Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvi...
.............................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pikk magaine ja unenäod.........................................................................................5 3.3. Vaeslapse lugu.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANUDS..............................................................................................7 2 SISSEJUHATUS
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma.
Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult
imeesemed üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1.Kullaketrajad 3 õde, nõid, hea kuningapoeg Virkus on hea asi. Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4.Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Number 3 õnnelik lõpp Et inimesed oskaksid kõike. Kuidas töö nõnda palk. 5
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad mõtlesid hoolikalt,kui kolmas päev kätte jõudis istusid nad lauataha sööma. Nad sõid leeme suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti. Nad said aru, et esimene soov oli täidetud ja olid vihased. Seejärel jäi vorst Lapile
2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu. Kastevesi tegi hobused ilusaks ja nende karva läikivaks. 5
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J
Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson
ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased"
Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu. Eestlased olid aastakümneid oma enda riigis tõrjutud ja vaeslapse rollis. Ehk on põhjuseks eestlaste tagasi tegemise iha selles, aga tänapäeva Eestis tunnevad ennast tõrjutuna vastupidiselt venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised. Üha rohkem on Eesti tänavatele ilmunud ka erinevate nähavärvustega inimesi. Eelkõige tumedanahalisi ja kollase nahavärvi esindajaid
Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod.
Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas
või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579
ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida üliõpilane ütles, pidas ta alati tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei olnud seda, kes raha sisse tooks. Neil läks elu raskeks ja Jaan püüdis leida endale jooksupoisi tööd. Tal see ei õnnestunud, sest 12-aastaseid lapsi ei tahetud tööle veel võtta. Siis aga sai kojanaine oma sõbralt head nõu, et läheks küsiks lastekaitse osakonnalt vaeslapse ülalpidamise eest tasu. Niisiis läksidki Jaan ja kojanaine lastekaitse osakonnalt tasu küsima, kuid neil see ei õnnestunud. Osakonna juhataja tahtis hoopis Jaani panna lastekodusse. Sellist varianti ei osanud kumbki arvata. Niisiis Jaan läkski lastekodusse, kuid enne seda ta jättis üliõpilasele teate, et läks. Kui Jaan kohale oli jõudnud, siis ta vaatas aias ringi. See aed oli hästi puhas. Varsti, kui ta oli natuke ringi vaadanud, tuli lastekodu juhataja temaga rääkima. Jaanile ta
"Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui eesti esimest romaani,aga see oli selleks liiga harali,võiks öelda,et see oli seriaal."Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata
ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.
2. Loomamuinasjutud? · ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist.
Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama
Lõunamaale vm). mõistatus- folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata.
). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed: *Lauleldus "Uku ja Vanemuine" ehk "Eesti jumalad ja rahvad" (rahvamuistendi aineil) Koorimuusika: *Laulud "Süda tuksub", "Kurb süda" ja "Mälestus" (rhvl.); "Ootus" ja "Ilus oled, isamaa" (M. Veske); "Oh, laula ja hõiska", "Eesti laul", "Teretus", "Leinaja", "Vaeslapse õhtulaul" ja "Naabri Mari laulab" (K. A. Hermann); "Väiksele isamaale" (A. Kurrikoff); "Kungla rahvas"(F. Kuhlbars); "Lauliku isamaja" (A. Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme"
Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa
seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema; 3. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulmamõõga hoobi tõttu; 4 4. Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke (vrd. AT 720); 5. Võõrasema tahab vaeslast tappa, see pääseb verise kurgualuse ja lõhkise seelikuga ning saab pääsukeseks; 6. Ämm lööb minial saba lõhki; 7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks.
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele
ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede;
eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud rahvale, keda K tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku ilmalikku proosat ja õpetada austama oma esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust. Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust.
sinna jatta, loeb manasonad peale166-168, teel Peipsist eemale kohab ta vaikemeest ja kuuldes mure/seiklusi púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil soovitas laudadega serviti luua ja sai endale okaskasuka selga173-178,Kp laks magama ja Peipsi sorts kóitis ta rohtudega pikka unne, tousis 7 nadala parast178-183,laudadest polnud voitlusest midagi alles, laks Peipsi poole tagasi, paastis vaeslapse talle hundi nkaest, ehitas silla ule jarve kuid sortside vee tóus lohuks selle ara,peale váhipúúki laks labi jarve Pihkva 184 vaenelaps sai lambatalle 184-187. 13 Kp laks umber Ilmajarve, kohtas soolasortsi sugulast, oppis ussisonu191, laks edasi viru pool, avastas suitsu tóttu 3 meest kes suppi keetsid Sarviku kodu, sai teada kus on maja ja joudis koppasse kus kuulis úksiku neiu kurba vangistuse laulu, lubas tudrukud vabastada.195-202 14
lüürikas. Pääsuke Lõoke Ta lauluga tõusis ülesse Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? läbi hangede! Leidsin nad sinava taeva alt, Poolkülmand tiib ta päästis veel leidsin nad kevadepäikesest, üle hangede! üle oru heljudes, talupoja räästa alt, Ja laul lõi tõustes kõlama vaeslapse laua päält. läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! Vesi Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja
Fr. Reinhold Kreutzwald(1803-1882) – oli pärit Virumaalt, hariduselt arst. Peale ülikooli lõpetamist suundus Võrru. Samal ajal oli tihedalt seotud ÕESiga. Tutvustas teisi rahvaid ja maid raamatutega: „Maailm ja mõnda“, „Viinakatk“, „kodutohter“. Tema jutustused: „Kilplased“, „Reinuvader rebane“, „Eesti Rahva ennemuistsed jutud“(„Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikiri“, „Puulane Ja Tohtlane“). Luulekogu „viru Lauliku Laulud“. Pärast Faehlmanni surma alustats Kreutzwald eepose kootamist. 1857-1861 ilmus ÕESi toimetistes. Lydia emilie Florentine Jannsen – Sündis Vändras, sai hariduse Pärnus. Kooli ajal töötas isa (Jannseni) juures ajalehe juures. Tartus töötas koduõpetajana. Tegutses Vanemuise seltsis. Suri 42-aastane vähki.
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623
punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust
Kaevandus, EKE Projekt, Harju KEK jt.). 8. Professionalismi järjepidev kasv instruktori palka "Kalevist" saab järjest rohkem mängijaid, varjatud professionalism tekib ka ettevõtete juures ja sildi all. Treeningutes tekib päevas kahe harjutuskorra süsteem esindusmeeskonna juures. Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted. 9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse kompvekiks, mida antakse harva ja pühade (loe: mingite saavutuste) puhul. 10. Naistel oli järk-järguline taandumine NL-i tipust algul keskmiseks, hiljem kõrgliigast välja, hiljem selle perioodi lõpuks lausa põhi alt ära, s.o esiliiga 16-ndaks naiskonnaks ehk NL-i absoluutarvestuses 28-ndaks. Välistreeneri sissetoomine ei õigustanud. 11. I. Kullami aega tähistab n.ö. korvpalliakadeemikute koolkonna loomine kombineeritud
Kunileid) "Ööpik" (J.Kappel) "Üksinda" (saksa rahvaviis) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Keisrilaul" (A. Lvov) 2. päev: "Süda tuksub" (eesti rahvalaul) "Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul) "Rongikäigu laul" (soome rahvaviis) Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod_ evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/laulupeod_maarja.htm http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 https://et.wikipedia
Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid) •"Ööpik" (J.Kappel) •"Üksinda" (saksa rahvaviis) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Keisrilaul" (A. Lvov) 2. päev: •"Süda tuksub" (eesti rahvalaul) •"Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul) •"Rongikäigu laul" (soome rahvaviis) Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/laulupeod_maarja.htm http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu https://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu https://et.wikipedia.org/wiki/III_%C3%BCldlaulupidu http://sa.laulupidu
Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas
Tuntud talvine koostisaine on näiteks uurea, samuti rahustavad kuiva ja ärritunud nahka suurepäraselt termaalvee sisaldusega kreemid. Selleks, et kreemid-seerumid tõesti hästi toimiksid, peab nahka puhastama eriti tähelepanelikult. Alusta pehme koorimise või vitamiinimaskiga, et surnud naharakkudest vabaneda. Sellega annab ka suvel tekkinud kortsukesi veidike mahedamaks triikida. Suuremat rõhku pane kaelale ja dekolteepiirkonnale, mille hooldus jääb sageli vaeslapse ossa. Paraku näitavad kahjustused ja kortsud end esimesena just seal. Igapäevane nahapuhastus olgu samuti leebe – ei mingit klassikalist seepi! Puhastusvahud või -piimad puhastavad märksa põhjalikumalt ja hoiavad nahka. Ka kosmeetikaga on sügisel teised lood. Hea uudis on see, et meik ei sula enam maha nagu suvel – niisiis võib oma sisemise kunstniku jälle välja lasta ja meigipaletti hoogsamalt kasutada. Tervis
Lõpetuseks Hõimuvendade edusammude üle võib vaid rõõmu tunda. Ütleks, et ka kadedust, aga see poleks õige. Meil on lihtsalt teel heaoluriigini hulk aastaid vahele jäänud. Ja kui üldine heaolu juba uksele koputab, on meil hea naabritelt mõõtu võtta. Sest, kui peaministrit uskuda-ja miks me ei peaks uskuma oma peaministrit pole see enam kaugel. PISA-testi tulemused olid meie jaoks lootustandvad, katsume siis uutes (heaoluriigi) tingimustes raha õigesti jagada, et haridus enam vaeslapse ossa ei jääks. Hea eeskuju nagu ülemalt selge on olemas. 13 2007 8.Kasutatud allikad 1. www.pisa.oecd.org 2. http://www.sttk.fi/File/842f0baf-c602-4453-9c19-dee0c65bfa99/ulkomopasviro.pdf 3. ,,Õpetajate leht" 6. august 2004 ,, Soome edu PISA uuringus" 4. http://www.hm.ee 5. http://www
Looma- ja linnu- luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. (“Pääsuke”) --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata
mis seal sees leida on"); · Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); · Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); · Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; · Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde. Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13
10.-11.saj kiriklikud etendused, aluseks Kristuse imeteod ja episoodid pühakute elust, tegelasteks vaimulikud, lauldi ühehäälselt. Laval kolm korrust põrgu-maa-taevas. Ilmalik muusika (lk. 50-61) 11. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuima luulekogu iseloomustus (lk. 50) Kui vaimulikku muusikat kirjutati kloostrites üles, siis ilmalik laul jäi veel kauaks suuliseks traditsiooniks. Seepärast on keskaegne ilmalik laul võrreldes vaimulikuga vaeslapse osas, sest sellest teame me oluliselt vähem. Põhjuseks on see, et kallist ,,paberit", mida õpiti valmistama alles 12.sajandil, ei raisatud ilmaliku muusika kirja panemiseks ja selle ainsaks levimise viisiks oli suuline tee, mis teatavasti sajandite taha jälge ei jäta. Kirja pandi eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid goljaarid e. vagandid -- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud.
Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp
II laulupeo kavast võetud laulud olid saksa komponistide ,,Mets ja maailm" ning ,,Laul", soome autori K.Collani ,,Vaasa marss". Teine soome laul oli H.Wächteri seatud ,,Rongikäigu laul", mis oli ühendatud C.R. Jakobsoni sõnadega, kuid tema nimi jäi noodis märkimata. L. Koidula luuletusele ,,Kodu" kohandatud eesti rahvaviis oli nukker-lüüriline, traditsioonilise töötlusega. Teine rahvaviis oli ,,Süda tuksub tuks, tuks, tuks" ja kolmas oli ,,Vaeslapse õhtulaul", mis oli II laulupeo kavas. Uueks avastuseks eesti koorimuusikale osutus Peterburi konservatooriumi õpilane J. Kappel, kellelt võeti laulupeo kavasse kaks laulu: ,,Laulgem" ja ,,Ööpik". Lauludes oli tunda autori professionaalsust, milles meie algupärandid jäid alatihti vajaka. Esimese laulu meloodia on lihtne, kuid harmoonias ilmneb huvitavaid otsinguid, püüdlusi kaasaegsuse poole. Teises laulus on tekst ja meloodia täielikus kooskõlas; elav,
Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui muud sotsiaalsed ustavused. Muslimi perekond luuakse abielludes, abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas ning hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islam näeb ette kõige rangemaid karistusi. Koraan lubab mitmenaisepidamist (kuni 4 naist mehel, naisel üks mees), kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks. Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida. Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada. BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust
Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata
Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra vaeslapse rolli, neis häirub ainevahetus ja selle tulemuseks on lihaste nõrkus. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Nii kaasneb veesisalduse vähenemisega organismis kortsude teke vananeval nahal. Imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste
III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953
räägita. Tihtilugu on näha, kuidas vaneate oamvaheline suhtlemine on abordi tagajärjel muutub, ja väga oluliselt muutub. Võib-olla mitte olmelisel tasandil, vaid sügavamalt tasandil, kus on kokkukuulusutunne, süütunne ja muud olemuslikud tunded. Just nimelt kokkukuulus- tunne saab kindlasti kahjustatud süütunnete, leina, eneses tõmbumise või varjamise nüansi kaudu. Ja kui vanemad omavahel ei ole enam niiöelda täisliidus, siis lapsed tunnevad ennast alati vaeslapse ossa jäetuna. Sealt omakorda hakkavad arenema nende suhtumised, nende sisetunded, millega nad elavad. Tekkivad võib süütunne ka lastel. On inimesi, kes täiesti silmaga nähtavalt ei kanna mitte ainult oma koormat, vaid kes aina võtavad aina juurde, ilma et nad nö saaksid sinna midagi parata. Nad lihtsalt ei tunne ennast hästi, kui nad ei vea kolme koormat korraga. Laste elu samas põlvkonnas ja ka järgnevates põlvkondades mõjutavad sellised sündmused väga
* Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K.
annaabi.ee 
