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini

Arengupsühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase ­ energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus ­ beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus Nägemine ­ 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4.elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele

Arengupsühholoogia
364 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Arengupsühholoogia konspekt

· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. ·

Psühholoogia
137 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!! separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast:  protest  meeleheide  eemaldumine lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid) paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast? Mitte päris, kuid teatavad mudelid kujunevad välja, mida kasutatakse, kuid need ei määra kogu suhtlemise laadi!! Seotuse käitumuslik süsteem (The attachment behavioral system)

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps�

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

Sotsiaalpsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun