Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Suhtekorralduse eksami materjal (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
SUHTEKORRALDUSE EXAM
  • Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine
    Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus
    Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline:
    • probleemide defineerimine
    planeerimine ning programmi koostamine
    • suhtekorraldustegevus
    • programmi hindamine, tagasiside kogumine.
    Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses “pea ees tulle” teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid , kellega suhelda tuleb.
    Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata.
    Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd.
    Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid , miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud – st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist.
    Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa. Kuna sihtgruppide suhtumine ning kogu ühiskondlik kontekst, milles organisatsioon tegutseb, pidevalt muutub, on ka seni ülimalt õnnestunud kommunikatsiooni ning hea imago puhul ettevalmistava analüüsi ülesanne selgitada välja potentsiaalsed ohud ning toimuda võivad muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid.
    Eelanalüüs on suhtekorralduse mõistes pidev süstemaatiline info kogumine erinevate situatsioonide kirjeldamiseks ja mõistmiseks ning sihtgruppe puudutavate eelduste kontrollimiseks eesmärgiga võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev “avatud olek”, et koguda informatsiooni eri tasanditel.
    Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida “silmad ja kõrvad lahti”, et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast , justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel.
    Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes “probleemiga”, on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena. Näiteks koosneb pikaajaline imago loomise programm mitmest osast: esimene võib olla organisatsiooni seni kaootilise ning klienditeenindust segava sisemise infoliikumise korrastamine, teine osa organisatsiooni visuaalse identiteedi (vt ptk 6) kontseptsiooni loomine ning kolmas osa meediasuhtluse parandamine.
    Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest:
    • mis on probleemi olemus?
    • kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb?
    • kes on sellega seotud?
    • kuidas on nad seotud?
    • miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem?
    Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised:
    • massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale , et see on negatiivne)
    • probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka siis, kui ajakirjanik pärast päringule vastuse saamist kajastab seda firma arvates ebaadekvaatselt
    • probleemi osalised on ennekõike …..(firma juhtkonna liikmed) ning …..(mõned ajakirjanikud ja väljaanded); tõenäoliselt on kaasatud ka firma sekretär, kes telefonile vastab
    • esimesed on seotud, sest vastavad ajakirjanike päringutele ning pakuvad välja ideid, millest kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima
    • probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega.

    Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning “hämavaid” kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: “Miks te ei ole meie teadet avaldanud?”
    Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele “näkku vaatamisega”. Väikeses Eesti ühiskonnas tuleb väliste faktorite osas tihti peatähelepanu pöörata subjektiivsetele asjaoludele: kes on kellega seotud, kes kelle huvisid esindab. Samas võib olla palju objektiivseid tõsiasju, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Näiteks võib olla ühiskonnas toimunud mingi suur sündmus, mis meedia (või ka teiste sihtgruppide) tähelepanu enesele tõmbab, või saadeti pressiteade välja liiga hilja, ajal mil toimetuses leht juba koostatud oli.
    Alljärgnevalt on kirjeldatud Eestis levinumaid suhtekorraldusprogrammide ettevalmistusel kasutatavaid nn formaalseid meetodeid . Peale nende on võimalik rakendada lugematul hulgal kombinatsioone informaalsetest meetoditest , kuhu võivad kuuluda isiklikud kontaktid ja vestlused , vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt.
    Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid
    Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kes­ken­dub audit kahe kuni nelja sihtgrupi info liikumisele ning nende suhtluse hetkeolukorra hindamisele. Auditisse võidakse selle eesmärkide põhjal kaasata nii sise- kui ka välissihtgruppide esindajad. Esimeste hulgas on näiteks organisatsiooni töötajad, juhtkond , omanikud , teiste hulka kuuluvad partnerid , kliendid, ajakir­ja­ni­kud, arvamusliidrid või muud auditi tellijale tähtsad inimesed.
    Auditi käigus määratakse sihtgruppide in­for­mee­ri­tu­se tase ning nende ettekujutus auditeeritavast or­ga­ni­sat­sioo­nist (organisatsiooni imago). Saadud et­teku­ju­tust võrreldakse omakorda organisatsiooni minapildi ja seatud ideaalse maine eesmärkidega, ana­lüü­si­tak­se, kas need kaks langevad kokku, ning mida tuleks teha võimaliku lõhe vähendamiseks või kaotamiseks.
    Näide
    Kommunikatsiooniauditi erinevad eesmärgid
    • Vaadelda, millisena näevad organisatsioonile olu­lis­te sihtgruppide esindajad turgu, kus or­ga­ni­sat­sioon te­gut­seb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida ooda­tak­se selles valdkonnas tegutsevatelt or­ga­ni­sat­sioo­ni­delt, kuidas kom­men­tee­ri­tak­se kon­ku­rent­si, mil­li­seid või­ma­lik­ke arenguid ja muutusi soo­vi­tak­se tu­rul edaspidi näha.
    • Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrüh­ma­de seas: millised on esmased seosed, ootused, müüdid ja hirmud , mis seonduvad or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga.
    • Vaadelda, kas ja mil määral on erinevusi or­ga­ni­sat­sioo­ni minapildis (millisena end nähakse, millisena ta­he­tak­se näha) ja võtmesihtgruppide ettekujutuses or­ga­ni­sat­sioo­nist, ja kus on lõhe kõige suurem.
    • Selgitada välja, kui hästi teatakse organisatsiooni tooteid või teenusteportfelli ja pakutavaid võimalusi, millisena tajutakse organisatsiooni müügi-, turundus - ning reklaamitegevust.
    • Analüüsida sihtgrupi ootusi ja soove, samuti tar­bi­jas­kon­na laiendamise või­ma­lu­si ning viise; pakkuda peamised pidepunktid uue margi loomiseks või ole­masole­va arendamiseks ja sellega seonduvate kom­mu­ni­kat­sioo­nite­ge­vus­te ka­van­da­mi­seks.
    • Kaardistada organisatsiooni turupositsioon kon­ku­ren­ti­de­ga võrreldes: keda nähakse konkurentidena, millised on organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed teiste samas valdkonnas tegutsejatega võrreldes.
    • Saada ülevaade organisatsiooni kom­mu­ni­kat­sioo­ni hetkeolukorrast – uurida, mis kanalites on ettevõte nähtav olnud, milliste sõnumitega, milliste kõ­neisi­ku­te kaudu. Kaardistada sihtgruppide soovid ja ootused kanali ning kom­mu­ni­kat­sioo­nistra­tee­gia valikuks edaspi­di.
    Auditi kasutamine
    Kommunikatsiooniaudit annab ettevõttele kasulikku infot talle oluliste sihtgrup­pi­de arvamuste, hoiakute ja ootuste kohta. Kui ülesanne on õigesti püs­ti­ta­tud, saab auditist organisatsiooni suhtluse korraldamise vajalik ja mit­mekülg­ne alus. Suur abi on kom­mu­ni­kat­sioo­niaudi­tist ettevõtte väl­jaku­ju­ne­mi­se või muut­mi­se eta­pis – uuring annab ülevaate oluliste sihtgrup­pi­de in­for­mee­ri­tu­se tasemest ning arvamustest ja ootus­test, millest lähtuvalt on hea seada edasisi plaane ning teha kõige õigemaid otsuseid. Eriti suurest ka­sute­gu­ rist võib rääkida siis, kui kommunikatsiooniaudit te­hak­se nii muudatuste ettevalmistamise ajal kui ka pä­rast muu­da­tus­te rakendamist.
    Võimaluse korral tuleks auditeid korraldada kindla sagedusega. Järjepidevus annab hea aluse sihtgrup­pi­de hinnangute muutumise analüüsimiseks ning aitab organisatsioonil kavandada oma imago arendamist .
    Auditi tegijad
    Auditi tegijad ei tohiks olla auditeeritava or­ga­ni­sat­sioo­ni kommunikatsioonitegevuse korraldajad, sest auditi eesmärk on eelkõige ettevõtte suhtluse puu­dus­te ning kasutamata võimaluste otsimine, mitte aga ole­masole­va korralduse õigustamine. Erapooletute spet­sia­lis­ti­de uuring tagab ka intervjueeritavate suurema avameelsuse.
    Eesti turul teevad kommunikatsiooniauditeid pea­mi­selt suhtekorraldusfirmad, kelle jaoks kom­mu­ni­kat­sioo­ni- ja maineauditid on üks teenustest. Koostöö suhtekorraldusfirmaga algabki ideaalis just mingis vormis kommunikatsiooniuuringust, mis annab mõ­le­ma­le poolele tõese pildi organisatsiooni senisest suht­lu­sest ning lahendamist ootavatest probleemidest.
    Auditi ettevalmistamine ja tegemine
    Audit kui tööprotsess koosneb kirjalikest küsitlustest sihtgruppide esindajatele või suulistest intervjuudest nendega, organisatsiooni infokandjate (reklaamid, trü­ki­sed, veebilehekülg, sisekommunikatsiooni va­hen­did jne) analüüsimisest ning testidest ja katsetest.
    Intervjuud ja kirjalikud küsitlused puudutavad eelkõi­ge neid inimesi, kellel on organisatsiooni käekäigule kõi­ge suurem mõju. Need võivad olla näiteks ole­masole­vad või võimalikud uued kliendid, erinevad part­ne­rid, ajakirjanikud ning kindlasti ka organisatsiooni enda töötajad. Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mit­mekülg­se grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 30–50 inimest, kvan­ti­ta­tiivuurin­gu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid ) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et kü­sit­le­ta­va­te hulgast on olulisem rääkida õigete ini­mes­te­ga, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi , hin­nan­guid ning ootusi.
    Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate in­terv­juee­ri­mi­se­ga, mille tulemusena kaardistatakse suht­lu­se peamised kitsaskohad sellisena, nagu need or­ga­ni­sat­sioo­ni­le endale paistavad, seejärel liigutakse vä­lissihtrüh­ma­de küsitlemise juurde.
    Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koos­ta­mi­seks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kva­li­ta­tiiv­seid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub audi­ti eesmärgist ja kajastatavatest teemadest , auditeeritavast organisatsioonist ning sihtrühmadest, kelle arvamusi ja hinnanguid soovitakse teada. Auditit koostavad spet­sia­lis­tid aitavad valida igal konkreetsel juhul kõige sobivama metoodika ning vajadusel kasutavad kom­bi­nee­ri­tult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid teh­ni­kaid.
    Näiteks võib audit olla representatiivse (esin­dus­li­ku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima­go­ga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad erioma­se­mad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist läh­tu­valt. Ehk­ki selline valim ei ole sotsioloogilises mõttes esin­dus­lik, ta­gab see kom­mu­ni­kat­sioo­nis osa­le­va­te võt­meisi­ku­te ja -gruppide sei­sukoh­ta­de täpse ning põh­ja­li­ku hin­da­mi­se. Uurin­gume­too­di­kaid võib sihtrüh­ma­dest läh­tu­valt ka kom­bi­nee­ri­da, kasutades näi­teks töö­ta­ja­te in­for­mee­ri­tu­se ta­se­me ja or­ga­ni­sat­sioo­ni kom­mu­ni­kat­sioo­ni­ga seotud seisukohtade hin­da­mi­seks rep­re­sen­ta­tiiv­se valimiga ankeetküsitlust (või­mal­dab hil­jem välja tuua hin­nan­gu­te ja arvamuste pro­port­sioo­nid ning prot­sen­tuaal­se jaotuse töö­ta­jas­kon­nas). Sa­mal ajal võib sihtajakir­ja­ni­ke või klien­ti­de­ga kor­ral­da­da kva­li­ta­tiiv­seid sü­vain­terv­juu­sid, mis või­mal­da­vad teema põh­ja­li­ku­mat käsitlemist ning väl­jaku­ju­ne­nud sei­sukoh­ta­de taga ole­va­te rat­sio­naal­se­te ja emot­sio­naal­se­te ar­gu­men­ti­de selgitamist.
    Lisaks küsimustele ja väidetele kasutatakse kom­mu­ni­kat­sioo­niaudi­ti tegemisel ka muid tehnikaid, teiste hulgas näiteks semantiline diferentsiaal või pil­diva­lik. Esimesena nimetatu on vastandlikke mõis­te­tepaa­re sisaldav skaala, mis aitab välja selgitada vastaja mõttes tekkivaid esmaseid seoseid ning intuitiivseid reaktsioone. Pildivalik aga on täiendav võimalus et­tevõt­te kuvandi ning sellega seotud tajude kaar­dis­ta­mi­seks.
    Küsitluslehtedega saadud tulemusi analüüsitakse ta­va­li­selt statistilise analüüsi programmide (näiteks SPSS ) või standardtarkvara abil. Süvaintervjuude käi­gus kogutud info analüüsimiseks kasutatakse kva­li­ta­tiiv­set tekstianalüüsi meetodit ehk diskursuseanalüüsi. Seda rakendatakse sotsiaalteadustes edukalt tekstide tegeliku sisu lahtimõtestamiseks ning selle abil on võimalik lahti mõtestada arvamuste, hinnangute, tead­mis­te, seoste ja ootuste kogum, mis väljenduvad kü­sit­le­tu­te vastuste stiilis, nende ütlemistes, üt­le­ma­tajät­mis­tes ning sõnavalikus.
    Infokandjate analüüsimisel hinnatakse nende sisu ja vormi, eesmärgipärasust ning mõju firma üldisele ima­go­le. Matkimise abil kontrollitakse suhtluskanalite te­ge­lik­ku toimimist eri olukordades (nt nii kriisi- kui ka tavaolukorras)
    Auditi tulemused
    Kommunikatsiooniaudit selgitab välja erinevused or­ga­ni­sat­sioo­ni enesehinnangu ning tema sihtgruppide arvamuste ja hinnangute vahel, otsides erinevuste põh­ju­seid ja pakkudes saadud tulemusi aluseks võttes la­hen­du­si hinnangute ning maine parandamiseks.
    Valminud kommunikatsiooniaudit koosneb kahest osast. Esimene on auditi sihtgruppide ning kom­mu­ni­kat­sioo­nika­na­li­te kaupa süstematiseeritud het­keolukor­ra kokkuvõte. Kokkuvõte struktureeritakse sageli SWOT -põhimõtte (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) alusel. Teine osa on auditi koostajate kom­men­taa­rid ja soovitused, mis näitavad ära organisatsiooni kommunikatsiooni tugevad küljed ning pakuvad või­ma­lu­si puuduste kõrvaldamiseks.
    PR-strateegia on üldjuhul pikaajaline. Kom­mu­ni­kat­sioo­niala­seid eesmärke tavaliselt ük­siküri­tus­te­ga saa­vu­ta­da ei ole võimalik. Mingi sõnumi kinnistamiseks tuleb seda korrata piisavalt kaua ja eri kanalite kaudu
  • Suhtekorraldusprogrammi eesmärkide seadmine ja sihtgruppide määratlemine
    Suhtekorraldusprogrammi eesmärgid
    Strateegia ning taktikalise plaani koostamine eeldab konkreetsete eesmärkide püstitamist. Üldjuhul on or­ga­ni­sat­sioo­ni suhtekorralduslikud eesmärgid laiema missiooni (tootmine, müük, teenuse pakkumine, ava­lik teenistus vms) toetajad. Organisatsiooni head mee­diasuh­ted on suhtekorralduslik küsimus, kuid rangelt võttes ei ole see eesmärk omaette , vaid teenib teiste tasandite huve – st head meediasuhted on osa soodsa imago saavutamisest. Positiivne imago omakorda toe­tab organisatsiooni põhitegevuse eesmärke (müü­gitu­le­mus­te parandamine, teenindustaseme tõstmine, klien­ti­de lojaalsuse tugevdamine jne). Mõistagi ei saa kõi­ki kom­mu­ni­kat­sioo­nieesmär­ke allutada ainult nn müü­gi suu­ren­da­mi­se­le, sest ka kohalike elanike usal­dus ning ava­lik­ku­se üldine soosiv suhtumine on omaet­te väär­tu­sed, ilma milleta tänapäeva demokraatlikus ja ava­tud ühiskonnas eksisteerimine on peaaegu või­ma­tu. Sa­mas ei ole ühegi organisatsiooni missiooniks ainult suhelda ja mingite sihtgruppidega “hästi läbi saada”. Küll aga on oskuslikult korraldatud kom­mu­ni­kat­sioon organisatsiooni põhitegevuse õnnestumise eeltin­gi­mus.
    Eesmärkide kaudu eristatakse prioriteedid vä­hemolu­li­sest. Suhtekorraldajaile on ülimalt oluline teada, mis on nende tegevuse peamised sihid, sest vastasel korral võidakse nad organisatsiooni huvitasandite ning ka subjektiivsete soovide vahel “lõhki rebida”.
    Tavaliselt näib, et organisatsiooni suh­tekor­ral­duseesmär­gi seadmine on lihtne: positiivsed suhted ajakir­jan­du­se­ga, laialdane meediakajastus, seega hea ima­go. Tegelikult on need alaeesmärgid või hoopis va­hen­did suuremate sihtide saavutamisel. Kui or­ga­ni­sat­sioo­ni kommunikatsiooni üldine eesmärk on kind­laksmää­ra­tud sihtgruppide (vt ptk 5.3.2) usaldus ja po­si­tiiv­ne suhtumine, siis tuleb tegevusplaani koos­ta­mi­seks peaeesmärk jaotada osadeks.
    Alaeesmärgid peavad olema konkreetsed ning kindlat ajaperioodi arvestavad. Kindlasti on suhtekorralduse mõttes üks organisatsiooni peamisi sihtgruppe ning teiste sihtgruppideni jõudmise kanaleid massimeedia. Seega võib konkreetseks alaeesmärgiks olla näiteks “lähema poole aasta jooksul kontakteeruda isiklikult kõigi sihtajakirjanikega, et luua usalduslik per­so­naal­ne suhe ning selgitada konkreetsete ajakirjanike ootu­si ja vajadusi”.
    Samuti võib positiivse imago loomise alaeesmärgiks olla näiteks kolme kuu jooksul firma trükiste sisu, ku­jun­du­se ning levitamise kontseptsiooni uuen­da­mi­ne ning poole aasta jooksul uute trükiste val­mis­ta­mi­ne, et muuta teenused klientidele arusaadavamaks ning igapäevaselt vajamineva info kasutamine mu­ga­va­maks.
    Niisuguste eesmärkide saavutamise hindamisel on kaks tasandit . Esmatasandil on lihtne mõõta, kas plaanitu teostati või mitte: ei ole raske poole aasta pärast vaa­da­ta, kas tõepoolest on trükised uuendatud ning võt­meajakir­ja­ni­ke­ga personaalsed kontaktid loodud. Sa­mas on teisel tasandil olulisem reaalne tulemus: kas ajakirjanikega kohtumistel saavutati usaldus ja konst­ruk­tiiv­ne koostöö ning kas uued trükised on klien­ti­de­le paremini arusaadavad ja käepärasemad ka­su­ta­da?
    Seega on juba eesmärki seades vajalik kriitiliselt hin­na­ta, kas selle saavutamine on reaalne lähtuvalt:
    • inimressurssidest
    • eelarvest
    • kasutada olevast ajast.

    Nagu kõigil teistelgi elualadel on mõttekas alustada väiksemate sammudega ning võimalikult lihtsate eesmär­ki­de­ga. Seega tuleb mõõdetavate eesmärkide püs­ti­ta­mi­sel arvestada järgmist:
    • valivus – olulise ja ebaolulise eristamine, prio­ri­tee­ti­de seadmine. Ei tohi alla anda kiusatusele teha kõi­ke, mida idee tasandil genereerida suudetakse ja mis tun­dub fantastiline . Ka suhtekorralduses kehtib 80/20 ree­gel: tegevuse teravik tuleb suunata piiratud prio­ri­teetgru­pi­le, kel on organisatsiooni edu jaoks võt­meroll.
    • realistlikkus – eesmärgid peavad piiratud aja, raha ja inimeste hulga juures olema saavutatavad
    • suunatus kvaliteedile – siin saab lähtuda põ­himõt­test, et mõõta tuleb ennekõike sisu, mitte hulka. Üks po­si­tiiv­ne artikkel päevalehe esikaanel on reeg­li­na palju mõjusam kui mitmed kolmanda lehekülje uudisnu­pud kokku. Vastuvõtule saabunud kümme suurklien­ti on olulisemad kui mitukümmend or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga vaid nõrgalt ja kaudselt seotud inimest.

    Suhtekorraldusprogramm sihtgruppide määratlemine
    Eelanalüüsi tulemusena peab organisatsioonil olema selge, kes on “probleemi” osalised. Ka juhul, kui suh­tekor­ral­dusprog­ramm ei ole suunatud probleemide la­hen­da­mi­se­le, vaid pigem olemasoleva olukorra säi­li­ta­mi­se­le, on võimalik identifitseerida grupid, kellest organisatsiooni edu või ebaedu kõige enam sõltub. Üldjuhul on sihtgruppe palju. Suhtekorralduslike eesmär­ki­de seadmisel on esmatähtis prioriteetide pai­kapa­nek, st missuguste sihtgruppidega suhtlemisest tu­leb alustada, kellele enam tähelepanu pöörata.
    Üldtunnustatud põhimõte on järgmine: mida konk­reet­se­malt ja täpsemalt on sihtgrupp määratletud, seda liht­sam on temani jõuda, sest iga rühma puhul on ta­va­li­selt võimalik leida konkreetne sõnum ja kanal , mille kaudu tal­le n-ö kõige lähemale pääseb. Or­ga­ni­sat­sioo­nid tee­vad tihti vea, saates välja lugematuid pres­sitea­teid, kor­ral­da­des sponsorprogramme ja koostades brošüüre, mõtlemata, kellele need tegelikult suu­na­tud on ning kuidas tahetakse adressaadi suhtumist mõ­ju­ta­da või mida temalt oodatakse . Kogu “inim­kon­na­ga” korraga rääkimine ei anna tavaliselt tulemusi.
    Organisatsiooni sihtgrupid võib üldjoontes jaotada kaheks: organisatsioonisisesed ja -välised. Nagu siinses käsiraamatus korduvalt rõhutatud, ei ole suh­tekor­ral­dus ainult organisatsioonist välja suunduv tegevus. Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st sisemiste sihtgrup­pi­de­ga) ning info kogumine väliskeskkonnast, si­se­mis­te otsuste hõlbustamiseks.
    Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus vä­lis­te sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik , oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on kahtlemata parem klienditeenindaja kui tüdinud ning oma or­ga­ni­sat­sioo­ni mitte usaldav töötaja.
    Organisatsiooni kollektiiv tuleb suhtluse seisukohast jaotada rühmadeks, kellega kommunikeerutakse eri kanalite vahendusel ning kellele mõeldud sõnumid on mõnevõrra erinevad. Jaotada võib sisemisi sihtgruppe erinevate kriteeriumite alusel olenevalt püstitatud eesmär­ki­dest ning sõnumite iseloomust. Kui or­ga­ni­sat­sioo­ni kommunikatsiooni peaeesmärk on ole­masole­va­te klientidega suhtlemise parandamine, siis saab si­se­mi­si sihtrühmi jaotada selle alusel, kui otseselt on nad klientidega kontaktis ning missugust infot klien­ti­de­le vahendavad: nn letitöötaja, vahetu klien­ditee­nin­da­ja, turvatöötaja, raamatupidamine, tu­run­dusosa­kond, osakonnajuhatajad, tehnikatalitus, tippjuhtkond jt.
    Organisatsiooni sees tuleb suhtekorraldust vaadata kahesuunalise protsessina: nii juhtkonnalt ma­da­la­ma­te­le tasanditele kui ka vastupidi. Sarnaselt sõnumite saatmisega organisatsioonist väljapoole tuleb jälgida nende vastuvõttu ja mõju, st koguda tagasisidet.
    Organisatsiooni imago ning sellest lähtuvalt tema te­ge­vu­se edukus või läbikukkumine sõltub konk­reet­se­test inimestest. Peale eelnimetatud sisemiste sihtgrup­pi­de, kelle puhul on persooniti määratlemine suh­te­li­selt lihtne, mõjutab organisatsiooni käekäiku suur hulk nn väliseid sihtgruppe, kelle täpne piiritlemine on tih­ti keeruline. Ometi on suhtekorraldaja ülesanne või­ma­li­kult täpselt väliskeskkonnas/turul paiknevad võt­merüh­mad identifitseerida ning kirjeldada.
    Massimeedia paigutamine sihtgruppide nimistusse liht­sus­tab suhtekorraldaja tegevust. Samas ei saa mas­simee­dia olla n-ö siht omaette, sest meedia (nagu ni­mi­gi ütleb) on vahend teiste sihtgruppideni jõudmiseks.
    Sihtgruppide määratlemisel on oluline iden­ti­fit­see­ri­da organisatsiooni jaoks olulised eksperdid , avaliku elu tegelased jt isikud, kelle arvamust ja kom­men­taa­re sihtrühmad kõrgelt hindavad ning keda saab or­ga­ni­sat­sioo­ni sõnumite edastamisel “ära kasutada”. Ala­ti ei ole otstarbekas, et organisatsioon sihtgrupiga ise vahetult suhtleb, eriti kui on tegemist oma tugevate külgede rõhutamisega. Kolmanda isiku neutraalne kommentaar mõjub veenvamalt. Arvamusliider, kelle seisukohta mingi organisatsiooni sõnumi toetamisel kõige tõsisemalt võetakse, on üldjuhul neutraalne eks­pert. Arvamusliider võib olla tunnustatud teadlane , erialaliidu juht, omavalitsustegelane, tuntud kul­tuu­riini­me­ne, intellektuaal või isegi firmaga mingil määral seotud isik (nt klient , edasimüüja vms), kes on ühis­kon­nas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu.
    Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus:
    tootjafirma – firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tar­bi­jad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarüh­ma­ deks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste, de­mograa­fi­lis­te jt kriteeriumite alusel) jaemüüjad, hul­gimüü­jad, tarnijad , aktsionärid, potentsiaalsed in­ves­to­rid, tar­bi­javäl­jaan­ne­te ajakirjanikud, ma­jan­dusajakir­ja­ni­kud, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus , va­lit­sus, par­la­men­diliik­med, riiklikud ametid, kon­ku­ren­did, erialaor­ga­ni­sat­sioo­nid jt
    teenuseid pakkuv firma – firma töötajad, pü­siklien­did, “juhukliendid”, potentsiaalsed kliendid, (vt eel­mi­ne lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga)
    mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasu­tu­sed jne) – liikmed, sponsorid , potentsiaalsed spon­so­rid, organisatsiooni programmide osalised, ajakir­ja­ni­kud, riigiorganid jt
    riiklik institutsioon ( ministeerium , amet vms) – or­ga­ni­sat­sioo­ni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse ava­lik­ku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, po­lii­ti­kud, ajakirjandus , mitmesugused ühiskondlikud or­ga­ni­sat­sioo­nid jt
    haridusasutus – organisatsiooni töötajad (en­nekõi­ke õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpi­las­te vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, ko­ha­li­kud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, par­la­men­diliik­med, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt
    kultuuriasutus – organisatsiooni töötajad, nn klien­did (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad jne), po­tent­siaal­sed kliendid, sponsorid, potentsiaalsed spon­so­rid, ajakirjanikud, arvamusliidrid jt.
    meditsiiniasutus – organisatsiooni töötajad, pat­sien­did, potentsiaalsed patsiendid , patsientide omaksed, riiklikud ametid, ajakirjandus, arvamusliidrid jt.
  • Avaliku sektori suhtekorraldustegevuse eripärad. Suhtekorraldus riigiasutuses ja kohalikus omavalitsuses

    Avaliku sektori suhtekorralduse sisuline eripära


    Avaliku ja erasektori suhtekorraldus ei ole nii erinevad, kui sageli tundub. Viimastel aastakümnetel on need erinevused veelgi vähenenud.
    Üsna vähe on tänapäeval lahknevusi näiteks börsifirmade- ning avaliku sektori organisatsioonide suhtekorralduses, sest läbipaistvuse nõuded, mida investorid esitatavad nii-öelda avalikele firmadele, on sama suured kui maksumaksja raha kasutamise kontrollimise nõuded. Samuti on näha, et erasektori suured organisatsioonid sarnanevad avaliku sektoriga palju enam kui väikesed. See on ka loogiline, sest mida võimsam on organisatsioon, seda rohkem mõjutab tema käekäik keskkonda ning seda rohkem muutub tema tegevus avalikuks asjaks.
    Oleks aga vale arvata, et era- ja avalik sektor on tänaseks juba päris sarnased. On suuri erinevusi, mis mõjutavad otseselt ka suhtekorraldust. Seetõttu on mõistlik enne avaliku sektori nõustama asumist need erinevused selgeks teha.
    Peamised erinevused
    • Teame, et ettevõte võib minna pankrotti . Selleks puhuks on pankrotiseadus , mille kohaselt juriidiline isik kuulub likvideerimisele pärast seda, kui ta on kuulutatud maksejõuetuks. Igal aastal läheb Eestis pankrotti mitusada ettevõtet.

    Vahe avaliku sektoriga on ilmne, sest riiki juhtivad ja teenivad inimesed peavad arvestama, et riik on igavene . Riik ei tohi minna pankrotti ning riiki kui juriidilist isikut ei tohi keegi võlanõuete katteks likvideerida .
    • Erasektori loogika kohaselt on ettevõttes rohkem hääli sellel aktsionäril, kellel on rohkem aktsiaid . Demokraatlikus riigis on kodanikul valimistel ainult üks hääl ning ka kommunikatsioonis tuleb seetõttu arvestada kõigi sihtrühmade võrdsust.
    • Tulenevalt sellest, et meil kõigil on üks hääl, on riigil kohustus luua avalik ruum, kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahel. Kõigil on üks hääl ja varanduslikud erinevused ei anna kellelegi teiste ees suuremaid õigusi. Selles avalikus ruumis peaksid kujunema avalik teadvus, ühiskonna ühised väärtused ja hoiakud avalike asjade suhtes.

    Avaliku ruumi parimad näited on linnaväljak, park, kultuurimaja või riigi ülalpidamisel olev kool. Avalik ruum aga ei ole näiteks kaubanduskeskus, sest seal kehtivad piirangud, mis on eraomaniku huvides. Samas võib avalikku ruumi käsitleda ka abstraktselt – tegevusvaldkondade, teemade ja huvide kogumina, mis on ühised riigi kõigile elanikele või ühiskonna liikmetele ning millega ei tegele või ei ole õigustatud tegelema erasektor .
    Viimastel aastatel on kogu maailmas märgata avaliku ruumi vähenemist ning avaliku ja eraruumi piiride hägustumist. Näiteks üha sagedamini lepivad erafirmad ja riik kokku avaliku ruumi arendamises ning tihti vaieldakse selle üle, mil määral on erafirmal õigus kehtestada oma reegleid näiteks kooli võimlas, mille see firma sponsorluse korras oma raha eest ehitanud.
    • Maksumaksja raha ei tohi kasutada maksumaksja eksiteele viimiseks. Teisisõnu – maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat.

    Maailmas on riike, kus suhtutakse maksumaksja raha eest propaganda tegemisse teisiti, kuid Eestiga sarnase kultuuriga riikides, näiteks Põhjamaades, on see keelatud. See põhimõte on ka arusaadav, sest kui maksumaksja soovib oma raha eest näha häid valitsemistulemusi, pole ta kindlasti nõus sellega, et riik hakkab neid tulemusi reklaami või propaganda abil ilustama. Maksumaksjal on õigus näha tegelikkust .
    Tegemist on sedavõrd tundliku teemaga , et isegi “riiklik suhtekorraldaja” on skandinaavia maksumaksja jaoks kahtlust äratav väljend. Tihti eelistatakse selle asemel kasutada nimetust “infoedastaja”, mis on enamasti ka korrektsem ja täpsem.
    Eraldi teema on riiklik propaganda – avalik ning agressiivne seisukohtade propageerimine. Nagu näitab maailma riikide viimaste aastate ajalugu, on propaganda puhul tegemist rohmaka ja lihtsustatud arusaamaga infoedastusest, mis üsna kiiresti toob demokraatlikele valitsustele kaasa suuri probleeme. Riikliku kommunikatsioonivahendina on propaganda siiski edukas neis riikides, mis pole päris modernsed ja demokraatlikud. Kui riik need protsessid läbib, siis väheneb propaganda jõud kiiresti.
    Sellega peamised erinevused ka piirduvad. Edasi saame rääkida ainult sarnasustest. Sarnaselt erasektori organisatsioonidega pakub riik kodanikele teenuseid. Sarnaselt erasektori organisatsiooniga vastutab riik aktsionäride ehk valijate ja maksumaksjate ees raha sihipärase kulutamise eest. Sarnaselt börsiettevõtetega peab riik tegutsema läbipaistvuse reeglite alusel.

    Suhtekorraldus riigiasutuses


    Kommunikatsioon riigiasutuses sõltub sellest, mis asutusega on tegemist ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Suhtekorralduse eksami materjal #1 Suhtekorralduse eksami materjal #2 Suhtekorralduse eksami materjal #3 Suhtekorralduse eksami materjal #4 Suhtekorralduse eksami materjal #5 Suhtekorralduse eksami materjal #6 Suhtekorralduse eksami materjal #7 Suhtekorralduse eksami materjal #8 Suhtekorralduse eksami materjal #9 Suhtekorralduse eksami materjal #10 Suhtekorralduse eksami materjal #11 Suhtekorralduse eksami materjal #12 Suhtekorralduse eksami materjal #13 Suhtekorralduse eksami materjal #14 Suhtekorralduse eksami materjal #15 Suhtekorralduse eksami materjal #16 Suhtekorralduse eksami materjal #17 Suhtekorralduse eksami materjal #18 Suhtekorralduse eksami materjal #19 Suhtekorralduse eksami materjal #20 Suhtekorralduse eksami materjal #21 Suhtekorralduse eksami materjal #22 Suhtekorralduse eksami materjal #23 Suhtekorralduse eksami materjal #24 Suhtekorralduse eksami materjal #25 Suhtekorralduse eksami materjal #26 Suhtekorralduse eksami materjal #27 Suhtekorralduse eksami materjal #28 Suhtekorralduse eksami materjal #29 Suhtekorralduse eksami materjal #30 Suhtekorralduse eksami materjal #31 Suhtekorralduse eksami materjal #32 Suhtekorralduse eksami materjal #33 Suhtekorralduse eksami materjal #34 Suhtekorralduse eksami materjal #35 Suhtekorralduse eksami materjal #36 Suhtekorralduse eksami materjal #37 Suhtekorralduse eksami materjal #38 Suhtekorralduse eksami materjal #39 Suhtekorralduse eksami materjal #40 Suhtekorralduse eksami materjal #41 Suhtekorralduse eksami materjal #42 Suhtekorralduse eksami materjal #43 Suhtekorralduse eksami materjal #44 Suhtekorralduse eksami materjal #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aasacoxy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    suhtekorralduse eksami kordamisküsimuste vastused)loengukonspektist ja äripäeva käsiraamatust)

    Märksõnad

    Mõisted

    eelanalüüs, suhtekorralduslikust aspektist, kommunikatsiooniaudit, tavaliselt kesken, esimeste hulgas, suur abi, katsiooni, esimesena nimetatu, sageli swot, suhtekorraldajaile, esmatasandil, valivus, realistlikkus, üldtunnustatud põhimõte, sihtgruppide määratlemisel, üsna vähe, selleks puhuks, demokraatlikus riigis, teisisõnu, maksumaksjal, riikliku kommunikatsioonivahendina, riigiasutuses, maksuhalduritele, informeerimisel, täpne informeerimine, riigiametite kommunikatsioonil, tegutsemiskeskkond, strateegiline tasand, äriorganisatsioonis, finants, tulemuslikum, millise organisatsiooniga, ettevõtte töötajad, meediasuhted, edukad, meediasuhted, investorsuhted, kommunikatsiooni mõistes, kriisikommunikatsioon, kriisi tekkimisel, sisekommunikatsiooni roll, turunduskommunikatsiooni vahendid, ettevõttele, kliendikommunikatsioon, kliendikommunikatsioon, kliendikommunikatsioon, ettevõtte kliendid, edukaks toimimiseks, meediasuhted, sest kriisiolukorras, nendega pr, mõnes mõttes, ajakirjanikud, mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, päevakajalisus, prominentsus, lähedus lugejale, sõnumi koostamine, sõnumi edastamiseks, auditoorium, riskid, ajakirjanikele, sellistel juhtudel, üritustetulva seas, kriisiolukorras, eraldi teema, börsiteated, veel halvem, parim lahendus, ettevõtte imago, tööandja turundus, personalijuhtidele, tööandja turundus, head näited, tööjõuturul, avalikus sektoris, positiivsed näited, tööandja turunduses, sisekommunikatsioon, organisatsiooni suhtekorraldus, täita 1, sisekliima, ettevõttele, tegelik kogemus, tüüpiline viga, kommunikatsioonijuhi roll, ühesuunaline kommunikatsioon, soovitav, tähtis roll, infol, üksusele, suures organisatsioonis, isiklik suhtlemine, infopäev, intranet, juhtgrupi ülesanne, muutmisel atraktiivseks, elektronpost, lisaks elektronpostile, paljudes ettevõtetes, elektroonilisi infokanaleid, paljudes organisatsioonides, almanahh, organisatsioonikultuur, teisisõnu, sisekommunikatsioon, infohulgaga, muudatuste keskkonnas, kindel soosik, keskkonda arvestades

    Meedia

    Kommentaarid (2)

    ultramatriin profiilipilt
    ultramatriin: Informatiivne materjal. Aitäh.
    15:03 11-12-2012
    kazku profiilipilt
    Katri Kikas: Tänu! Tasus alla laadida.
    20:10 22-11-2015


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    SUHTEKORRALDUS
    34
    docx
    Suhtekorralduse eksamiteemad
    14
    doc
    Suhtekorralduse konspekt
    50
    doc
    Psühholoogia eksami materjal
    40
    docx
    Ühiskonna riigieksami materjal
    20
    pdf
    KK üldkursuse eksami materialid
    11
    doc
    Organisatsiooni sisene suhtekorraldus
    9
    doc
    Avaliku sektori kommunikatsioon





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun