Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus
(kokaiin) Kokaiin on kristalliline aine, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant ning söögiisu vähendaja. Loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kokaiin on psühholoogiliselt sõltusttekitav. Tekitab kärsitust krampe, hüsteeriaid. Amfetamiin (amfetamiin) Amfetamiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriv ühend. Amfetamiin on sünteetiline stimulant, mida kasutatakse narkolepsia ning ADHD raviks. Amfetamiini toimega kaasneb näiteks vererõhu tõus ja südamepekslemine Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus Piltide aadressid: http://www.upload.pri.ee/upload/H1216505038.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Caffeine.svg/180px-Caffeine.svg.png http://www.apsnet.org/education/feature/TMV/Images/tobac32.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Nicotine-2D-skeletal.png/180px- Nicotine-2D-skeletal.png
,,külmutatud". ( Virtue.D. 1999: 32-33) Lõppkokkuvõtteks võib eristada kaht peamist viisi, kuidas indigolapsi ära tunda: Juhul, kui indigolaps on tembeldatud ,,probleemseks", on testimine hädavajalik, sest kuigi mitte kõi indigolapsed ei läbi testi ,,andekate" tasandil (st IQ tulemust üle 130), osutuvad enamus lastest vähemalt ühel alal üliandekaks või saavad mõnes lisatestis ülikõrge taseme. Ning kooliteadmised on neil vähemalt keskmisel tasemel. Kui lapsel on pandud ADHD diagnoos, on olemas tõenäosus, et tegu on indigoga. Sel juhul võiks lähemalt uurida neid ,,häiritud" käitumismustreid, mida teised peavad ADHD -ks. Indigolapsi peetakse sageli hüperaktiivseteks korrarikkujateks, kes ei kuula kunagi sõna sest vanad kasvatusmeetodid ei toimi nende puhul. Nagu näiteks käsutamine. See on täiesti vastunäidustatud. (McCloskey.K. 1999 :39) 1.4 Veel iseloomustavat indigolaste kohta.
Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine · Mõju sportlikele saavutustele ebaselge, kuid 2004
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi...
Käitumine peab indigode arust alati lähtuma armastusest. Kuigi nad on paindlikud ja abivalmid teiste laste suhtes, lükatakse abi enamasti tagasi. Lapseeas on indigodel teiste lastega suhtlemisel probleeme. · Nad vajavad rohkem tähelepanu. Elu on nende jaoks liiga väärtuslik, sellepärast ka tekitavad enda ümber igasugu sündmusi. Tihtipeale pannakse ekslikult indigolastele ADD- ja ADHD diagnoos. Kuid ometi peaks meeles pidama, et mitte kõik ADD-d ja ADHD-d ei ole indigolapsed ja vastupidi. Indigod, kes on ekslikult pidanud antud ravikuuri läbima on muutunud rahulikumaks, aga seda ka ,,arenenud teadvuse" nüristamise hinnaga. Selle vältimiseks saaks indigolapsed paigutada koolidesse, kus pööratakse esmalt tähelepanu lapse kujutlusvõime arendamisele, nii et vaimustus täidaks kogu tema olemuse. Indigolapse distsiplineerimine
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, vaid vähestel need tunnusjooned taanduvad.
Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel esineda ka käitumishäires (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon on, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Inglisekeelses kirjanduses võib kohata lühendeid ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ning ADD (Attention Deficit Disorder). Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskusi lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus
Magneesiumi tähtus inimesele Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 ensüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide elutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidust ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel juhtumitel...
- harjumus- ja impulsihäired *patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda) *sooidentsushäired *seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja) *psühholoog (saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise) *psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater) *112
nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus-
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...
krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid Modafiliin (Provigiil) enamasti kasutatud kliiniliselt, üldiselt efektiivne, kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud o Stimulante ei tohiks kasutada meeleoluhäirete raviks o Kui hüpersomnia on probleem, kasutada bupropriooni või venlafaksiini) o Muidu tohib kasutada ainult narkolepsia, ADHD ja une apnoast tingitud üleliigse päevase uimasuse korral. Meeleolu stabiliseeriad o Liitium – peamine I liini ravim bipolaarsete ja skisofreenia häirete puhul. Võib kaasneda kaalu tõus, hüpotüreoidism, treemor Väga tetrageenne – ei sobi rasedatele! Tuleb jälgida hüdratsiooni o Divalproeks – hea järsu vaheldumisega bipolaarsete häirete korral
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine............................................................................................
käitumisprobleemid sotsiaalsed suhted kaugmõjude kohta vastakaid tulemusi o käitumisprobleemid, riskivalmidus o lähedussuhted, stress o haridustee lühem Fenüülketonuuria levimus 1:15 000 häiritud fenüülanaliini ainevahetus kahjustused kognitiivses arengus (EFd) käitumisprobleemid (sh ADHD), VAM, õpiraskused, keeleprobleemid mikrotsefaalia dieetravi korral on kognitiivsed kahjustused välditavad, ADHD enam kontrollitud Lapse arengut mõjutavad faktorid Riskifaktorid o Pereprotsessid: kaotused, lahutused, väärkohtlemine vanemlik hool o Vanemad: vaimne tervis, ainete tarvitamine, haridus o Pere struktuur: üksikvanem, stress, ülerahvastatus, vaesus o Eakaaslased: tõrjutus, hoolimatus o Kool: õpetajad, kooli ressursid o Ühiskond o Sotsiaalsed Keskkond Kaitsefaktorid
Noorem kooliiga Tolerantsus, Prepuberteet ja puberteet Tolerantsus Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem: Ole järjekindel Sea sisse rutiinid, kindel päevakava Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist Julgusta last üksi mängima Loo lapsele kindlustunnet Väldi võitlusmänge teiste lastega Õpetaja: Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired
Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin.......................................................................
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid....................................................................................................... 6 Õpiraskused...........................................................................
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada ...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres. Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides
teadlik lapse hetke arengutasemest, lapse kodusest olukorrast, tema tervislikust seisukorrast jpt. olulistest momentidest, mis võivad mõjutada lapse käitumist. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis igapäevases töörütmis alati ei esine. Kuna koolieelses eas kujunevad välja kalduvused tähelepanu ja käitumishäiretele, siis on vaja selles suunas võtta kasutusele ka vastavad meetmed, et toime tulla ADHD sümptomeid omavate lastega.[2] Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri Haridus, 4/2005, Hüperaktiivne laps lasteaias, Ruth Kaldma 2. http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.htm 3. http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus 4. http://kooli.ee/?teema=4&vaata=3195 5. http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html Kasutatud kirjandus 6. http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus 7. http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.htm 8
Kuigi Mardi vanemad hindavad haridust, ei ole olnud neil pere kõrvalt aega piisavalt Mardi eelkooliaegset õppimist distsiplineerida, seega ei ole Mart õpikeskkonnaga harjunud. See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks; * Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996); * Mardil esinevad üleüldised õpiraskused, mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007). SPETSIIFILINE OSA 3. Psühholoogi tegevuskava Esmalt koostab psühholoog endale tegevuskava, mille abil on hea omada ülevaadet ning
Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika Memeetika = mentaalse koostise teooria o Memeetika (ingl.k. memetics) on teooria mentaalsest sisust (analoogial Darwini evolutsiooniga). o Pärineb Richard Dawkins‘i 1976 a
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse sellest mitu korda kangemat ja kiiremini sõltuvust tekitavat crack'i, mida suitsetatakse. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem vaimne, kuid ...
rohkem sõltuv kui disotsilpiinil. Mõõduka & raskekujulise Alzheimeri tõvega patsientide seisundi halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. Modafiniil · Soodustab ärkvelolekut & pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita, parandab epi.- & töömälu. · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe ; kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve & haiguste väsimuse puhul, kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud 36 Adaptogeenid - ergutavad, peamiselt looduslikku päritolu ained. Need aitavad kaitsta organismi ümbritseva keskkonna kahjulike mõjutuste eest & parandavad elundite talitlust, soodustavad ainevahetust.
Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi. Ahvidel ACC suhteliselt väikese ulatusega kahjustuse korral ADHD, kärsitus, elus ja eluta obj segiajamine , tuimus. aktivatsiioon teise isiku kogetava valu puhul teadlik pingutus teadlikkus iseenda emotsioonidest empaatia enese jälgimine, oma tegevuse edukusele hinnangu andmine enesekohase info töötlus ja eneseregulatsioon. Depressioon ja kortikolimbiline interaktsioon Depressiivne episood on kognitiivsete fn deaktivatsioon, vähenenud verevool dorsaalses lateraalses prefrontaalses
valides tuletus- või taastamisstrateegiaid. Süsteemil on oluline roll ka uute lahendusstrateegiate omandamisel ja õpitud lahendusstrateegiate vahetamisel. d) töötleb ja aktiveerib informatsiooni pikaajalisest mälust, tagades allsüsteemide ülekoormatuse puhul arusaamise ja informatsiooni säilitamise. 33. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? Adhd ajukoore aktivatsioon madalam kui tervetel lastel, otsivad välisstimulatsiooni, et tõsta ajukoore aktiveeritust normaalsele tasemele. Adhd diagnoos siiski varasemast levinud, samas võivad sümptomid olla põhjustatud tähelepanupuudusest kodus. TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Tähelepanu on teadvuse eelduseks Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele
Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) 3. Hüperaktiivsus: geneetiline alus Hüperaktiivsus: ADHD= Attention-deficit hyperactivity disorder. On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%. Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust. 4. Memeetika ja ,,jumala geenid" Memeetika = mentaalse koostise teooria Meem (inl.k. meme), analoog geenile, ,,kultuuri ühik,,, ,,vaimne DNA", ,,hinge geen". Kultuurievolutsioon meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste alguritmidega Memotüüp meeme informatsiooniline sisaldus
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus-
INDIGOLAPSED Koostas:Pille Puuoja Juhendaja:Eevald Ipilok Tallinn2009 Sissejuhatus Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma ,,teadmisega", kes nad on seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse? Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nen...
Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldiv...
Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas);
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus............................................................................7-9 Pe...
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini ...
pühendatud just sellele ajakirjanikule ja üldse situatsioonile. 7 Narkootikumid ja surm Artistil alates lapsepõlvest olid probleemid tervisega, nagu krooniline bronhiit ja tundmatu põhjusega kõhu valud (mõnikord Kurt räägis, et need samad valud olid ühe põhjusena, miks ta tarvitas narkootikume), lapsepõlves talle ka oli määratud ADHD sindroom ja Kurt pidi tarvitama ritaliini (tugev stimulant, mis ergutab kesknärvisüsteemi). Cobain hakkas narkootikume tarvitama kui ta oli 13 aastat vana, esiteks see oli marihuana, natuke aja pärast ta algas ekperimendid LSD ja teiste gallutsinogeenidega. Heroiini esimest korda ta oli proovinud 1986.a., ta tarvitas seda järgmised mitu aastat ja juba 1991.a. algusel tal arenes täiuslik ja raske sõltuvus. 1992.a. Cobain sai teada, et Courtney
meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS ...
Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid
Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired - Varem „arenguhäired“ > DSM5 - Mental retardation > intellectual disability - Kommunikatsioonihhäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käiutmismustrites - ADHD – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpirasksed – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid - Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid - Emotsionaalne labiilsus - Üldised koordinatsioonihäired - Tähelepanuprobleemid - Impulsiivsus - Mälu ja mõtlemise häired
stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD Söömishäired: Anoreksia Buliimia Dissotsiatiivsed häired: Diss amneesia Diss hulkumismaania Diss identiteedi häire Isiksushäired Paranoiline, skisoidne, antisotsiaalne, skisotüüpne jne isiksushäire
..nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste..
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
