Eesti Metsaselts (EMS) Eesti Metsaselts · Eesti Metsaselts (EMS) on 25. aprillil 1991.a asutatud mittetulundusorganisatsioon. · Eesti Metsaseltsi eelkäija oli aastal 1959 asutatud Eesti NSV Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-Tehniline Ühing. Eesmärk · Avalikkuse metsandusalane teavitamine. · Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine. · Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel. Millega tegeleb? · Organiseerib metsanädalate, seminaride, konverentside,
Eesti Metsaselts(EMS) Estonian Forest Society Aiko Adamson Taavi Hernits Tartu 2014 Eesti Maaülikool Millal ja Miks ? 25. aprillil 1991. a (registreeritud 20.06.1991) asutatud mittetulundusorganisatsioon Avalikkuse metsandusalane teavitamine Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele Seltsi maine tõstmine/suurendamine metsandusringkondades Eesti metsanduse esindamine rahvusvahelisel tasandil Info jagamine Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused). 2014 Ettevõtmised Raievõistlused Click to edit Master text style...
· Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga
c. kaasomanikud saavad omavahel hästi läbi. d. ettevõte jätkab oma tegevust ka kaasomaniku surma korral. d 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. A 7. Sihtasutus erineb mittetulundusühingust selle poolest, et a. ta ei ole mittetulundusorganisatsioon. b. tal piiratud eluiga. c. tal ei ole liikmeid. d. ta tohib emiteerida aktsiaid.. c 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu ainukesena aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. A 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d
ravimine. Lk. 5 Töö noortega Üks tähtis ennetusviis on töö noortega. Just nende otsustest ja käitumisest sõltub see, kas ja kui kiiresti HIV- epideemia Eestis edasi liigub. Noored ei usu, et selline koledus võiks teda puudutada või et sel oleks mingigi seos ,,mängudega", mida omavahel mängitakse. Noori peab nendest ohtudest teavitama. Eestis on loodud AIDS- i küsimustega tegelev mittetulundusorganisatsioon. Seal toimub HIV/AIDS- i ennetustöö riskikäitunmisega inimeste seas. Veel võtavad osa selle organisatsiooni tööst marginaalsed noored, seks- töötajad ja veeni süstivad narkomaanid. Lk. 6 Kokkuvõte Kui riik soovib HIV levikule piiri panna, peab tema tegevus selles valdkonnas olema järjepidev ja tõhus. Ravimite abiga säilib HIV- positiivsete töövõime ja see vähendab riigile ja ühiskonnale pandavat koormust
tuhandeid kordi ümber kirjutada, st samadele etikettidele uusi andmeid sisestada. EPC koodi struktuur EPC kood koosneb neljast osast: Header (päis) määrab EPC koodi pikkuse bittides EPC Manager (juhtnumber) rahvusliku GS1 organisatsiooni poolt väljastatav ettevõtteprefiks Object Class (objekti klass) identifitseerib toote Serial Number (seerianumber) unikaalne toote seerianumber EPC globaalse süsteemiga liitumine EPCglobal, Inc. (www.epcglobalinc.org) on mittetulundusorganisatsioon, mille ülesandeks on EPC spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamine, kontrollimine ja arendamine. Elektroonilise tootekoodi kasutajaks saab Eestis tegutsev firma registreeruda GS1 Estonia MTÜ vahendusel, kusjuures kasutajad jagunevad kaheks: 1) lõppkasutajad tootjad, jae- ja hulgimüüjad, transpordi- ja logistikafirmad ehk ettevõtted, kes on otseselt seotud kaupade liikumisega tarneketis
annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate
ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole tulu saamine. 8. Aktsiisimaks – kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarvele tulu saamiseks. 9. Alampalk – miinimumpalk, mida tööandja võib oma töötajale tema tehtud töö eest maksta. (430eurot) 10. Ametiühing – organisatsioon, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja soovide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjatega
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
tegeleda mistahes erialal ning erineva haridustasemega inimene. (Vodja 2015: 5) 1.3. Õpilasfirma ajalugu Junior Achievementi õpilasfirma programm jõudis Euroopasse aastal 1962. Esmalt Suurbritanniasse, hiljem ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Õpilasfirma programm muutus üha populaarsemaks, seepärast hakati otsima uusi võimalusi, kuidas muuta õpet veelgi paremaks ning õpilastele huvitavamaks. 1977 aastal moodustati mittetulundusorganisatsioon Young Enterprise Europe. See pakkus Junior Achievementi programmi põhjalikumat ja pikemat õppimist. Organisatsiooni alustajad olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia. Peagi ühinesid nendega Holland, Rootsi ja Malta. Varsti hakkati koos korraldama õpilasfirma võistlusi ja Euroopa õpilasfirmade laatu. Eestisse Junior Achievement jõudis aastal 1992. Aastast 1996 Eesti võistluse võitnud õpilasfirmad said osaleda ka Euroopa võistlusel
5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab olema aktsiakapitali suurus vähemalt 25 000€). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (minimaalne osakapitali suurus 2500€). Osanik(ud) ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing kogu oma varaga. 7. Mittetulundusorganisatsioon - ettevõte, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeoleku...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?.................................................
1 Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti. 2 RT I 1998, 41, 625; RT I, 16.03.2011, 2. 3 Vt nt 09.02.2010 algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (683 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page =eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=919753&u=20111101140030. 4 A. Pogorzelski. Organization of Prosecution Services and Their Attitude to the Cabinet and to the Ministry of Justice. – Státní Zastupitelství 2009/7-8, lk 30. 5 Freedom House on tuntud rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon peakorteriga Washingtonis, mille eesmärgiks on edendada maailmas demokraatiat, poliitilist vabadust ja inimõigusi. 6 Freedom House. Nations in Transit – Poland (2008). Arvutivõrgus: http://www.freedomhouse.org/template.cfm? page=47&nit=463&year=2008. JURIDICA VIII/2011 559
Tassi kohta kõrgemad hinnad kohvikutes, kohvipoodides ja restoranides panevad kliendi mõtlema, enne kui nad tellivad kolmanda tassitäie. Konkureerivad joogid. Kohvitööstus on silmitsi teiste jookide pakutava tugeva konkurentsiga nagu jäätee või alkoholivabad joogid, mida noored tarbivad. Lahenduste otsimine Seistes silmitsi kasvava toodanguga, tardunud tarbimisega ja kolmeaastase rekordilise hindade madalseisuga, otsivad mitmed mängijad võimalikke lahendusi. Üks on Tecno Serve, mittetulundusorganisatsioon, mis toetab põllumajanduslikke ärisid arenevas maailmas. USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur ja Procter ja Gamble on organisatsioonid, mis rahastavad Techno Serve`i kohvialast tööd. 2003. aasta raport "Kohvikriisi ärilahendused" valmis McKinsey ja Kompanii, kohviorganisatsioonide ja firmade toetusel, mis uurisid erinevaid võimalikke lahendusi (vt joonist). Raport tõi välja kolm järeldust hoidmaks kõrgeimat potentsiaali, et saavutada püsivamat tulemust.
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
demograafiliste jt kriteeriumite alusel) jaemüüjad, hulgimüüjad, tarnijad, aktsionärid, potentsiaalsed investorid, tarbijaväljaannete ajakirjanikud, majandusajakirjanikud, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus, valitsus, parlamendiliikmed, riiklikud ametid, konkurendid, erialaorganisatsioonid jt · teenuseid pakkuv firma firma töötajad, püsikliendid, "juhukliendid", potentsiaalsed kliendid, (vt eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
