Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised
mingis vormis kommunikatsiooniuuringust, mis annab mõlemale poolele tõese pildi organisatsiooni senisest suhtlusest ning lahendamist ootavatest probleemidest. 3 Auditi ettevalmistamine ja tegemine Audit kui tööprotsess koosneb kirjalikest küsitlustest sihtgruppide esindajatele või suulistest intervjuudest nendega, organisatsiooni infokandjate (reklaamid, trükised, veebilehekülg, sisekommunikatsiooni vahendid jne) analüüsimisest ning testidest ja katsetest. Intervjuud ja kirjalikud küsitlused puudutavad eelkõige neid inimesi, kellel on organisatsiooni käekäigule kõige suurem mõju. Need võivad olla näiteks olemasolevad või võimalikud uued kliendid, erinevad partnerid, ajakirjanikud ning kindlasti ka organisatsiooni enda töötajad. Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest
) 5. Avalike suhete abil on võimalus kaasa aidata tuntusele varjata puudusi toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud
.. organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) siseajaleht, intranet, koosolekud, üritused, teatetahvlid 3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon autokommunikatsioon motiveeriv kommunikatsioon tunnustuskommunikatsioon
seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha. 8. Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega. 9. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna eesmärkide saavutamise pea vältimatu eeltingimus on oma inimeste informeeritus ja motiveeritus. Sisekommunikatsiooni abil peab olema tagatud: et kõigile liikmetele oleks teada teie eesmärgid, missioon, väärtused; et kõik, lihtliikmetest nõukoguni (olemasolul) oleksid pidevalt informeeritud toimuvast,
tsentraliseeritus 2) kihistumine 3) formaliseeritus 4) komplekssus 5) osalemine otsustusprotsessis. Organisatsioonisisene suhtlemine saab olla tulemuslik vaid siis, kui tema liikmed on teadvustanud organisatsiooni eksisteerimise peamise põhjuse ehk missiooni, mõistnud missugune nende organisatsioon tahab tulevikus olla (visioon) ja kui liikmetel on jagatud põhiväärtused, mis liidavad inimesi emotsionaalselt kujundades käitumist ja suhtlemist. SISEKOMMUNIKATSIOONI KAVALITTET. Vos ja Schoemaker toovad välja sisekommunikatsiooni kvaliteedi mõõtmiseks järgnevad kriteeriumid: 1. Selgus: töötajaskonnale antud info on selge: töötajatele antakse infot punktuaalselt või leiavad nad selle ise kergesti. sisekommunikatsiooni tööriistad on kasutajasõbralikud. 2. Keskkondlik orientatsioon: kommunikatsioon tugevdab pühendumist:
Juhid armastavad ennast liiga palju presenteerida või hoiduvad paaniliselt ajakirjandusse sattumast. Organisatsioonid kasutavad kommunikatsiooni ja suhtekorralduse juhtimisel väga vähe strateegilist planeerimist ja minimaalslt kasutatakse uurimustel põhinevat teavet. Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata. Organisatsioonid ei oska täpselt formuleerida oma sõnumeid. Organisatsioonid ei oska ajakirjandusse suhtuda kui oma partnerisse Organisatsioonid ei oska määratleda oma olulisi sihtrühmi, väga sageli suheldakse umbmääraselt ja ananüümse auditooriumiga. Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine
•Teada, kuidas nad hakkama saavad •Usaldus kasvab, kui juhtkond suhtleb varakult ja tihti •Jagatakse nii häid kui halbu uudiseid •Töötajad on aktiivselt kaasatud ning nende arvamused ja ideed teretulnud Enne alustamist •Plaani oma tegevusi – strateegia! •Mõtle, kuidas oma eesmärgid saavutad – taktika! Pea meeles: •Töötajad ei ole üks homogeenne grupp, vaid siin on erinevad rühmad, kel on erinevad huvid, soovid, teemad ja mured •Töötajate sidusrühmad Sisekommunikatsiooni taktikad •Onlain suhtluskanalid •Intranet •Trükiväljaanded •Aastaaruanded töötajatele teadetetahvlid •Ettepanekute kast •Kohtumised •Sisevideo •arenguvestlused Mitteametliku kommunikatsiooni kanalid •Kuulujutt •Kõmu Hindamine •Sisekommunikatsiooni audit Mida peab sisekommunikatsioonis oskama •Kuulamine •Mõistmine •Empaatiavõime •Suhtlemisoskus •Tehnoloogiate kasutamise oskus •Kirjutamis- ja kõnelemisoskus •Arusaam organisatsioonikultuurist
- gümnaasiumi õpilased (eelkutseõpe) - abituriendid (KHR ja kutseõpe) - keskealised tööturul (kutseõpe ja kaugõpe) - koostööpartnerid (täiendus- ja väliskoolitus, teadustegevus) - meediakanalid (kõiki akadeemia tegevusvaldkondi käsitlev informatsioon) Kommunikatsiooni korraldamisel sihtrühmadega piisab üldjuhul aktuaalse informatsiooni/ sõnumite edastamisest, tagasiside vastuvõtmisest ja sellele reageerimisest. Sisekommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik akadeemia töötajad ja õppurid. Sisekaitseakadeemiale iseloomulikuks omaduseks on sidusrühmade koostööpartnerite suur hulk. Sidusrühmadel on olemuslik ootus kahepoolsele kommunikatsioonile, st lisaks informeerimisele kaasnevad dialoogid/arutelud. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.5 Sisekaitseakadeemia konkurendid
vajalikku infot organisatsiooni töötajatelt. Uuringu kui infokogumisvahendi eeliseks on selle süsteemsus ning vastajate anonüümsus - kaardistatud saavad kõik olulised arvamused ning ka need, mis jäävad sageli näost näkku ütlemata. Organisatsiooniuuringuid korraldatakse eri eesmärkidel ning erinevate fookustega. Sagedasemad uuringud on töörahulolu-uuring, organisatsiooni töötajate arvamuste kui siseklientide tagasiside uuring, sisekommunikatsiooni uuring, juhtimiskvaliteedi hindamine, tööstressi uuring ning koolitusvajaduse selgitamise uuring. Kõige levinum neist on töötajate üldise rahulolu kaardistamine selleks, et rahulolu tõstmise kaudu saavutada paremaid töötulemusi. Nende uuringute lähtekohaks on arusaam, et rahulolevam ja pühendunum töötaja pingutab ja panustab rohkem. Seega on tänapäeval tavapärased rahuloluuuringud muutunud pühendumise uuringuteks. On mõistetud, et ehkki ka
Lasswell) propaganda inimtegevuse mõjutamise tehnika representatsioonidega manipuleerimise kaudu (Lasswell) 2 sõbrapropaganda organisatsioonide vahel sõlmitud liidud ja sellest tulenevalt avalikud positiivsed seisukohavõtud liidu liikmete osas. (Lasswell) vihapropaganda organisatsioonide ,,vaenlaste"/konkurentide vastu suunatud negatiivsed avalikud seisukohavõtud. (Lasswell) sisekommunikatsiooni spetsialist propagandistid grupi sees grupiliikmete mõjutamiseks PR-tegelased grupi liikmed, kelle spetsiaalne ülesanne on mõjutada grupist väljapoole jäävaid isikuid. Propagandahuvi: üldine hirm maailmas kommunismi ees fasismi esiletõus Saksamaal maailmasõdadel massimeedial kandev roll vaenlase vastu suunatud propaganda levitamises Kuidas propagandasõnumeid koostada (teostus)? Millised propagandasõnumid on kõige tõhusamad inimeste käitumise muutjana
· Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse · Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö siseauditi korraldamise · Sisekommunikatsiooni toimimise eest Teiste liikmete vastutab · Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur · Kapitalijärelvalv divisijoni tegevuse eesmärk on
ühtekuuluvustunne, motivatsioon, püsiv töösuhe, ressurside kokkuhoid, eesmärkide mõistmine Mida töötajad tahavad? tõest infot nind sedaisiklikult edastatuna teada, kuidas nad hakkama saavad usaldus kasvab, kui juhtkond suhtleb varakult ja tihti jagatakse höid ja halbu uudiseid töötajad on aktiivselt kaasatud ning nende arvamused ja ideed teretulnud selleks, et organisatsioon oleks edukas, oleks tarvis et iga töötaja teeks aastas ca 10-20 soovitust. Sisekommunikatsiooni taktikad online suhtluskanalid(blogi vms trükiväljaanded aastaaruanded töötajatele teadetahvlid ettepanekute kast kohtumised sisevideo arenguvestlused mitteametliku kommunikatsiooni kanalid: kuulujutt ja kõmu mida peab sisekommunikatsioonid oskama kuulamine, mõtlemine, empaatiavõime, suhtlemisoskus,tehnoloogia kasutamise oskus, kirjutamis ja kõnelemisoskus, arusaam organisatsioonikultuurist RISK JA KRIIS *organisatsiooni proovilepanek
organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga. Peamine roll meeskonna efektiivselt töötama panemisel lasub alati organisatsiooni juhil, sest temal lasub vastutus organisatsiooni tulemuste ning pikaajaliste eesmärkide suhtes. Juht peab suutma kaasata meeskonna liikmeid, delegeerima neile sobivaid ülesandeid ning motiveerima neid jätkama ka raskuste korral. Levinumad probleemid ja kitsaskohad meeskonnatöös on sisekommunikatsiooni puudulikkus, liiga suur töökoormus, meeskonna liikmete ebavõrdne panustamine ja juhi poolne töötajate mitte-motiveerimine. Käesolevas referaadis käsitletakse meeskonnatöö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid, kus on tulemuslik meeskonnatöö saavutavad paremaid tulemusi ning ka töötajate rahulolu on kõrgem, seetõttu tasub igal meeskonna juhil sellesse panustada.
Suhtekorraldaja ülesandeks on kujundada ning edendada firma mainet, läbi tõhusa avaliku arvamuse kujundamise abil, ent see eeldab strateegilist lähenemist. Tuleb tunda kommunikatsioonikanaleid, mis jõuavad sihtgruppideni. Püüda ette näha tulevaid probleeme, olla abiks personaliosakonna töö hõlbustamisel, parandades asutusesisest suhtlemist. Avaliku arvamuse kujundamisel näidata, kui oluline roll on turundustegevusel. Looma sisekliima ja panema toimima sisekommunikatsiooni nii, et töötajad tahavad olla 4 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis oma firmale lojaalsed ning tööga rahulolu kasvaks. Hindama oma tegevuse mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE
Tihti võ ivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõ ju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Ü ks võ i mõ lemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõ numist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõ juga inimesega. 84. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills ́i poolt sõ nastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõ isteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi tö ötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust;
Tammsalu Joonis 1. Organisatsiooni struktuur 4 2. UURINGU TAUSTINFORMATSIOON Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet;
arvuga. Süsteemi kuritarvituste ennetamiseks jätkus koostöö Maksu-ja Tolliametiga. Kokkulepitud andmete võrdlemise ja kontrollitoimingute tulemusena saadakse teada potentsiaalsetest kuritarvitustest (Ibid:14). Kokkuvõtteks võib nentida , et Töötukassa on piisavalt kliendikeskne, parajalt kontrolliv ja liigse bürokraatiata asutus. Töötukassa on palju ressursi pühendanud asjatundliku, pühendunud ja tulemustele orienteeritud meeskonna arendamisele ja sisekommunikatsiooni edendamisele. Töötukassa on välja töötatud mitmed kompetentsimudelid. Eelnevatel aastatel on välja töötatud kuus ja 2012 a lisandus veel üks karjäärinõustajate kompetentsimudel. M. Väljari on kirjutanud Ärilehes: Kompetentsimudel on personalijuhtimise seisukohalt kõikide inimressursi arendustegevuste kese, mis reguleerib koolitust, edutamist, karjääriplaneerimist, tasustamissüsteemi, värbamist, kvaliteedi parandamist, hindamist ja tulemuslikkuse juhtimist.
Joonis 1.Nominaal-ja realpalga tasemed. TÖÖ TOOTLIKKUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Seos tootlikkuse ja paindlikkuse vahel Vana kooli eelarvamuse järgi häirib paindlik töö otsuste vastuvõtmist. Paiksete töökohtade eestkõnelejate arvates ei tuleks eri kohtades ja aegadel töötavad inimesed enam kokku, et midagi otsustada. Tegelikult on läinud vastupidi. Juhtide ja töötajate suurem hajutatus on andnud firmadele põhjuse sisekommunikatsiooni süsteemide arendamiseks. Otsustamiseks ei pea enam ootama, et ülemus istuks oma kabinetis, uks lahti see-eest võib rääkimiseks ja otsustamiseks kasutada näiteks videokõnet sõltumata sellest, kus keegi asub. Peaaegu kaks kolmandikku firmadest leiab, et paindlik töö muudab otsustamist kiiremaks (64%) ja kvaliteetsemaks (65%). Lisaks sellele leidis 74% äris osalevatest inimestest, et paindlik töö soodustab loomingulist
suhted Organisatsiooni sisene suhtekorraldus (Internal public relations) aitab selgitada: firma äriideid pikaajalisi eesmärke strateegiaid organisatsiooni ja selle süsteeme Firmasisene suhtekorraldus sisaldab: infolevikut, teabekorraldust kahepoolset kommunikatsiooni töötajatega siseturundust Sisekommunikatsioon Sisekommunikatsiooni sihtrühmad: tunnitöölised kontoriametnikud palgatöölised oskustöölised brigadirid keskastme juhid spetsialistid teenindav personal jt 8 Tagamaks suhtekorralduse usaldusväärsust: vahetage infot sageli ja varakult tõestage usaldust ka negatiivne info on oluline pühendage töötajaid firma asjadesse
töötajate ja huvigruppide teadlikkust ning taju konkreetsest organisatsioonist. Tööandja brändingu eesmärgid: · Konkurentsieelise tekitamine tööjõuturul · Värbamisvajaduse rahuldamine · Organisatsiooni väärtuste kinnistamine · Töötajate sidumine, hoidmine, motiveerimine Tööandja brändi kujundamise vahendid (võimalused): Sisemine bränd: · Töölepingu tingimused · Juhtimiskultuur · Sisekommunikatsiooni stiil · Karjäärivõimalused Väline bränd: · (Tipp)juhi isik · Töökuulutuste stiil · Organisatsiooni töötajad kõneisikute ja arvamusliidritena 14. Inimressursi tulemuslikkuse (töösoorituse) juhtimise olemus Töösoorituse juhtimine on süsteemne, sihipäraste juhtimistegevuste kogum, mille eesmärgiks on organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine seal töötavate inimeste ja meeskondade suutlikkuse arendamise kaudu
1.2. Millised tööülesanded kuuluvad (peaksid kuuluma) teie arvates personalijuhi kohustuste hulka? · personalidokumentide haldamine; · personali planeerimine; · personali värbamine ja valik; · personali hindamine ja motiveerimine; · palgapoliitika väljatöötamine; · töötajate koolituste kavandamine ja korraldamine; · arenguvestluste ja rahulolu-uuringute läbiviimine; · sisekommunikatsiooni korraldamine; · ühisürituste korraldamine; · töötervishoiu korraldamine; · tööohutusreeglite jälgimine. 1.3. Millal tekib teie arvates organisatsioonidel vajadus personalijuhi järele? Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise allikas nagu näitavad mitmed uuringud. Teiseks personalijuhtimine on oluline osa organisatsiooni strateegiast. Edu saavutamiseks konkurentsis inimeste kaudu peavad juhid
- - - - Personali voolavuse optimaalne tase Üldistatult võib öelda, et alla 10%-line aastane personali voolavus on pigem madal ja üle 30%-line aastane tööjõu voolavus on pigem kõrge. Organisatsiooni jaoks optimaalse personali voolavuse taseme määramisel tuleb arvestada, millised tegevused (näiteks palga tõstmine, tulemustasude süsteemi muutmine, sisekommunikatsiooni tõhustamine) on tõhusad personali voolavuse mõjutamisel ja kui palju maksab organisatsioonile personali voolavuse haldamine. Selleks on vaja teada, millised on uute töötajate värbamise, valiku ja sisseelamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud. Lisaks on vaja prognoosida, kuidas mõjutab organisatsiooni enda tegevus personali voolavust. Praktikas võib sel moel erinevaid tegevuskavasid läbi analüüsida ja leida organisatsiooni jaoks sobivaimad vahendid personali voolavuse mõjutamisel
Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills´i poolt sõnastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust;
on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid · juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; · suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; · suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; · liigselt palju edastatakse propagandat; · liiga vähe on siirust; · kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. · teadmised ja
6) Kultuurimõju 7) Eri kultuuridest inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele 8) Tagasiside puudumine 9) Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist 10) Rolliootused ja staatus 11) Alluvad räägivad vahel seda mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 164. Sisekommunikatsiooni probleemid Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkond ega huvita teisi töötajaid Liigselt palju edastatakse propagandat Liiga vähe on siirust Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest 165. Konflikti mõiste 12) Tüli/lahkheli tekib olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab
klientide elukaar klientide lojaalsus klientide leidmise ehk turunduskanalite toimivus ja tõhusus turundustegevuste edukus ristmüügi (cross-selling) võimalus tootearendus 3. koostööle orienteeritud - kollaboratiivne (collaborational) CRM, mis parandab nii ettevõttesiseste üksuste kui ka ettevõtte ja tema partnerite koostööd ja infovahetust. Sisekommunikatsiooni toetav CRM võimaldab ettevõttel olemasoleva tarkvaraga teostada paremat suhtlemist kliendiga. Kollaboratiivne CRM: Info jagamine osakondade vahel Efektiivne kommunikatsioon igas kanalis Web-i väljund kulude vähendamiseks 10. Töötajate ja organisatsiooni roll kliendisuhete juhtimise elluviimisel. Kliendisuhete juhtimine põhineb järgmistel arusaamadel: · firmal on erineva vajadusega kliente, mistõttu ei saa kõiki kliente ühtemoodi käsitleda;
Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus jne) Semantilised barjäärid suhtlemisel kasutatavad sümbolid, sõda, pildid Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda Kultuurimõju eelistatakse oma kultuuri teistele Tagasiside puudumine Rolliootused ja staatus alluvad pigem räägivad seda, mida neilt oodatakse 561. 562. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid 563. · Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; 564. · Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; 565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; 566. · Liigselt palju edastatakse propagandat; 567. · Liiga vähe on siirust; 568. · Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 569. 570. 115
Töökeskkond. Tasustamis- ja tunnustamissüsteem. Koolitus- ja arendustegevused. Tulemusvestluste kvaliteet ja regulaarsus. Meeskonnajuhtimise kvaliteet. Värbamis- ja sisseelamisprotsesside korraldus. Ettevõtte korporatiivne maine. Sisekommunikatsiooni efektiivsus. Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel. Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus. Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine. Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet. Selgitada välja nimetatud 12 faktori reaalne positsioon olemasolevatele ja ka võimalusel ka endiste töötajate tunnetuses. Langetada otsused strateegiliselt oluliste faktorite objektiivse ja subjektiise kehtimise
personalile pelgalt töövahendiks, vaid sellele tugineb kogu teenindusprotsess. Teenindusprotsessi kirjeldamisel võib kasutada ka teisi vahendeid, kuid tegelikkuses määrab tehniline joonis ära kogu teenindava personali töökorralduse. 6 Kliendi käitumine Suhtluse joon „Eesliini“ töötaja kontakt Nähtavuse joon „Tagaliini“ töötaja kontakt Sisekommunikatsiooni joon Toetavad tegevused Joonis 1. Teeninduse tehnilise joonise komponendid (Bitner, 1996, lk 279) Joonisel 1. “Teeninduse tehnilise joonise komponendid” on näha, kuidas teenidusprotsess hõlmab kogu ettevõtet: kuidas informatsioon liigub ning kes ja millal kliendiga kokku puutub. 7 Teeninduse tehnilise joonise koostamine on esimene samm teenindamise protsessi struktuuri kujundamisel
Uuring 1: selgitada, mis on neile oluline lähtudes 12 võtmefaktorist: 1. Töökeskkond 2. Tasustamis- ja tunnustamissüsteem 3. Koolitus- ja arendustegevused 4. Tulemusvestluste kvaliteet ja regulaarsus 5. Meeskonnajuhtimise kvaliteet 6. Värbamis- ja sisseelamisprotsesside korraldus 7. Ettevõtte korporatiivne maine 8. Sisekommunikatsiooni efektiivsus 9. Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel 10. Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus 11. Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine 12. Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet K.Hellermaa Tööandja bränding: Protsess 3 · Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskomm.) Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse
Suhtekorralduse eesmärk ... on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine (maine kujundamine), visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude elimineerimine jms Suhtekorralduse sihtrühmad: ·kliendid ·töötajad ·aktsionärid ·konkurendid ·investorid ·KOV ja teised riigiasutused ·avalikkus (meedia) Suhtekorraldus sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõttel saavutada oma strateegilisi eesmärke; ettevõtte erinevate osakondade nõustamist suhete küsimustes; sisekommunikatsiooni, töösuhete parandamist; ühiskonna vajaduste, väärtuste, hoiakute ning tulevikutrendide analüüsi ja trendide mõju ennustamist. Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja
annaabi.ee 
