helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige) Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt parem ajupoolkera liigutab vasaku käe sõrmi Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2.1Hoolitsus isikliku ala eest......................................................................................6 2.2Treenitus vähendab hädasid...................................................................................6 2.3Värvid päikeseliseks..............................................................................................6 2.4 Pisiasjad paika....
Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
Minu poolt juhitav tegevus aitab õpilasel kujundada aru õpitavast saama, sest ma ei kasuta lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad maailmavaateid ja mina pean oskama aru nendest saama. Õpilastel võivad probleemis õppimisega olla ja ma pean abivalmis olema ja kõigile tähelepanut pöörama. Kasutatud kirjandus Eve Kikas, E., Toomela, A. (2015) Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine, Tunnetusprotsessid, uskumused, emotsioonid ja motivatsioon. Nende iseärasused ja arengu toetamine kolmandas kooliastmes(lk 34-42).
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise...
a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige) 8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi Toomela 1KT B rühm
TAJU konspekt Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene või...
asp Riina Häidkind TÜ Psühholoogia Instituut { Bachmann, T., Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond xxx xxx SEKRETÄRI ETIKETT Referaat Juhendaja: Sekretäritöö õppejõud xxx Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Sekretär olla on elulaad. Amet vormib inimese käitumise ja sekretär jääb ka pensionil olles oma olemuselt sekretäriks. Väljaõppinud sekretäri tunneb ära tema tehtud tööst, kõnest, kõnnakust, riietusest ja veel paljudest pisidetailidest, mida võib nimetada ühisnimetusega sekretäristiil. Selleks, et elada sisse sekretäristiili tuleb õppida nagu näitleja oma osa, sotsiaalset rolli mängima. Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuv...
subjektiivse tahtluseta ja ilma kriitikata tegelikkusele mittevastavuse kohta. Haige on veendunud oma mälestuste õigsuses ja tõelisuses. Tahtlikkuse komponendi esinemisel kulub ,,mälestuste" ekslikkus fantastika ja valetamise valdkonda. Vahetegemine valetamise ja mälupette vahel nõuab mõnikord kogu kliinilise pildi sügavat analüüsi. (3, lk 132). 9 5 Kasutaud kirjandus 1. Aaro Toomela (1999) Ülevaade psühholoogiast I. 2. Endel Tulving (2002). Mälu. 3. Jüri Saarma (1977). Psühhopatoloogia. 10
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov TERAAPIAD Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1TERAAPIAD........................................................................................................... 3 1.Terviku teraapia, Anesi ultraheli teraapia.........................................................5 2.Individuaalne psühhoteraapia, holistiline psühhoteraapia...............................5 3.Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 ...
S, Feldman. (1990). Understanding Psychology. Second edition; Tartu. · Monte, C. F. (1999). Beneath the Mask. An Introduction to Theories of Personality. Harcourt Brace College Publishers. · Mental Well-Being. (2006). Special Eurobarometer. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_248_en.pdf,11.02.2007. · Sternberg, R.(2003). Praktiline intelligentsus argielus. Kirjastus Külim. · Teiverlaur, M. (2003). Ego kaitsemehhanismid. Kirjastus Külim · Toomela, A.(1999). Ülevaade psühholoogiast. I osa. Tallinn: Koolibri. · Tulving, E.(2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Uljas, J. Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. · Vadi, M.(1995). Organisatsioonikäitumine; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Veinmann, M. (2005). Vajadus olla mõistetav. Kirjastus Eesti Teatriliit. · Wilber, K. (2005). Integraalne psühholoogia. Külim. ·
9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust. 28. Eesti keele võõrkeelena / teise keelena õpe ja uurimine Tartu ülikoolis. Muukeelsete koolide uuringud: Uuringute sihtrühmaks (uurimisobjektiks) on eesti keelest erineva emakeelega õpilane. Uurimus ,,Muukeelne laps eesti õppekeelega koolis". Uurimuse teostajad uurimisrühm, kuhu kuuluvad Tartu ja Tallinna Ülikoolide teadlased, doktorandid. Uurimisrühma sisuline juht prof. Aaro Toomela. Uurimuse tulemustest selgub, et ei ole võimalik teha järeldusi õpilaste akadeemilise edukuse ja sotsiaalse kohanemise osas eesti keelest erineva emakeelega õppurite grupist kui tervikust lähtuvalt. Nii akadeemilise edasijõudmise kui ka enesehinnangu, enesetunde jm osas jaotuvad õpilased nö alagruppidesse. Siiski võib öelda, et sarnaselt teistele riikidele on eesti koolides õppivate ja eesti keelest erineva emakeelega (valdavalt
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Hindrek Tamvelius IV 228 620 2835 Igor Golovtsov IVB 116 620 2821 Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122 Ilona Oja Acik IVB 109 620 3369 Inga Sarand IV 312 640 8201 Inna Kamenev IV 121 620 2853 Irina Klimova tööleping peatatud Jaak Toomela IVB 013 620 2820 Jaan Hiie VB 212 620 3366 Jaan Raudoja VB 223 620 3360 Jekaterina Reut IVB 107 620 2820 Jelena Hruljova IV 124 Jelena Veressinina IV 119 Juha Kallas IVB 209 620 2812 Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364
Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast mõtleda enesekäsitluse areng) Luule Mizera; Aune Valk; Eve Kikas, Aaro Toomela, Triin Liin koolipsühholoogid Tallinnas. Arenguline perspektiiv alati on oluline silmas pidada kui vana on inimene. Eri vanuses lapsi tuleb kohelda erinevalt, ka uurimismeetodid on erinevad. Varajane rehabilatsioon on alati edukam. Oluline on, kuidas annab mingis valdkonnas eri vanuses inimesi uurida see on erinev, kuidas saab uurida nt lapsi ja täiskasvanuid. Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama.
Hindrek Tamvelius IV 228 620 2835 Igor Golovtsov IVB 116 620 2821 Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122 Ilona Oja Acik IVB 109 620 3369 Inga Sarand IV 312 640 8201 Inna Kamenev IV 121 620 2853 Irina Klimova tööleping peatatud Jaak Toomela IVB 013 620 2820 Jaan Hiie VB 212 620 3366 Jaan Raudoja VB 223 620 3360 Jekaterina Reut IVB 107 620 2820 Jelena Hruljova IV 124 Jelena Veressinina IV 119 Juha Kallas IVB 209 620 2812 Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
