Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvi...
..............................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pikk magaine ja unenäod.........................................................................................5 3.3. Vaeslapse lugu.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANUDS..............................................................................................7 2 SISSEJUHATUS
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma.
lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult
,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Loe läbi 5 muinasjuttu ning täida tabel. Muinasjutu pealkiri Tunnused: Millist rahva arusaama, Mida üritati inimestes traditsiooniline algus/lõpp uskumust peegeldab? kasvatada? vastandus: hea vs kuri; Kirjuta see vanasõnana. rumal vs tark jne õnnelik lõpp arvud 3, 7, 12 kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed ...
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad mõtlesid hoolikalt,kui kolmas päev kätte jõudis istusid nad lauataha sööma. Nad sõid leeme suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti. Nad said aru, et esimene soov oli täidetud ja olid vihased. Seejärel jäi vorst Lapile ninna kinni,nad said aru ,et teine soov oli ka täidetud, seejärel Lapi soovis, et vorst nina küljest lahti tuleks ja nad said aru, et kolmas soov oli ka ...
2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu. Kastevesi tegi hobused ilusaks ja nende karva läikivaks. 5
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks mää...
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu. Eestlased olid aastakümneid oma enda riigis tõrjutud ja vaeslapse rollis. Ehk on põhjuseks eestlaste tagasi tegemise iha selles, aga tänapäeva Eestis tunnevad ennast tõrjutuna vastupidiselt venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised. Üha rohkem on Eesti tänavatele ilmunud ka erinevate nähavärvustega inimesi. Eelkõige tumedanahalisi ja kollase nahavärvi esindajaid
Muinasjutud minu elus Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel k...
Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas
või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579
ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida üliõpilane ütles, pidas ta alati tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei olnud seda, kes raha sisse tooks. Neil läks elu raskeks ja Jaan püüdis leida endale jooksupoisi tööd. Tal see ei õnnestunud, sest 12-aastaseid lapsi ei tahetud tööle veel võtta. Siis aga sai kojanaine oma sõbralt head nõu, et läheks küsiks lastekaitse osakonnalt vaeslapse ülalpidamise eest tasu. Niisiis läksidki Jaan ja kojanaine lastekaitse osakonnalt tasu küsima, kuid neil see ei õnnestunud. Osakonna juhataja tahtis hoopis Jaani panna lastekodusse. Sellist varianti ei osanud kumbki arvata. Niisiis Jaan läkski lastekodusse, kuid enne seda ta jättis üliõpilasele teate, et läks. Kui Jaan kohale oli jõudnud, siis ta vaatas aias ringi. See aed oli hästi puhas. Varsti, kui ta oli natuke ringi vaadanud, tuli lastekodu juhataja temaga rääkima. Jaanile ta
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata.
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa
seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema; 3. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulmamõõga hoobi tõttu; 4 4. Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke (vrd. AT 720); 5. Võõrasema tahab vaeslast tappa, see pääseb verise kurgualuse ja lõhkise seelikuga ning saab pääsukeseks; 6. Ämm lööb minial saba lõhki; 7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks.
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele
ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede;
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
sinna jatta, loeb manasonad peale166-168, teel Peipsist eemale kohab ta vaikemeest ja kuuldes mure/seiklusi púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil soovitas laudadega serviti luua ja sai endale okaskasuka selga173-178,Kp laks magama ja Peipsi sorts kóitis ta rohtudega pikka unne, tousis 7 nadala parast178-183,laudadest polnud voitlusest midagi alles, laks Peipsi poole tagasi, paastis vaeslapse talle hundi nkaest, ehitas silla ule jarve kuid sortside vee tóus lohuks selle ara,peale váhipúúki laks labi jarve Pihkva 184 vaenelaps sai lambatalle 184-187. 13 Kp laks umber Ilmajarve, kohtas soolasortsi sugulast, oppis ussisonu191, laks edasi viru pool, avastas suitsu tóttu 3 meest kes suppi keetsid Sarviku kodu, sai teada kus on maja ja joudis koppasse kus kuulis úksiku neiu kurba vangistuse laulu, lubas tudrukud vabastada.195-202 14
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623
punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust
Kaevandus, EKE Projekt, Harju KEK jt.). 8. Professionalismi järjepidev kasv instruktori palka "Kalevist" saab järjest rohkem mängijaid, varjatud professionalism tekib ka ettevõtete juures ja sildi all. Treeningutes tekib päevas kahe harjutuskorra süsteem esindusmeeskonna juures. Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted. 9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse kompvekiks, mida antakse harva ja pühade (loe: mingite saavutuste) puhul. 10. Naistel oli järk-järguline taandumine NL-i tipust algul keskmiseks, hiljem kõrgliigast välja, hiljem selle perioodi lõpuks lausa põhi alt ära, s.o esiliiga 16-ndaks naiskonnaks ehk NL-i absoluutarvestuses 28-ndaks. Välistreeneri sissetoomine ei õigustanud. 11. I. Kullami aega tähistab n.ö. korvpalliakadeemikute koolkonna loomine kombineeritud
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas
Tuntud talvine koostisaine on näiteks uurea, samuti rahustavad kuiva ja ärritunud nahka suurepäraselt termaalvee sisaldusega kreemid. Selleks, et kreemid-seerumid tõesti hästi toimiksid, peab nahka puhastama eriti tähelepanelikult. Alusta pehme koorimise või vitamiinimaskiga, et surnud naharakkudest vabaneda. Sellega annab ka suvel tekkinud kortsukesi veidike mahedamaks triikida. Suuremat rõhku pane kaelale ja dekolteepiirkonnale, mille hooldus jääb sageli vaeslapse ossa. Paraku näitavad kahjustused ja kortsud end esimesena just seal. Igapäevane nahapuhastus olgu samuti leebe – ei mingit klassikalist seepi! Puhastusvahud või -piimad puhastavad märksa põhjalikumalt ja hoiavad nahka. Ka kosmeetikaga on sügisel teised lood. Hea uudis on see, et meik ei sula enam maha nagu suvel – niisiis võib oma sisemise kunstniku jälle välja lasta ja meigipaletti hoogsamalt kasutada. Tervis
7.Lõpetuseks Hõimuvendade edusammude üle võib vaid rõõmu tunda. Ütleks, et ka kadedust, aga see poleks õige. Meil on lihtsalt teel heaoluriigini hulk aastaid vahele jäänud. Ja kui üldine heaolu juba uksele koputab, on meil hea naabritelt mõõtu võtta. Sest, kui peaministrit uskuda-ja miks me ei peaks uskuma oma peaministrit pole see enam kaugel. PISA-testi tulemused olid meie jaoks lootustandvad, katsume siis uutes (heaoluriigi) tingimustes raha õigesti jagada, et haridus enam vaeslapse ossa ei jääks. Hea eeskuju nagu ülemalt selge on olemas. 13 2007 8.Kasutatud allikad 1. www.pisa.oecd.org 2. http://www.sttk.fi/File/842f0baf-c602-4453-9c19-dee0c65bfa99/ulkomopasviro.pdf 3. ,,Õpetajate leht" 6. august 2004 ,, Soome edu PISA uuringus" 4. http://www.hm.ee 5. http://www
Looma- ja linnu- luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. (“Pääsuke”) --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
10.-11.saj kiriklikud etendused, aluseks Kristuse imeteod ja episoodid pühakute elust, tegelasteks vaimulikud, lauldi ühehäälselt. Laval kolm korrust põrgu-maa-taevas. Ilmalik muusika (lk. 50-61) 11. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuima luulekogu iseloomustus (lk. 50) Kui vaimulikku muusikat kirjutati kloostrites üles, siis ilmalik laul jäi veel kauaks suuliseks traditsiooniks. Seepärast on keskaegne ilmalik laul võrreldes vaimulikuga vaeslapse osas, sest sellest teame me oluliselt vähem. Põhjuseks on see, et kallist ,,paberit", mida õpiti valmistama alles 12.sajandil, ei raisatud ilmaliku muusika kirja panemiseks ja selle ainsaks levimise viisiks oli suuline tee, mis teatavasti sajandite taha jälge ei jäta. Kirja pandi eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid goljaarid e. vagandid -- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud.
Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui muud sotsiaalsed ustavused. Muslimi perekond luuakse abielludes, abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas ning hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islam näeb ette kõige rangemaid karistusi. Koraan lubab mitmenaisepidamist (kuni 4 naist mehel, naisel üks mees), kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks. Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust
Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata
TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb,...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
räägita. Tihtilugu on näha, kuidas vaneate oamvaheline suhtlemine on abordi tagajärjel muutub, ja väga oluliselt muutub. Võib-olla mitte olmelisel tasandil, vaid sügavamalt tasandil, kus on kokkukuulusutunne, süütunne ja muud olemuslikud tunded. Just nimelt kokkukuulus- tunne saab kindlasti kahjustatud süütunnete, leina, eneses tõmbumise või varjamise nüansi kaudu. Ja kui vanemad omavahel ei ole enam niiöelda täisliidus, siis lapsed tunnevad ennast alati vaeslapse ossa jäetuna. Sealt omakorda hakkavad arenema nende suhtumised, nende sisetunded, millega nad elavad. Tekkivad võib süütunne ka lastel. On inimesi, kes täiesti silmaga nähtavalt ei kanna mitte ainult oma koormat, vaid kes aina võtavad aina juurde, ilma et nad nö saaksid sinna midagi parata. Nad lihtsalt ei tunne ennast hästi, kui nad ei vea kolme koormat korraga. Laste elu samas põlvkonnas ja ka järgnevates põlvkondades mõjutavad sellised sündmused väga
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
