arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati Tervikuna ilmus see 1989. aastal Selles kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Minimalistlik Oluline teksti paigutus, sõnade ruumisuhted paberil Kompositsiooni on kavandatud sihikindla analüütilise hoiakuga ja see puudutab nii füüsilist vormi kui ka sisu Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja "all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal
enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet. Väldi, kui kahtled:
2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.......................................................................................................... 12 8. KOKKUVÕTE......................................................................................................................13 ALLIKATE LOETELU...............................................................................................
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda
advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või
varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi. Tuleb meeles pidada, et klient on alati
70. Mis on kohaspetsiifiline teater? · Lavastus on seotud kindla paiga, ruumi, hoone või loodusnähtusega (nt mõis, tehas, linnamägi) · Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide, kultuuriliste tähendustega. · Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · tegelaskõne kaudu ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba,
Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud. Ta on seal olemas, kuid varjatud kujul. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 42-43) Kehakeel Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine.
Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad? Dramaturgiline tekst võib olla mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina. Ei pea olema valmiskujul näidend. Dramaturgiline tekst võib olla ka varem fikseeritud, kuid tihti sünnib proovide käigus.
suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide
· Teenindatakse õigest juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus
saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav struktuur ja reeglid. DRAMAATIKA EEPIKA Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Pole jutustajat. Info ja inimese siseelu antakse edasi On jutustaja. Inimese siseelu kujutatakse kirjeldades. dialoogi ja remarkidega. Aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega. Aja- ja ruumisuhted ei arvesta teatri tingimustega. Keskendub inimsuhetele. Ei pruugi vaid inimsuhetele keskenduda. TEATER KIRJANDUS Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna Heterogeenne põimuvad eri märgisüsteemid, Homogeenne üks verbaalne märgisüsteem kunstiliigid
kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest
jäädvustatud põhjarannik, Narva-Jõesuu, Narva, Peipsi, Pärnu, Tallinn, kilde Saaremaalt ja Abrukalt, ristikäik Petseris. Need kaadrid avavad meile Lutsu dokumentalistikäekirja, mida eelkõige iseloomustab erk loodusetaju. Mingist paigast kogumulje saavutamiseks püüab Luts haarata ümbritsevat tervikuna, kasutades selleks tihti üldplaane, kõrgeid võttepunkte ja püst- ning rõhtpanoraame. Kaadrit kõrvalisega koormamata toob ta esile looduses olevad ruumisuhted, mõtestab ja poetiseerib nende olemuse. Omapärane on Lutsu valgusekäsitus. Tihtipeale võtab ta kaadri kompositsioonikeskmeks n.-ö. elava valguse, suure päikeselaigu puudealusel võrkpalliplatsil või üllatab vaatajat päikesemänguga kasarmuõuel nagu filmis „Noorsõduri esimesed päevad“ (1930). Hoopis kummalised on aga Lutsu kaamerasilma ette sattunud Saaremaa hobused filmis „Kas tunned maad...“, kus metsatukas rahulikult karjatuvad loomad on nagu lapilises
inimesi. Eestis arvatakse olevat monokroonseid ja polükroomseid inimesi võrdselt, ehkki enam aktsepteeritakse siin monokroonset käitumist. Üldiselt peetakse monokroonsemateks sakslasi, inglasi, sveitslasi, skandinaavlasi ja põhja-ameeriklasi. Polükroonsemad on need riigid ja piirkonnad, kust tuleb rohkem põgenikke Aasia, Aafrika, aga ka Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ning Jaapan. Maailmas tervikuna on enam levinud polükroonne ajakäsitus. 1.5 Ruumisuhted Ruumisuhete all peetakse silmas a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi majade, tänavate ja asjade stiil ning paigutus; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel. Kui eripärast arhitektuuri nähakse reeglina kultuuri väljendusena, siis inimeste ruumikäitumist tõlgendatakse pigem isiku omapärana. Samas viis, kuidas inimesed üksteist tervitavad, kui palju puudutavad, kui lähedal seisavad jne on omandatud
5) Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet. 6) Keskenduge ühele asjale korraga. Haava tekitavad taktikad: 1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm)
· rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6
tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants
kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants
· eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu
põhiline kultuurimehhanism, millega iga kultuur tohututes tekstides korda loob olulised ebaolulistest välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt · intertekst- omavahel dialloogis olevate tekstide rohkem või vähem abstraktne tervik tähendus · 4 tähendustasandit: 1) referentsiaalne tähendus- lugu ja dieginees. Mingisugune lugu on meie jaoks arusaadav läbi seose reaalse maailmaga, nt filmi puhul ruumisuhted tegelaste vahel või 2)eksplitsiitne tähendus- diegeesi ja loo otsene kontseptuaalne tähendus. Iga tekst jutustab meile mingisuguse loo. Saame aru tegelaste motiividest, miks nad nii teevad jne 3)implitsiitne tähendus- tekstuaalsetest vihjetest konstrueeritav sümboolne tähendus. Üritatakse enamasti tekstides rääkida ka mõne üldinimliku loo, teha seda mingisuguse moraaliga
97:2). ―Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule – d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi – induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse ―aru saada‖, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks – Käsitöö kõrval – mille sisuks on õppija teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise käelise tootva tegevuse ning töökeskkonna vahel, kuid samas ei ole selle efektiivsemaks muutmise võimalusi seni Eestis piisavalt uuritud
97:2). Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse aru saada, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks Käsitöö kõrval mille sisuks on õppija teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise käelise tootva tegevuse ning töökeskkonna vahel, kuid samas ei ole selle efektiivsemaks muutmise võimalusi seni Eestis piisavalt uuritud. Selline väide
4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. Tõhusa eneseväljenduse reeglid: sõnum peab oleme otsekohene sõnumi peab edastama kohe sõnum peab olema selge sõnum peab olema sirgjooneline sõnum peab kuulajat toetama hoiduma peaks sildistamisest, sarkasmist, minevikus tuhnimisest, negatiivsetest võrdlustest, süüdistavatest ,,sinadest" ja ähvardustest. 1.3 Kehakeel ja ruumisuhted Tavaliselt väljendatakse huvi teise vastu kehaliselt e. kuidas sa teise poole pöördud ja neid vaatad ning verbaalselt - kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7 kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad)
Mõhnkeha ühendab kaht ajupoolkera omavahel. Ajukoor ehk neokorteks kõige hiljem tekkinud aju osa. Ajukoores kontrollitakse inimese keelt, kõne ja mälu. See osa laseb meil mõistusepäraselt käituda. Koosneb hallidest tuumaosakestest ja on kurruline, et suurendada aju pindala. Sügavate vagudega eraldatud piirkondi nimetatakse sagarateks. Kummalgi ajupoolkeral on erinev infotöötlemis moodus 1) vasak - tükkhaaval 2) parem- töötleb infot korraga (ruumisuhted), asjade äratundmine, arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud.
Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu
Nt kui on laud eriobjektidega. Ehk need pole, see pole ka probleem tema jaoks. Ignomisega kaasenb ka igasugugne muudavad asukohti vastavalt kuidas liiguvad pea, käed, hoiak jne. Aehk aju arvutab kogu aeg ruumiskäitumisega puudujääk. Inimene ei saa aru, kuidas asetsevad ruumisuhted. asju ümber. Vastavalt vaatajakeskselt ka vaja ümber arvutada. Tagumine kiirkoor osaleb rohkem vaatlejakeskselt. ...Et objektid on trähenduslikult ja sõltuvalt kuidas nendega Ei osanu kirlejdada teed elutoast kööki. Ehk vasak-parem, edasi-tagasi mõisted olid opereerida, siis aju arvutab pmber. omavahel segamine. Aga selle patsiendi puhul oli märgata taastumist.Et ta hakkas reageerima
Aeg-ajalt võõrastes olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi konkreetsete asjade tajumisega. See, mis ajavahemik on tund ja kui palju on 30 sekundit ning mis nende erinevus on. Tajumine võtab pikalt aega, kuni lapsed hakkavad aru saama, mis on homme, täna ja ülehomme ning kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad. Täna ma ütlen homse kohta homme, aga mõne aja pärast on see homme üleeile. Kuidas see nii olla saab, et ühte ja sama päeva erinevalt nimetada saab? Samamoodi ruumisuhetega ka – vasakul ja paremal, üleval ja all – see sõltub vaatepunktist. Selle tajumisega on probleeme ka tavaarenguga lastel. Aja ja ruumisuhete tajumisel on teistest olulisem kõne. Sest asi iseenesest ei ole nii konkreetne, võib ajas muuta
Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv
Punktisumma vanusetase. BOEHMI Põhimõistete test. 1986/2000, A.E.Boehm. versioonid 4-7aastastele ja 3- 5aastastele. Individuaal ja grupiversioonid. Põhimõisted verbaalsete instruktsioonide mõistmiseks (kõnemõistmine) nt hulgamõistmine, ajamõistmine, ruumimõistmine, muud mõisted. Kasutatav ka kõnetute laste uurimisel. Lapse joonistused (projektiivtest): Vabajoonistused (teemad, areng). Kopeerimine (ruumisuhted). Piltide lõpetamine. Konstrueerimine inimese joonistamine, perepilt. Instruktsioonid ja sõnaline juhtimine. Joonistused kui diagnostika ja teraapia. Projektiivtesti vastuargumendid: reliaablus on küsitav, valiidsus küsitav, ajamahukas, eeldab põhjalikke baasteadmisi. Poolt: pika kasutusajalooga; paindlikud; teadvustamata motiivide, konfliktide, soovide hindamine; see, mis jääb käitumise taha; täiendab üldpilti; abiks hüpoteeside püstitamisel, kontrollis; ei tee kahju.
rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust)
olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi võrreldes konkreetsete asjade tajumisega. See, mis ajavahemik on tund ja kui palju on 30 sekundit, mis nende vahel on, mis nende erinevus on selle tajumine ja arusaamine võtab arengus pikalt aega, kuni lapsed hakkavad aru saama, mis on homme, täna ja ülehomme, kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad. Täna ma ütlen homse kohta homme, aga mõne aja pärast on see homme üleeile näiteks. Kuidas see nii olla saab, et ühte ja sama päeva erinevalt nimetada saab? Samamoodi ruumisuhetega ka – vasakul ja paremal, üleval ja all – see sõltub vaatepunktist. Selle tajumisega on probleeme ka tavaarenguga lastel. Aja ja ruumisuhete tajumisel on olulisem kui teiste konkreetsete asjade tajumisel kõne. Sest asi iseenesest ei ole nii
kirjeldas lugemise kogemust kui katedraali varisemist. Suur metafoorsus taandub, neid on vähem. Värss liigub, enamasti vabavärss, võrreldes Lumevalgusega palju proosalähedasem. Proosa ja luule piir hakkab kaduma. Vertikaalne dimensioon tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal, all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi. Isegi Alliksaart on sellesse konteksti sisse lugeda. Raamat problematiseerib selle, kas luule on üldse luule ja mismoodi ta on luule
BAROKINI Väljakud linnades (plaza, piazza, zocalo, square jne) on läbi aegade au sees olnud ühiskondade elemendid. Kreeka polistes (nt Mileetoses, mille planeeris Hippodamus) olid linnaväljakuteks täisnurksed turuväljakud jms. Väljakute kujundamine jõudis uude ajajärku hellenismiajastul, kui ehitisi hakati kavandama koos ümbrusega. See väljendas arhitektuurikeeles riigi suurenemist ja rahvastevahelise suhtlemise tihenemist. Rooma ehituslaadile iseloomulikud ruumisuhted jõudsid kõrgtasemele keisrite foorumeis. Siit ilmnes üks väljakute põhiomadusi: linna keskus ehk väljak on RUUM, välistuba, mis koosneb platsist ja seda ümbritsevatest hoonetest. Rooma foorumid on jäänud tänaseni osaks Rooma struktuurist, ka keskaegsetel turuväljakutel olid omda kindlad funktsioonid - paljud keskaegsed turuväljakud on ka praegu linnade tähtsamad väljakud (nt Raekoja plats erinevates linnades).
annaabi.ee 
