Suhtekorralduse eksamiteemad. (0)

Meediasuhted
Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes
Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed.
Suhtumine - Hinnang millelegi
Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus , perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus
Suhtumine:
Positiivne – poolt
Negatiivne – vastu
Olematu – neutraalne

• Miks meediasuhted?
  

Olla nähtav
Oma seisukohtade esitamine
Osalemine arutelus
Avaliku arvamuse mõjutamine

• Tulemuslikud meediasuhted
  

- Head kahepoolsed suhted meediaga
- Ainult strateegiliselt planeerituna

• Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org. veebilehed ,blogid, sotsiaalmeedia , online väljaanded
  

Ostetud,väljateenitud,omakanal
Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum
Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu
Kolmanda osapoole heakskiit
Omakanalid

• Head meediasuhted
  

Kiire ( fast )
Täpne (factual)
Otsekohene (frank)
Õiglane ( fair )
Sõbralik ( friendly )

• Ajakirjanike ootused
  

Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud
Kiirus, avatus, ausus
Suhtekorraldaja kättesaadavus
Ligipääs tippjuhtidele
Partnerlus, teadlikkus

• Põhilised probleemid
  

• Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni
  - Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel
  - Pudrutamine (ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine , vigade eitamine , olude varjamine )
  - Bürokraatlik suhtlemine
  

• Reaktiivsed meediasuhted
  

Ajakirjanike küsimustele vastamine
Viis ja kiirus!
Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus!

• Proaktiivsed meediasuhted
  

Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus
Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht
Intervjuu – Pressikonverents - Kõne
Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks

• Pressiteade
  

Mis on uudisväärtus? –
Mõjukus
Värskus
Prominentsus
Konflikt
Lähedus
Aktuaalsus
Ebatavalisus
Küsimused
Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks?
Kelle arvamus loeb/lähebkorda?
1.Pere,sõbrad
2.Tuttavad
3.Enda sarnased
4.Töötajad
5.Eksperdid
6. Kuulsused
7.Juhid
RISK JA KRIIS
Kriis - kreeka keelest, kohtupäev
•Organisatsiooni proovilepanek
Kriisi definitsioonid
•Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi, kus on vältimatu oluline ja erakorraline sekkumine selleks, et vältida või parandada väga suurt kahju
•Kriis on ootamatu sündmus, mis põhjustab kahju ning vajab kohest sekkumist. Juhtkonnal on piiratud kontroll olukorra üle, mis äratab avalikkuse ja meedia huvi. Iseloomustab ajanappus. Küsimus: millal?
Kriisi ennetamine: issues management
•Organisatsiooni mõjutada võivate teemade äratundmine ja neile reageerimine
•Võimalike riskide ja kriiside kaardista
Riskikommunikatsioon
•Riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele
•Koostöö ühise reageerimise leidmisel
•Pidev protsess – kriisiskaneeriminemine
Kriisi märgid e. tunnused
•Üllatus
•Ebapiisav info
•Eskaleeruvad sündmused
•Kontrolli kaotus
•Kasvanud väline huvi
•Kaitsesse tõmbumine
•Paanika
Kriisiga kaasneb:
•Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele;
•ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla;
• stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest
Kriisid : Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus ( terroristid -prantsusmaa 2015 jaanuar, usa kaksiktornide näide 9.11.day’,valitseva korra muutus, juhtimisvead (valitsus),eskaleerunud isilik kriis ( korruptsioon ,riigirahade valesti kasutamise välja tulemine),
Kriisijuhtimine
•Enne: Kriisiplaan , issues management, risikommunikatsioon
•Kriis
•Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek
Kriisijuhtimise eesmärgid
1.Lõpeta kriis kiiresti
2.Piira tekkivat kahju
3.Taasta usaldus
Kriisikommunikatsiooni reeglid
•Valmista end ette
•Mis on teemad?
•Kontaktilist
•Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid
•Ole kättesaadav
•Ole usutav
Esmatähtsad grupid
•Ohus olevad inimesed, ohvrid
•Lähedased
•Sisemised rühmad, avalikkus
•Rahvusvaheline meedia
Kriisikommunikatsioon: pea meeles
•Määratle rollid kriisikommunikatsiooni grupis
•Mis on kriisikommunikatsiooni eesmärk sel hetkel?
•Koostöö teiste organisatsioonidega, kes on kriisiga seotud
•Ütle seda, mida tead, ja ainult seda
•Süüdlase otsimine pole esmatähtis
•Korda oma sõnumit
•Värskenda infot sageli ja regulaarselt
•Käsitle meediakanaleid võrdselt
•Kirjuta üles, kellega ajakirjanikest suhelnud olete ja mida olete lubanud ja mis ajaks
•Jälgi, mis toimub meedias, paranda vead koheselt
Töö meediaga
•Sea valmis meediakeskus
•Pane paika reeglid
•Meedia armastab numbreid
•Ära spekuleeri
•Toida elukat
•Näita edusamme
•Arvesta meedia tähtaegadega
• Internet on 24/7
Peale kriisi
•Avalikkuse usalduse väljateenimine
•Reputatsiooni taastamine
•Organisatsioone hinnatakse sageli selle põhjal, kuidas nad kriisiolukorras hakkama said
•Kas kriisist tehti järeldusi ning muutusi töös?
Eskaleerunud isiklik kriis
•Joobeseisund
•Korruptsioon
•Poliitiline skandaal
SUHTEKORRALDUSTEOORIAD
Miks on teooria tähtis?
Mis on teooria?

• Teadusliku teadmise kõrgeim vorm
  
• Teaduslikke idealisatsioone ja mõttelisi mudeleid , printsiipe ja seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem
  
• Teadmiste, arvamuste, väärtuste ja normide terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele
  

Suhtekorraldusega seotud alad
Äri
Juhtimine
Organisatsioonikäitumine
Sotsioloogia
Politoloogia
Psühholoogia
Meedia ja kommunikatsioon
Massikommunikatsiooni teooriad
Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju

• Uses and Gratification Theory
  
• Agenda Setting Theory
  

Uses and Gratification teooria
Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad
Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas:
Meelelahutuseks ?
Vajaliku info leidmiseks?
Agenda Setting teooria
Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema
Süsteemiteooria
Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist
Organisatsiooni põhjuslikud tegevused ja suhted ümbritseva keskkonnaga
Organisatsiooni ja avalikkuse osad eksisteerivad suhtes üksteisega, ühe poole tegevus mõjutab teist
Süsteemiteooria suhtekorralduses
Süsteemiteooria aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid
See rõhutab organisatsiooni ja selle sise- ja väliskeskkonna vastastikust sõltuvust
Kinnised ja avatud süsteemid
Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes
Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale
Sidusrühma teooria
Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste
Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad
Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad
Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit:
Pressiagentide mudel
propaganda
Avaliku informatsiooni mudel
Ühesuunaline, tõesus oluline
Kahesuunaline asümmeetriline mudel
Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni
Kahesuunaline sümmeetriline mudel
Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma . Põhjalikud uuringud
Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE
RACE mudel
Uurimistöö (research)
Tegevuse planeerimine (action planning )
Kommunikatsioon ( communication )
Hindamine (evaluation)
ROPE mudel
Uurimistöö (research)
Eesmärkide seadmine (objectives)
Programmi elluviimine (programming)
Hindamine (evaluation)
POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON
Mis on poliitika?
Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega ja on seotud eeskätt riigivalitsuse, parteide ja teiste institutsioonide tegevusega .
Konflikt ja koostöö
Valitsemise kunst
Avalikud küsimused
Kompromiss ja konsensus
Võim ja ressursside ümberjagamine
Poliitiline kommunikatsioon
Interaktiivne protsess, mille käigus vahetatakse informatsiooni poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel
Ülalt alla
Valitsevatelt institutsioonidelt kodanikele
Horisontaalselt
Poliitikute vahel
Alt üles
Avalikust arvamusest võimudele
Politiiline kommunikatsioon
Algatavad poliitilised parteid
Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel
Poliitika kommunikatsioon
Ametisse valitud poliitikute otsused, mida toetuvad ametnike nõuannetele poliitikate elluviimise osas
Avaliku sektori kommunikatsioon
Kuidas riik töötab
Pakutud lahendused
Vastutus
Läbipaistvus
(Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid)
Avaliku sektori kampaaniad
Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust
Lai auditoorium
Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale
Kindel ajaperiood
Massimeedia
Muud kanalid täiendavad
Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt)
Lobby:
Kuluaaripoliitika, lobitöö
Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides
Riiklik tasand
Kohalik tasand
Organisatsiooni tasand
Poliitiline turundus :
*Valijate poole pöördumine teatud poliitika toetuseks , võita hääli vmt
*Reklaam
Poliitreklaamid : Usas (presidendid: Kennedy ,Reagan), Eestis Poliitika reklaamid : IRL; Keskerakond ,Reformierakond.
ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON
Organisatsioon
•Grupp, mis süstemaatiliselt tegutseb kindlate eesmärkide saavutamise nimel ning kasutab selleks kättesaadavaid ressursse
•Eesmärkide saavutamise nimel on jagatud tööülesanded, võim ning loodud struktuur
•Kultuur mõjutab grupi käitumist
•Kahesuunaline kommunikatsioon
Organisatsioonikultuur
•Organisatsioonikultuur on kooslus organisatsioonis toimivatest normidest ja väärtustest, mis kujundavad meeskonna liikmete käitumist, hoiakuid ja ootusi. Sisekultuur ütleb inimestele, mida võib ja mida ei või selles organisatsioonis teha
•Antakse edasi uutele tulijatelekeskkonnaga
Organisatsiooni imago
•Kuidas organisatsiooni avalikkuses tajutakse
•Isiklik, ajas muutuv, nõrk-tugev, tugineb kogemustele, võib mõjutada käitumist

• Organisatsiooni tegelike omaduste kogum: see, kes ta tegelikult on, mitte juhtkonna soovitud/ loodetud
  

•Dünaamiline, organisatsioon ja selle keskkond on muutuv
Organisatsiooni identiteet
Miks sisekommunikatsioon?
Töötajad on kõige hinnatum ja olulisim ressurss
• Soovime kõik teha oma tööd võimalikult hästi, et saavutada organisatsiooni eesmärke
•Sisekommunikatsioon on juhtimisfunktsioon
Miks on sisekommunikatsioon oluline?
•Ühtekuuluvustunne
•Eesmärkide mõistmine
• Motivatsioon
•Püsiv töösuhe
•Ressursside kokkuhoid
•Uute töötajate värbamine – hea tööandja maine aitab saada parimaid töötajaid
Motivaatorid
Välised •Raha •Boonused •Lisahüved •Kuulsus •Kingitused
Sisemised •Õppimine •Meisterlikkus •Väljakutsetega hakkama saamine •Suurema eesmärgi saavutamine
Töötajad soovivad:
•Tõest informatsiooni, ja seda isiklikult edastatuna
•Teada, kuidas nad hakkama saavad
•Usaldus kasvab, kui juhtkond suhtleb varakult ja tihti
•Jagatakse nii häid kui halbu uudiseid
•Töötajad on aktiivselt kaasatud ning nende arvamused ja ideed teretulnud
Enne alustamist •Plaani oma tegevusi – strateegia!
•Mõtle, kuidas oma eesmärgid saavutad – taktika !
Pea meeles:
•Töötajad ei ole üks homogeenne grupp, vaid siin on erinevad rühmad, kel on erinevad huvid, soovid, teemad ja mured
•Töötajate sidusrühmad
Sisekommunikatsiooni taktikad
•Onlain suhtluskanalid
•Intranet
•Trükiväljaanded
•Aastaaruanded töötajatele
teadetetahvlid
•Ettepanekute kast
• Kohtumised
•Sisevideo
•arenguvestlused
Mitteametliku kommunikatsiooni kanalid
• Kuulujutt
•Kõmu
Hindamine
•Sisekommunikatsiooni audit
Mida peab sisekommunikatsioonis oskama
•Kuulamine
•Mõistmine
•Empaatiavõime
• Suhtlemisoskus
•Tehnoloogiate kasutamise oskus
• Kirjutamis - ja kõnelemisoskus
•Arusaam organisatsioonikultuurist
•Oskus toimetada, kujundada ja tähtaegadest kinni pidada
*NT. Parim töökoht 2013 – Google - 34 000+töötajat
SUHTEKORRALDUSE AJALUGU
Suhtekorralduse kolm põhielementi on praktiliselt sama vanad kui ühiskond: inimeste teavitamine , inimeste mõjutamine, inimeste integreerimine teistega.
Muidugi on muutunud vahendid ja meetodid nende eesmärkide saavutamiseks, nagu on muutunud ka ühiskond”
Edward Bernays
Suhtekorralduse ajalugu
Jäljed aegade algusest
Varane kommunikatsioon
Sumer, Babüloonia , Assüüria, Pärsia
Egiptus
Iisrael
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma
Aristotoles, Gaius Julius Caesar
Propaganda alus
Congregatio de Propaganda Fide
propago - levitada
Rajas paavst Gregorius XV aastal 1622
Rooma kuuria kongregatsioon, mis vastutab misjonitöö ja teiste sarnaste tegevuste eest
Ameerika –
Inglismaast eraldumine
Paul Revere, Benjamin Franklin, Samuel Adams jt
Iseseisvusdeklaratsioon; põhiseadus , õiguste deklaratsioon
Phineas T. Barnum
Phineas T. Barnum (1810- 1891 ); showman, tsirkuseomanik; “The Greatest Show on Earth”
Moto: the public be fooled
Röövelparunid
Suurettevõtted – kasum on kõige tähtsam:
Vanderbilt, J.P. Morgan , Rockefeller, Frick
“The public be damned!”
Mudarookijad
Kriitikud, ajakirjanikud
!!!!!Suhtekorralduse algus:
Esiteks kasutasid firmad reklaami
Seejärel palkasid publitsistid. Need nähti kiirelt läbi
Uus meetod – avalikud suhted
Esimest korda kasutatud 1897 Year Book of Railway Literature
Pressiteade, hilised 1800ndad

• Esmakasutajad suured raudteefirmad
  
• Vorm välja arendatud
  

Esimene suhtekorraldusfirma 1900
Moodne suhtekorraldus
!!! Ivy Ledbetter Lee ( 1877 -1934)
Wall Street reporter , sai suhtekorraldusnõustajaks 1904
Tuntuimad kliendid - Pennsylvania Railroad, Rockefelleri perekond
Moto: ‘the public be informed’
Firmad peavad rääkima oma lugu ausalt, täpselt ja avatult, et võita avalikkuse arusaamist ja toetust
Ludlow massimõrv, Colorado, 1913
Soovitas avatust, korraldas kaevanduse külastust, avalikustas heategevust
Edward Bernays
Kommunikatsioonikunst sotsiaalteadustes
WWI - The Creel Committee; WWII - Office of War Information
1929 Torches of Freedom; Light ’s Golden Jubilee
Nõukogude liit
Revolutsiooniliste mõtete levitamine marksism , leninism jne
Agitatsioon , agitprop
Propaganda (natsi saksamaa)
Adolf Hitler
Alfred Rosenberg
Joseph Goebbels , rahvavalgustuse ja propaganda minister
Leni Riefenstahl
Triumph des Willes
Vastupropaganda: USA
Führer ’s face
Suhtekorraldus Eestis
Sõdadevaheline periood
Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil
Algusaastad
Esimesed juhitud kommunikatsiooni tegevused
Propagandakäsiraamatud
Eesti Riiklik Propagandatalitus 1934
Suhtekorraldustegevusi
Sotsiaalteemad
Karsklus
Heategevus
Propaganda
Riiklike ja rahvuslike väärtuste propageerimine
Eesti tutvustamine välismaal
Valimisvõitlus
Taasiseseisvunud Eesti
Valitsuse pressisekretär 1990
Suvi 1990: valitsuse pressikonverentsid
1991 teadlik suhtekorraldustöö välisesindustes
1992 esimesed pressiesindaja ametikohad ministeeriumites
1992 valimised, esimesed valimisstaabid ja -võtted
SUHTEKORRALDUS ÜLDISELT
Suhtekorraldus kultuuris
Filmid
The Man In The Gray Flannel Suit (1956)
Sweet Smell of Success (1957)
Wag the Dog (1997)
Thank You For Smoking (2005)
Seenelkäik
TV
Sex and the City
The West Wing, CJ Cregg (vt 5. hooaeg, 12. episood )
Mad Men
Alpimaja
SUHTEKORRALDUSE DEFINITSIOON 2012 –
Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel
PRSA
Suhtekorraldus on tegevusala, mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri, mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees
Melbourne – Helsingi
Osapooled
Organisatsioon
Siht- ja sidusrühmad
Suhtekorralduse võtmesõnad
Kaalutletud, plaanitud tegevus
Juhtimisfunktsioon
Sõnum
Siht- ja sidusrühmad
Avalik huvi
Kahesuunaline kommunikatsioon
EETIKA JA SUHTEKORRALDUS
Mis on eetika?
(Jaotatakse kaheks)
Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale
Praktiline, kutse-eetika
Eetika teooriad:
Utilitarism ; teleoloogia; deontoloogia ; situatsioonieetika; vooruste eetika
Olemasolev ei võrdu olemapidav
Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi : kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus . Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama.
Eetika suhtekorralduses
Usaldus
Ausus
Lojaalsus
Sotsiaalne vastutus
Ühistunde loomine
Konfliktide lahendamine
Võim
Erialased oskused
Eetilised konfliktid:
Huvide konflikt
Isiklikud suhted
‘whisteblowing’
Suhted meediaga
Ausus ja täpsus
Kingituste tegemine
Proffesionalsus
Iseseisvus
Vastutustunne ühiskonna ja avaliku huvi ees
Kompetentsus, austus eriala vastu
Eriala standardite tähtsustamine
SUHTEKORRALDAJA
Mida suhtekorraldaja teeb?
Kuulab
Loeb
Uurib
Kirjutab
Loob suhtluskanaleid
Konsulteerib
Suhtleb organisatsiooni liikmetega
Suhtleb sihtrühmadega
Suhtleb meediaga
Suhtekorraldaja omadused
Avalike suhete/
kommunikatsiooni osakond
Juhtkonnaliige,suhtekorraldus,avalikud suhted, kommunikatsioon
Nt eesti energia (juhatus: kommunikatsioooni teenindus)
Osakonna funktsioonidest tähtsaim: meediasuhted,kriisi komunikatsioon , suhted töötajatega
Osakond: vajalikud oskused: suhtlusoskus, majandamis oskused valmisoleks kriisiks ja kõigeks muuks.
Eesti suhtekorraldus firmad PR & Partner ,KPMS, Hill & Knowlton,Corpore,Hamburg & Parnterid
Mujal: WPP,Interpublic Group,Omnicom
ESSEE (Lisaküsimus eksamil)
Essee on kirjatöö vorm, mis võimaldub sul ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel nagu sina seda soovid. Essee võib olla ka üks eksami vorme, kus pead kiirelt otsustama mida ja kuidas kirjutad, et saada võimalikult hea hinne.
Olulist ootamatutest vaatenurkadest näitava žanrina on essee oma ilukirjanduslikkusele lähedaste kvaliteetidega läbi ajaloo olnud prestiižne. Tänapäeval on essee mõiste mõneti hägustunud, esseeks kaldutakse nimetama ka tavalist ajaleheartiklit või igasugust kujundliku ütlemisega kirjutist, ehkki see võib olla mandnud stiliseeritud ja estetiseeritud lobisemiseks.
Esseesid on eristatud pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000–4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad följetonile, ja inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis, kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemadEssee on kirjatöö vorm, mis võimaldub sul ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel nagu sina seda soovid. Essee võib olla ka üks eksami vorme, kus pead kiirelt otsustama mida ja kuidas kirjutad, et saada võimalikult hea hinne.
Essee vormi kasutatakse peamiselt selleks, et saada vastus keerukale küsimusele. Nii saad näidata oma teadmisi, analüüsioskust, faktikäsitlust ja argumenteerimisoskust. "Essees peaks sisalduma kolm põhiosa:
Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha.
Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid.
Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati." (Õppimine kõrgkoolis - tudengi käsiraamat , K. McMillan & J. Weyers)
Esseed alusta kava koostamisest . Ideaalis peaks see aitama enne kirjutamist teemaarenduse loogiliselt struktureerida, kuid sageli tekib kirjutamise käigus uusi mõtteid ning seega ole valmis mõtete järjekorda ja sisu jooksvalt muutma. Siiski on hea kava ja korrektne ning loogiline ülesehitus üks hea hinde saamise aluseid.
Millised on tüüpilisemad vead essee ülesehituses?
Ümber palava pudru . Selline töö on laialivalguv, hüplev, seosetu ega jõua kuhugi välja. Info peab olema esitatud asjakohaselt ja essee erinevad osad peavad olema loogiliselt seotud.
Puudub sissejuhatus ja/või kokkuvõte. Sissejuhatus ja kokkuvõte näitavad, et oled võimeline sügavalt ja analüütiliselt mõtlema ning essee moodustab terviku.
Liiga üksikasjalik . Sellisel juhul on kirjutaja tahtnud näidata kui palju ta on pähe õppinud või leidnud erinevaid fakte, ning unustanud näidata, kui paljust ta tegelikult aru on saanud. Teemaarendusel on äärmiselt oluline kriitiliselt mõelda ning eristada olulist ebaolulisest.
Teadvuse vool. Akadeemilise kirjutamise stiil ei tohi sarnaneda monoloogiga, kus puuduvad korrastatus, seotus , lõigud ja üldine loogika . Kirjutaja peab juhtima lugeja mööda loogilist teed arusaamiseni.
Asjakohatu loba. Esseel peab olema fookus, mis aitab vältida ebaolulise info kuhjamist, mis on ette antud teemast täiesti mööda.
Poolik vastus. Essee peab katma kõiki ülesande/küsimuse aspekte , mitte keskenduma vaid ühele.
Domineerivad tsitaadid. Sellist tüüpi ülesehitus, kus on kasutatud äraleierdatud tsitaate, ei näita originaalse mõtlemise võimet. Tsitaadiga tihedalt täis pikitud essee ei saa kindlasti ainult selle eest rohkem punkte.