Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avalike suhete kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kommunikatsioon?
  • Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni?
  • Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni ?
  • Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist?
  • Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada?
  • Kellele on sõnum suunatud?
  • Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks?
  • Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada?
  • Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused?
  • Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid?

Kodutöö
Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088
  • Kommunikatsiooniprotsess :
    • saatja
    • vastuvõtja
    • teade
    • tagasiside
    • kontakt

    Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma . Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust.
  • Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust)
    Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated
  • Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla:
    raadio, televisioon , trükiajakirjandus, veebimeedia
  • Avalikud suhted on:
    Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon.
    • Väärtustab avalikkuse suhtumist .
    • Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid.

    Avalikud suhted toimivad kahel tasandil: avalikkuse üldtasandil ja isiklikud kogemused.
    • Meedia mõju. (See ei pruugi alati olla objektiivne ja kui avastatakse vastuolu, hakatakse otsima põhjusi.)
    • Isiklik kogemus (Kui vastuolu teabe ja kogemuse vahel, võib kaduda usaldus.)

  • Avalike suhete abil on võimalus
    □ kaasa aidata tuntusele
    □ varjata puudusi
    □ toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist
    □ tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat
    □ kujundada head mainet
    □ muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi
    motiveerida töötajaid
    6. Pressiteade on suunatud:
    □ töötajatele
    □ auditooriumile
    □ ajakirjanikele
  • Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid):
    grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad , videod, bukletid jne.
    8. AVALIKKUS – sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised.
    1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad
    2. Sotsioloogilised - staatus, kuulumine gruppidesse
    3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus , sissetulek
    4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud
    Kordamisküsimused
    1. Mis on kommunikatsioon?
    Kommunikatsioon on ideede, informatsiooni ja hoiakute edastamine ühelt inimeselt teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel.
    2. Kommunikatsioonimudel.
    Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli:
    KONTEKST
    SAATJA > SÕNUM > SAAJA
    KONTAKT
    KOOD
    3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine , teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon , kommunikatsiooniviga.
    Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks.
    Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks.
    Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk „tõlgib“ selle signaalide keelde.
    Teade: On sõnum mida edastatakse.
    Dekodeerimine: Dekodeerimine on kodeerimise vastandprotsess – sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiks aru saada mõttest, tähendusest.
    Vastuvõtja: On isik kellele edastatakse teade/sõnum.
    Müra: Müra tõttu võib sõnum keskkonnategurite mõjul võimenduda või ka hoopis kaduma minna. Mida mürarikkam on kanal , seda aeglasemalt tuleb infot edastada ning seda rohkem on vaja tagasisidet.
    Tagasiside: Tagasisidet on vaja anda näiteks juhul kui kanal on väga mürarikas ja infot tuleb aeglaselt edastada.
    Reaktsioon: Tekib vastuvõtjal info saamisel.
    Kommunikatsiooniviga: Tekib näiteks siis, kui ühendus vastuvõtjaga katkeb.
    4. Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni?
    Keskkond mõjutab kommunikatsiooni nii positiivselt kui negatiivselt. Sõnum võib keskkonna- tegurite mõjul võimenduda või ka hoopis kaduma minna.
    5. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni ?( kolm põhilist)
    Nendeks võivad olla informeeriv kommunikatsioon, motiveeriv kommunikatsioon ja tunnustus- kommunikatsioon.
    6. Informatsiooni edastamise võimalused.
    Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated.
    7. Hea uudise põhikriteeriumid.
    Sõnumi atraktiivsus põhineb sisust ja oleneb eelkõige sellest, kui oluliseks peab seda sihtgrupp , kellele on sõnum suunatud.
    8. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist?
    Enne sõnumi edastamist tuleks mõelda läbi need küsimused:
    • Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada?
    • Kellele on sõnum suunatud?
    • Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks?
    • Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda?
    • Kas teema käsitlemine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta?
    • Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt?
    • Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid?
    • Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle?
    • Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta?
    • Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada?
    • Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega?
    • Kas teema tõestamine ikka toob soovitud tulemuse?
    9. Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks?
    Uudist, mis sisaldab valeinformatsiooni.
    10. Kommunikatsioonibarjäärid.
    Nendeks võivad olla erinev kogemusväli, väärtushinnang, keeleprobleem, meediumi ja sõnumi mittevastavus, erinev staatus, selektiivsus, ajapiirang, ülekoormatus.
    11. Mittesõnalised väljendusvahendid.
    Mitteverbaalsed suhtlemisvõimalused.
    12. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada?
    Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ja vähendada ebakindlust õigeaegse info abil. Suhtekorraldaja ülesanded on: informeerida asutuse töötajaid, luua järjepidev infovahetusprotsess töötajate ja juhtkonna vahel. Eriti tähtis on avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon muutuste juhtimisel ja kriisiolukorras.
    13. Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused?
    Grupidiskussioonid, ühis- konsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid.
    14. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon?
    Tähtis on sõnumi saaja. Alustada sellest, mida teised tahaksid kuulda ja mitte sellest, millest sina tahaksid kõnelda. Rääkida tuleb vaid tõtt. Tõe väärtust suurendab uurimustulemuste kasutamine. Tekita sõnumi saajas kaasahaaratuse tunne (ta on osaline, mitte kõrvalseisja).
    15. Reklaam kui kommunikatsioon.
    Reklaami funktsioonid:
    Ettevalmistamine peab aitama inimestel avastada oma realiseerimata soovid ja vajadused, mida reklaamitavaga saaks rahuldada. Tutvustatakse tundmatut või uut toodet, kaupa või kaubamärki.
    Veenmist kasutatakse margieelistuse loomisel, näiteks kui soovitakse konkurentskaupade tarbijaid enda poole võita.
    Meeldetuletamise eesmärk on kujundada ostuharjumusi.
    16. Sponsorlus .
    Sponsorlus annab hea võimaluse saavutada laialdasemat tuntust, tutvustada ettevõtte sümboolikat, teadvustada ettevõtteideid ja eesmärke.
    Sponsorluse viisid:
    • ürituste korraldamise toetamine (spordivõistlus, kultuurialane üritus jne.);
    • heategevus ;
    • näit. kultuuritegelaste, sportlaste toetamine;
    • raadio- ja televisioonisaadete toetamine;
    • ühiskondlike objektide ülalpidamise ja ehitamise toetamine jms.

    Spordivõistluste ja kultuuriürituste toetajate nimed on tihtilugu ürituse reklaamplakatitel ja piletitel. Mõnikord nimetatakse sponsoreid ka ajakirjanduses sündmuse kajastamisel. Kui toetatakse mõnd meediaüritust, ei tohiks toetajale tänu avaldamise ja tema reklaamimisega üle pakkuda.
  • Avalike suhete kodutöö #1 Avalike suhete kodutöö #2 Avalike suhete kodutöö #3 Avalike suhete kodutöö #4 Avalike suhete kodutöö #5 Avalike suhete kodutöö #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marfastaar Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted
    10
    docx

    Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted

    ) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt. pressiteate peamine sõnum), dekodeerimine (sõnaliste ja

    Meediateooriad
    Suhtekorralduse konspekt
    14
    doc

    Suhtekorralduse konspekt

    Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist, · määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning

    Suhtluskorraldus
    Integreeritud turunduskommunikatsioon
    28
    docx

    Integreeritud turunduskommunikatsioon

    Kommunikatsioonivahendite valik Funktsioon Omadused Kasutusvaldkond Mittepersonaalne, makstud Suurte sihtrühmade tabamine, Massimeedia reklaam reklaam, reklaamija nähtav tuntuse, maine loomine, brändi positsioneerimine Avalikkuse arvamuse Suhete arendamine erinevate PR kujundamine, firma maine ja sidusrühmadega, kujundada reputatsiooni loomine avalikku arvamust, nõustada tippjuhtkonda Toote publicity, tasuta lood Usutavuse loomine, uudiste Turundus PR või brändi mainimine teatamine, raskesti tabatavate

    Ettevõtlusorientatsioon
    Suhtekorralduse eksami materjal
    45
    doc

    Suhtekorralduse eksami materjal

    1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul

    Suhtekorraldus
    SUHTEKORRALDUS
    14
    doc

    SUHTEKORRALDUS

    Sostavlenie dokumentov. Teorija i praktika. Uchebnoe posobie Minaevoj L.V., Danilina V.V.; Aspekt-Press 2006 8. Svjazi s obschestvennostju: teorija i praktika Chumikov A., Bocharov M.; Delo Staadium 2006 9. Svjazi s obschestvennostju. Praktikum. Kondratev E.; Akademicheskij projekt 2006 10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009 Suhtekorralduse eksam Pärnu moodul: 13.03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) ­ avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel.

    Suhtekorraldus
    Kommunikatsiooni barjäärid
    30
    docx

    Kommunikatsiooni barjäärid

    KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 2 SISEJUHASTUS. Me kõ

    Ühiskond
    Avalike suhete põhjalik konspekt
    33
    docx

    Avalike suhete põhjalik konspekt

    · S.Black oma suhtekorraldus õpikus The Essentials of public Realations võrdleb suhtekorraldust jäämäega, et paremini selgitada inimeste suhtekorralduse tajumise ja kompleksse tegelikkuse vahekorda. Suhtekorralduses tähendab nn jääemäe sündroom, et nähtava ja tegelikult kõige väiksema osa jääemäest ehk suhtekorraldusest moodustavad suhtekorraldustehnikad ehk jäämäe veepealne osa (Black 1993) · Denny Griswold, avalike suhete matriarh ja ajakirja Public relation news asutaja, on esitanud oma nägemuse suhtekorraldusest: Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis hindab avalikku hoiakut, identifitseerib avaliku huviga inimese või organisatsiooni poliiktikad ja protseduurid, planeerib ja viib ellu tegevusprogrammi, et teenida avalikkuse poolt mõistmine ja aktsepteerimine (Griswold, 1978). · Suhtekorraldus on spetsiifiline tegutsemisfilosoofia, mille järgi juhtkond koostab

    Avalikud suhted
    Meediasuhete põhialused
    11
    doc

    Meediasuhete põhialused

    · Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes

    Suhtekorraldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun