töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekliima tekitaja. Pace ja Faules (1994: 21) määratlevad sisekommunikatsiooni kui info edastamine ja interpreteerimine organisatsiooni liikmete vahel. Kõik teoreetikud on jõudnud sisuliselt ühele seisukohale, et sisekommunikatsioon on vähemalt kahe indiviidi poolt jagatav informatsioon, kus üheks pooleks on informatsiooni edastaja ja teisel poole informatsiooni vastuvõtja. Siin võiks kirjeldada, kuidas töö on üles ehitatud, millistele küsimustele töös vastuseid
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised
Korporatiivkommunikatsiooni eesmärk on firma mainet ja tuntust kasvatada. Selle abil luuakse strateegiat toetavad sõnumid ning edastatakse need sihtrühmadele. Õiged sõnumid aitavad saavutada ja kinnistada soovitud mainet. Korporatiivkommunikatsiooni programm hõlmab mitmesuguseid suhtekorraldustegevusi. Teised organisatsiooni kommunikatsioonitegevused peavad lähtuma korporatiivkommunikatsiooni eesmärkidest. Korporatiivkommunikatsioonis kasutatakse nii sisekommunikatsiooni, brand'i- kommunikatsiooni, meedia-, investorsuhteid, kriisikommunikatsiooni, sponsorlust ja heategevust, ettevõtte sotsiaalse vastutuse väljendamist jt kommunikatsioonitoiminguid. Järjest tähtsam osa on sisekommunikatsioonil. Enne sõnumite edastamist välistele sihtrühmadele tuleb läbi mõelda sisemistele sihtrühmadele suunatud sõnumistrateegia, vastates küsimustele: · Milline roll on ettevõtte töötajatel korporatiivkommunikatsioonis?
) 5. Avalike suhete abil on võimalus kaasa aidata tuntusele varjata puudusi toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud
.. organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) siseajaleht, intranet, koosolekud, üritused, teatetahvlid 3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon autokommunikatsioon motiveeriv kommunikatsioon tunnustuskommunikatsioon
seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha. 8. Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega. 9. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna eesmärkide saavutamise pea vältimatu eeltingimus on oma inimeste informeeritus ja motiveeritus. Sisekommunikatsiooni abil peab olema tagatud: et kõigile liikmetele oleks teada teie eesmärgid, missioon, väärtused; et kõik, lihtliikmetest nõukoguni (olemasolul) oleksid pidevalt informeeritud toimuvast,
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suh...
Juhid armastavad ennast liiga palju presenteerida või hoiduvad paaniliselt ajakirjandusse sattumast. Organisatsioonid kasutavad kommunikatsiooni ja suhtekorralduse juhtimisel väga vähe strateegilist planeerimist ja minimaalslt kasutatakse uurimustel põhinevat teavet. Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata. Organisatsioonid ei oska täpselt formuleerida oma sõnumeid. Organisatsioonid ei oska ajakirjandusse suhtuda kui oma partnerisse Organisatsioonid ei oska määratleda oma olulisi sihtrühmi, väga sageli suheldakse umbmääraselt ja ananüümse auditooriumiga. Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sis...
vajalikku infot organisatsiooni töötajatelt. Uuringu kui infokogumisvahendi eeliseks on selle süsteemsus ning vastajate anonüümsus - kaardistatud saavad kõik olulised arvamused ning ka need, mis jäävad sageli näost näkku ütlemata. Organisatsiooniuuringuid korraldatakse eri eesmärkidel ning erinevate fookustega. Sagedasemad uuringud on töörahulolu-uuring, organisatsiooni töötajate arvamuste kui siseklientide tagasiside uuring, sisekommunikatsiooni uuring, juhtimiskvaliteedi hindamine, tööstressi uuring ning koolitusvajaduse selgitamise uuring. Kõige levinum neist on töötajate üldise rahulolu kaardistamine selleks, et rahulolu tõstmise kaudu saavutada paremaid töötulemusi. Nende uuringute lähtekohaks on arusaam, et rahulolevam ja pühendunum töötaja pingutab ja panustab rohkem. Seega on tänapäeval tavapärased rahuloluuuringud muutunud pühendumise uuringuteks. On mõistetud, et ehkki ka
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas ...
· Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse · Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö siseauditi korraldamise · Sisekommunikatsiooni toimimise eest Teiste liikmete vastutab · Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur · Kapitalijärelvalv divisijoni tegevuse eesmärk on
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale...
organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga. Peamine roll meeskonna efektiivselt töötama panemisel lasub alati organisatsiooni juhil, sest temal lasub vastutus organisatsiooni tulemuste ning pikaajaliste eesmärkide suhtes. Juht peab suutma kaasata meeskonna liikmeid, delegeerima neile sobivaid ülesandeid ning motiveerima neid jätkama ka raskuste korral. Levinumad probleemid ja kitsaskohad meeskonnatöös on sisekommunikatsiooni puudulikkus, liiga suur töökoormus, meeskonna liikmete ebavõrdne panustamine ja juhi poolne töötajate mitte-motiveerimine. Käesolevas referaadis käsitletakse meeskonnatöö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid, kus on tulemuslik meeskonnatöö saavutavad paremaid tulemusi ning ka töötajate rahulolu on kõrgem, seetõttu tasub igal meeskonna juhil sellesse panustada.
Suhtekorraldaja ülesandeks on kujundada ning edendada firma mainet, läbi tõhusa avaliku arvamuse kujundamise abil, ent see eeldab strateegilist lähenemist. Tuleb tunda kommunikatsioonikanaleid, mis jõuavad sihtgruppideni. Püüda ette näha tulevaid probleeme, olla abiks personaliosakonna töö hõlbustamisel, parandades asutusesisest suhtlemist. Avaliku arvamuse kujundamisel näidata, kui oluline roll on turundustegevusel. Looma sisekliima ja panema toimima sisekommunikatsiooni nii, et töötajad tahavad olla 4 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis oma firmale lojaalsed ning tööga rahulolu kasvaks. Hindama oma tegevuse mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE
Tihti võ ivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõ ju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Ü ks võ i mõ lemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõ numist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõ juga inimesega. 84. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills ́i poolt sõ nastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõ isteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi tö ötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust;
Tammsalu Joonis 1. Organisatsiooni struktuur 4 2. UURINGU TAUSTINFORMATSIOON Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet;
arvuga. Süsteemi kuritarvituste ennetamiseks jätkus koostöö Maksu-ja Tolliametiga. Kokkulepitud andmete võrdlemise ja kontrollitoimingute tulemusena saadakse teada potentsiaalsetest kuritarvitustest (Ibid:14). Kokkuvõtteks võib nentida , et Töötukassa on piisavalt kliendikeskne, parajalt kontrolliv ja liigse bürokraatiata asutus. Töötukassa on palju ressursi pühendanud asjatundliku, pühendunud ja tulemustele orienteeritud meeskonna arendamisele ja sisekommunikatsiooni edendamisele. Töötukassa on välja töötatud mitmed kompetentsimudelid. Eelnevatel aastatel on välja töötatud kuus ja 2012 a lisandus veel üks karjäärinõustajate kompetentsimudel. M. Väljari on kirjutanud Ärilehes: Kompetentsimudel on personalijuhtimise seisukohalt kõikide inimressursi arendustegevuste kese, mis reguleerib koolitust, edutamist, karjääriplaneerimist, tasustamissüsteemi, värbamist, kvaliteedi parandamist, hindamist ja tulemuslikkuse juhtimist.
Joonis 1.Nominaal-ja realpalga tasemed. TÖÖ TOOTLIKKUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Seos tootlikkuse ja paindlikkuse vahel Vana kooli eelarvamuse järgi häirib paindlik töö otsuste vastuvõtmist. Paiksete töökohtade eestkõnelejate arvates ei tuleks eri kohtades ja aegadel töötavad inimesed enam kokku, et midagi otsustada. Tegelikult on läinud vastupidi. Juhtide ja töötajate suurem hajutatus on andnud firmadele põhjuse sisekommunikatsiooni süsteemide arendamiseks. Otsustamiseks ei pea enam ootama, et ülemus istuks oma kabinetis, uks lahti see-eest võib rääkimiseks ja otsustamiseks kasutada näiteks videokõnet sõltumata sellest, kus keegi asub. Peaaegu kaks kolmandikku firmadest leiab, et paindlik töö muudab otsustamist kiiremaks (64%) ja kvaliteetsemaks (65%). Lisaks sellele leidis 74% äris osalevatest inimestest, et paindlik töö soodustab loomingulist
suhted Organisatsiooni sisene suhtekorraldus (Internal public relations) aitab selgitada: firma äriideid pikaajalisi eesmärke strateegiaid organisatsiooni ja selle süsteeme Firmasisene suhtekorraldus sisaldab: infolevikut, teabekorraldust kahepoolset kommunikatsiooni töötajatega siseturundust Sisekommunikatsioon Sisekommunikatsiooni sihtrühmad: tunnitöölised kontoriametnikud palgatöölised oskustöölised brigadirid keskastme juhid spetsialistid teenindav personal jt 8 Tagamaks suhtekorralduse usaldusväärsust: vahetage infot sageli ja varakult tõestage usaldust ka negatiivne info on oluline pühendage töötajaid firma asjadesse
töötajate ja huvigruppide teadlikkust ning taju konkreetsest organisatsioonist. Tööandja brändingu eesmärgid: · Konkurentsieelise tekitamine tööjõuturul · Värbamisvajaduse rahuldamine · Organisatsiooni väärtuste kinnistamine · Töötajate sidumine, hoidmine, motiveerimine Tööandja brändi kujundamise vahendid (võimalused): Sisemine bränd: · Töölepingu tingimused · Juhtimiskultuur · Sisekommunikatsiooni stiil · Karjäärivõimalused Väline bränd: · (Tipp)juhi isik · Töökuulutuste stiil · Organisatsiooni töötajad kõneisikute ja arvamusliidritena 14. Inimressursi tulemuslikkuse (töösoorituse) juhtimise olemus Töösoorituse juhtimine on süsteemne, sihipäraste juhtimistegevuste kogum, mille eesmärgiks on organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine seal töötavate inimeste ja meeskondade suutlikkuse arendamise kaudu
1.2. Millised tööülesanded kuuluvad (peaksid kuuluma) teie arvates personalijuhi kohustuste hulka? · personalidokumentide haldamine; · personali planeerimine; · personali värbamine ja valik; · personali hindamine ja motiveerimine; · palgapoliitika väljatöötamine; · töötajate koolituste kavandamine ja korraldamine; · arenguvestluste ja rahulolu-uuringute läbiviimine; · sisekommunikatsiooni korraldamine; · ühisürituste korraldamine; · töötervishoiu korraldamine; · tööohutusreeglite jälgimine. 1.3. Millal tekib teie arvates organisatsioonidel vajadus personalijuhi järele? Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise allikas nagu näitavad mitmed uuringud. Teiseks personalijuhtimine on oluline osa organisatsiooni strateegiast. Edu saavutamiseks konkurentsis inimeste kaudu peavad juhid
- - - - Personali voolavuse optimaalne tase Üldistatult võib öelda, et alla 10%-line aastane personali voolavus on pigem madal ja üle 30%-line aastane tööjõu voolavus on pigem kõrge. Organisatsiooni jaoks optimaalse personali voolavuse taseme määramisel tuleb arvestada, millised tegevused (näiteks palga tõstmine, tulemustasude süsteemi muutmine, sisekommunikatsiooni tõhustamine) on tõhusad personali voolavuse mõjutamisel ja kui palju maksab organisatsioonile personali voolavuse haldamine. Selleks on vaja teada, millised on uute töötajate värbamise, valiku ja sisseelamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud. Lisaks on vaja prognoosida, kuidas mõjutab organisatsiooni enda tegevus personali voolavust. Praktikas võib sel moel erinevaid tegevuskavasid läbi analüüsida ja leida organisatsiooni jaoks sobivaimad vahendid personali voolavuse mõjutamisel
Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills´i poolt sõnastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust;
on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid · juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; · suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; · suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; · liigselt palju edastatakse propagandat; · liiga vähe on siirust; · kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. · teadmised ja
6) Kultuurimõju 7) Eri kultuuridest inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele 8) Tagasiside puudumine 9) Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist 10) Rolliootused ja staatus 11) Alluvad räägivad vahel seda mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 164. Sisekommunikatsiooni probleemid Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkond ega huvita teisi töötajaid Liigselt palju edastatakse propagandat Liiga vähe on siirust Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest 165. Konflikti mõiste 12) Tüli/lahkheli tekib olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab
klientide elukaar klientide lojaalsus klientide leidmise ehk turunduskanalite toimivus ja tõhusus turundustegevuste edukus ristmüügi (cross-selling) võimalus tootearendus 3. koostööle orienteeritud - kollaboratiivne (collaborational) CRM, mis parandab nii ettevõttesiseste üksuste kui ka ettevõtte ja tema partnerite koostööd ja infovahetust. Sisekommunikatsiooni toetav CRM võimaldab ettevõttel olemasoleva tarkvaraga teostada paremat suhtlemist kliendiga. Kollaboratiivne CRM: Info jagamine osakondade vahel Efektiivne kommunikatsioon igas kanalis Web-i väljund kulude vähendamiseks 10. Töötajate ja organisatsiooni roll kliendisuhete juhtimise elluviimisel. Kliendisuhete juhtimine põhineb järgmistel arusaamadel: · firmal on erineva vajadusega kliente, mistõttu ei saa kõiki kliente ühtemoodi käsitleda;
Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus jne) Semantilised barjäärid suhtlemisel kasutatavad sümbolid, sõda, pildid Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda Kultuurimõju eelistatakse oma kultuuri teistele Tagasiside puudumine Rolliootused ja staatus alluvad pigem räägivad seda, mida neilt oodatakse 561. 562. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid 563. · Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; 564. · Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; 565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; 566. · Liigselt palju edastatakse propagandat; 567. · Liiga vähe on siirust; 568. · Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 569. 570. 115
Töökeskkond. Tasustamis- ja tunnustamissüsteem. Koolitus- ja arendustegevused. Tulemusvestluste kvaliteet ja regulaarsus. Meeskonnajuhtimise kvaliteet. Värbamis- ja sisseelamisprotsesside korraldus. Ettevõtte korporatiivne maine. Sisekommunikatsiooni efektiivsus. Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel. Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus. Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine. Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet. Selgitada välja nimetatud 12 faktori reaalne positsioon olemasolevatele ja ka võimalusel ka endiste töötajate tunnetuses. Langetada otsused strateegiliselt oluliste faktorite objektiivse ja subjektiise kehtimise
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 ...
Uuring 1: selgitada, mis on neile oluline lähtudes 12 võtmefaktorist: 1. Töökeskkond 2. Tasustamis- ja tunnustamissüsteem 3. Koolitus- ja arendustegevused 4. Tulemusvestluste kvaliteet ja regulaarsus 5. Meeskonnajuhtimise kvaliteet 6. Värbamis- ja sisseelamisprotsesside korraldus 7. Ettevõtte korporatiivne maine 8. Sisekommunikatsiooni efektiivsus 9. Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel 10. Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus 11. Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine 12. Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet K.Hellermaa Tööandja bränding: Protsess 3 · Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskomm.) Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse
Suhtekorralduse eesmärk ... on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine (maine kujundamine), visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude elimineerimine jms Suhtekorralduse sihtrühmad: ·kliendid ·töötajad ·aktsionärid ·konkurendid ·investorid ·KOV ja teised riigiasutused ·avalikkus (meedia) Suhtekorraldus sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõttel saavutada oma strateegilisi eesmärke; ettevõtte erinevate osakondade nõustamist suhete küsimustes; sisekommunikatsiooni, töösuhete parandamist; ühiskonna vajaduste, väärtuste, hoiakute ning tulevikutrendide analüüsi ja trendide mõju ennustamist. Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
