SUHTEKORRALDUS (1)

Loeng 1

• Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse . Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis.
  Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid . Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine.
  Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon
  

Suhtekorralduse alaliigid . Suhtekorraldus versus ajakirjandus , turundus ja reklaam .
Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele.
Õppekirjandus
Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus
Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/
Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest:

• Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7
  

Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord
Täiendav lugemisvara
1. Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtete ja organisatsioonides. A. Past; ÄP Raamat 2009
2. Head ja halvad sõnumid. Riski- ja kriisikommunikatsiooni alused. J. Lehtonen, K. Saksakulm Tampere; ÄP Raamat 2009
3. Teistmoodi tegijad . Sotsiaalne innovatsioon ettevõttes. T. Saar; ÄP Raamat 2009
4. Personalijuhtimise käsiraamat. ÄP Kirjastus
6. Juhtimine ja suhtekorraldus: meelespealilledega tass. Aune Past; Pegasus 2005
7. Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. A. Past; ÄP Kirjastus 2007
8. Edukad suhted. T.Remmelg ÄP Kirjastus 2009
9. Et valvekoer ei hammustaks. Kuidas suhelda meediaga ? A.Hundimägi; ÄP Kirjastus 2004
Kasutatud kirjandus
1. The Practise of Public Relations . 9th edition . Fraser P. Seitel ; Pearson 2004
2. Effective Internal Communication. Lyn Smith; Pamela Mounter. 2008
3. The 5 Step Value Framework . Corin Ashby; Mosaique Press 2008
4. Sfera PR v marketinge. Uchebnoe posobie. Sinjaeva I.M., Maslova V.M., Sinjaev V.V.; Juniti 2007
5. Samoe glavnoe v PR. Agi U., Kemeron G., Olt F., Uilkoks D.; Piter Staadium 2004
6. Svjazi s obschestvennostju v upravllenii personalom. Maslova B; Vuzovskii Uzebnik 2005
7. Svjazi s obschestvennostju. Sostavlenie dokumentov. Teorija i praktika. Uchebnoe posobie Minaevoj L.V., Danilina V.V.; Aspekt-Press 2006
8. Svjazi s obschestvennostju: teorija i praktika Chumikov A., Bocharov M.; Delo Staadium 2006
9. Svjazi s obschestvennostju. Praktikum . Kondratev E.; Akademicheskij projekt 2006
10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009
Suhtekorralduse eksam
Pärnu moodul : 13.03, 27.03
Kodutöö: 4.04
Suhtekorralduse definitsioon 4.1
Public relations (PR) – avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon
Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine
Frazel -Seitel:
Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel.
2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist .
Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga.
Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3
Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee.
Peamised sihtgrupid:
sisemised sihtgrupid (töötajad)
tarbijad ja kliendid
partnerid
arvamusliidrid
meedia
Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid , konkurendid, kohalik omavalitsus , töötajate omaksed, töötajate liidud jt
Suhtekorralduse eesmärgid 4.1
informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil
seisukohti puudutav eesmärk - tulemuseks on arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine või muutmine
käitumuslik eesmärk - selle saavutamise käigus püütakse sihtrühmades tekitada mingeid harjumusi, püütakse suunata kellegi käitumist
Suhtekorralduse funktsioonid 4.1

• aitab ennetada, analüüsida, tõlgendada avalikku arvamust ja selle arusaama organisatsiooni käimasolevatest projektidest ja plaanidest
  
• annab nõu organisatsiooni juhtkonnale ( meediasuhted , finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega jm)
  
• aitab arendada olemasolevaid organisatsioonisiseseid projekte (töötajate koolitusprojektid, sisemine SK jm)
  
• uurib, juhendab ja hindab organisatsiooni programme ja suhtlemist avalikkusega, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest
  
• planeerib või aitab kaasa püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti soovitud suunas
  

Personalijuhtimise põhivaldkonnad
Personalitöötajad, -spetsialistid ja -juhid tegutsevad järgmistes personalijuhtimise põhivaldkondades:

• Personali planeerimine
  Värbamine ja valimine
  Hindamine
  Arendamine
  Karjääri planeerimine
  Tasustamine ja motiveerimine
  Siseturundus, muudatuste juhtimine
  Sisekommunikatsioon
  Töötervishoid ja töökaitse
  Töösuhted
  Personali arvestamine
  

PR-spetsialisti töövaldkonnad

• tööandja või kliendi reputatsiooni kaitsmine ja maine parandamine;
  
• infoliikumise korraldamine firma sees ja väljas, sh. kriisiolukorras;
  
• avalikkuse tähelepanu tõmbamine vajalikule teemale , subjektile, objektile ;
  
• soodsate suhete loomine sihtgruppidega (kliendid, valitsus, kohalikud omavalitused, töötajad jne)
  

Tööülesanded:
informatsiooni kogumine, töötlemine ja edastamine ; pressikonverentside, PR-ürituste ja kohtumiste korraldamine; pressiteadete koostamine; kõnetekstide ettevalmistamine; brošüüride, infolehtede jt. infomaterjalide koostamine; avaliku arvamuse uuringute korraldamine; artiklite kirjutamine; PR-projektide planeerimine
PR- agentuur 4.2.2-4.2.3
Suhtekorraldusagentuuride tegevus:

• konsultatsioon
  
• äriteenus ehk nn täidesaatev tegevus
  
• tugitegevus ehk assisteeriv tegevus
  

Suurimad (müügitulu üle 5 milj): Corpore, Hamburg &Partnerid, Hill &Knowlton, Jugaste, Liiva ja Seimann, KPMS ja Partnerid, Powerhouse
 
In Nomine, Rull jaRumm, Past ja Partnerid, Alfa ja Omega , LH Concept
Turunduskommunikatsiooni agentuurid: Idea AD ja Inorek& Grey
Organisatsiooni kommunikatsioon 6.1
Kommunikatsiooni ülesanne on tagada sihtgruppide informeeritus, firma imago ning organisatsiooni adekvaatne tegutsemine.
Organisatsiooni kommunikatsiooni eesmärgid:
1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON)
2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON)
Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid.
Kommunikatsiooni protsess
Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem:
Kommunikaator, saatja
Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi
Meedium , vahendaja
Retsipient , vastuvõtja dekodeerib sõnumi
Tõlgendus
müra võib tekkida kõikjal
Sõnumi vastuvõtmine
Vastuvõtu protsess:
Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu)
Huvi tekkimine (lisainfo hankimine )
Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele
Kontroll või prooviost
Vastuvõtmine ( regulaarne kasutamine)
Sõnumi strateegia 6.3.1
1. Info kogumine auditooriumi kohta
2. Põhisõnumid sihtrühmadele kindlal ajaperioodil
3. Sõnumi taktikaline ajakava sõnumikampaania ning üksiksõnumi osas
4. Sõnumidistsipliini reeglistik (kes, millal, millist infot edastab)
Aeg
koht
kontekst
töötajad
avalik, sisemine või konfidentsiaalne info
infokanalid
sõnumi formuleerimise rutiin
sanktsioonid sõnumidistsipliini eiramisel
Info auditooriumi kohta 6.3.1
Auditooriumi mõistmine:

• miks on see sihtrühm organisatsioonile oluline
  mida soovitakse oma sõnumitega selles auditooriumis saavutada
  
• millised on selle rühma võimalikud ootused ja soovid organisatsiooni suhtes
  
• milline on selle sihtrühma kommunikatsiooni stiil, väärtushinnangud, mitteformaalsed suhtlemistavad
  
• millised on võimalikud infokanalid, mida selle sihtrühma auditooriumi liikmed tarbivad
  
• milline on selle auditooriumi rutiin, “elamise rütm”, kommunikatsiooni ja infotarbimise kiirus
  
• millised hetkel ühiskonnas esilolevad teemad ja probleemid sihtrühma enam mõjutavad ja kuidas need võivad meie sõnumiga seostuda
  

Kommunikatsiooni käsiraamat 6.3.1
Käsiraamat organisatsiooni liikmete tarbeks:

• Org väärtused, missioon , visioon , kommunikatsioonimudel
  
• Org-le olulised sihtrühmad ja auditoorium
  
• Kust saab liige infot, kus see valmib, kes formuleerib sõnumid, kes on volitatud sõna võtma
  
• Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda
  
• Reglemendid ja dokumendid , millega määratakse info liikumise org-s
  
• Milline on töötaja kohustus tarbida infot
  
• Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale
  

Kommunikatsiooni meetodid 6.5.1

• Teavitamine – org-i formuleeritud sõnumite lähetamine adressaatidele; põhiliselt ühesuunaline tegevus (juhtkonnalt töötajatele, org-ist ühiskonnale - olulisemaid meediasuhted).
  
• Suhtlemine - kahesuunaline info liikumine org-i ja tema sihtgruppide vahel. Sisaldab nii suhete loomist ettevõttele oluliste siht- ja koostöörühmadega kui ka nende säilitamise protsessi.
  
• Imago kujundamine – pilt, mis kujuneb ettevõtte koostöörühmadel ja laial avalikkusel ettevõtte visuaalsest identiteedist (nähtust), tegevusest (kogetust) ja org-i edastatud sõnumitest (informatsioonist).
  
• Tagasiside kogumine- selgitab ettevõttes ja seda ümbritsevas keskkonnas toimuvaid ja firma tegevust mõjutavad muutusi.
  

Tõhus kommunikatsioon 6.3

• Õige vaatenurk
  Sihtgrupi isiklik seotus
  Õige kanal ja mõistetav vahend (sõnad, pilt vms)
  Lokaliseeritud sõnum
  Formuleering vastavalt auditooriumile
  Arusaadav infopõhine sisu
  

Kommunikatsioonijuhtumeid mõjutavad kontekstid:

• Sotsiaalne
  poliitiline
  majanduslik
  kultuuriline
  

Reklaam / PR/ Turundus
Turundus, reklaam ja PR on kommunikatsioonitööstuse osad.
Avalikkussuhted ei ole reklaam, turundus ega propaganda .
Reklaam - on orienteeritud objektide eelistamisele ja ihaldusväärseks tegemisele, sihiks toodete müük. Ostetav, suurus, sisu ja ilmumise aeg on kuulutaja otsustada.
Suhtekorraldus – eesmärgiks püsiva usalduse, koostöötahte loomine institutsioonide ja inimeste vahel. Peab saavutama eesmärgi kahe-suunalise kommunikatsiooniga.
Jagavad ühist soovi mõjutada sihtgruppide arvamust, suhtumist ja valikute tegemist, kuid nende toimemehhanismid on erinevad.
PR versus reklaam
R - toimib ainult läbi meedia
PR – lisaks meediale komm . vahenditeks presentatsioonid , kõned, pressiteated, infobülletänid jpm
R – ostetud meediapind, määratud pind ja koht
PR – kasutab teavitamist, sisu vähene kontroll
R – suunatud välisele sihtgrupile (kaupade-teenuste tarbijatele)
PR – spetsialiseeritud väline sihtgrupp (aktsionärid, ühiskonna liidrid), lisaks sisemine sihtgrupp (töötajad)
R – eesmärk läbimüügi suurendamine
PR – eesmärk püsiv usaldus
Komm.turu lähitulevik 4.2.3
Kommunikatsiooniturgu iseloomustab lähiaastail:

• reklaamiagentuuride ja kommunikatsioonibüroode lähenemine
  
• komm. büroode jõupositsioonide nihkumine ja põlvkondade vahetus
  
• tähelepanu suurenemine venekeelsele auditooriumile
  
• meedia muutumine ja arvamusliidrite tähtsuse kasv ( formaadid muutuvad ja mitmekesistuvad, trükimeedia osatähtsus vähene, elektroonilise meedia ja Interneti osatähtsus suureneb)
  
• paralleelselt reklaamiagentuuridega tiheneb koostöö ka üritusturundusagentuuridega, kolmnurga keskmes on klient
  
• sotsiaalse meedia (suhtekorraldus 2.0) kasutuselevõtt
  

• 
  

Uued reeglid turunduses ja kommunikatsioonis
Turundus on enamat kui reklaam
Suhtekorraldus on enamat kui meedia tähelepanu pälvimine
Auditoorium vajab usaldust, mitte tormijooksu
Inimesed soovivad osalemist, mitte propagandat
Ühesuunalise katkestamise asemel pakub turundus infot, mida auditoorium antud hetkel vajab
Turundajad peavad vahetama keskendumise massiturunduses
arvukatele väikestele sihtgruppidele läbi veebi
PR ei ole juhi nägemine TVs, vaid ettevõtte nägemine tarbijate poolt veebis
Turundus ei ole reklaamiauhinna pälvimine agentuuri poole, vaid ettevõtte äri edukus
Internet on teinud suhtekorraldusest suhtlemise avalikkusega
Blogid , e-raamatud, infokirjad, foorumid jt online väljundid võimaldavad tarbijatega otsesuhtlemist neile meelepärases vormis
Veebis turunduse ja suhtekorralduse piirjooned hägustuvad
Suhtekorraldus 2.0 4.1.3
Traditsiooniline suhtekorraldus kasutab sõnumi levitamiseks traditsioonilise meedia (trükimeedia, televisioon , raadio) autoreid või nende loodud ja toetatud mõjuisikuid.
Sotsiaalses veebis on paljud autorid ja mõjuisikud. Uus suhtekorraldus tegeleb nende mõjuisikute kaasamisega ning võimaldab suhelda tarbijatega otse.
Sotsiaalse meedia vahendid:

• Sotsiaalne suhtlus Internetis Web 2.0 vahendite ja võimalustega. Ajaveebid, sh blogid, foorumid, kommentaariruumid.
  
• Uued võimalused sihtrühmani jõudmiseks. Sotsiaalse meedia vahendite kasutamine traditsiooniliste tegevuste (nt pressiteated) juures. Sotsiaalmeedia pressiteadete (social media news release ) kasutamine.
  
• Vikide loomine kasutajate kaasamiseks.
  
• Sotsiaalsete võrgustike ( Facebook , Orkut, MySpace, Rate .ee, Perekool .ee) kasutamine sõnumi levitamiseks ja huvirühmade sidumiseks
  

Organisatsiooni kommunikatsioon
SISEMINE VÄLINE
KOMMUNIKATSIOON KOMMUNIKATSIOON

Suhtekorralduse alaliigid

• organisatsioonisisene suhtekorraldus (Internal Public Relations);
  turunduskommunikatsioon ;
  kliendikommunikatsioon
  Mediasuhted;
  kriisikommunikatsioon (Crisis Management);
  sponsorlus ja heategevus;
  sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus (Public Affairs), sh lobby
  finants- ja investorsuhted ;
  Suhtekorraldus mittetulundusorganisatsioonis, sh valitsuskommunikatsioon, kohalikud suhted
  

Organisatsiooni sisene suhtekorraldus
(Internal public relations) aitab selgitada:
firma äriideid
pikaajalisi eesmärke
strateegiaid
organisatsiooni ja selle süsteeme
Firmasisene suhtekorraldus sisaldab:
infolevikut, teabekorraldust
kahepoolset kommunikatsiooni töötajatega
siseturundust
Sisekommunikatsioon
Sisekommunikatsiooni sihtrühmad:
tunnitöölised
kontoriametnikud
palgatöölised
oskustöölised
brigadirid
keskastme juhid
spetsialistid
teenindav personal jt
 
Tagamaks suhtekorralduse usaldusväärsust:
vahetage infot sageli ja varakult
tõestage usaldust – ka negatiivne info on oluline
pühendage töötajaid firma asjadesse
tundke huvi nende ideede ja arvamuste vastu
Väline kommunikatsioon 6.5.2.2
Eesmärk: põhitegevuse toetamine soodsa imago ja sihtgruppidega vastastikusel mõistmisel rajanevate suhete kaudu.
Funktsioonid:

teavitada sihtrühmi organisatsiooni:
arengust,
plaanidest,
toimimisest,
otsustest,
töötavatest inimestest,
seisukohtadest ühiskonda laiemalt puudutavates küsimustes
2. heade suhete hoidmine ning kontaktide kinnistamine
 
Väline kommunikatsioon 6.5.2.2
Peamised PR-valdkonnad:

• Meediasuhted
  Teabematerjalid (trükised/veeb, kliendileht, aastaraamat)
  Personaalne suhtlemine
  Tähtsündmused
  Ettevõtete ühisüritused
  Klienditeenindus
  Turunduskommunikatsioon
  Sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus (public affairs)
  Kohalikud suhted (community relations)
  Heategevus ja sponsorlus
  

Imago mõiste 6.4
Sünonüümid:

• Reputatsioon
  Pertseptsioon
  Kognitiivne pilt
  Hoiak
  Uskumus
  Skeem
  Stereotüüp
  Ettekujutus
  Mulje
  

Imago ei peegelda org või isiku kõiki omadusi
Imago ja maine
Ettevõtte puhul korrektne:

• maine (e reputatsiooni) kujundamine
  

org-i tegevus imago (e kuvandi ) kujunemisel
Organisatsiooni imago 6.4/II
Suhtekorralduses mõistame imagot kui vastuvõtja loodud pilti.
Turundus näeb imagot liidetavate summana, kuhu kuulub ka reputatsioon (maine). Reputatsioon on organisatsiooni kujutis, mille organisatsioon loob endale teadliku tegevuse tulemusel. Reputatsioon vastab konkreetselt organisatsiooni omadustele ja selle loovad suhtekorraldusspetsialistid.
Organisatsiooni imago 6.4.1
Imago on mulje, mis ühel või mitmel sihtrühmal organisatsioonist kujuneb. Org-i imago loovad sihtgrupid, kuid see ei peegelda org-i kõiki omadusi.
Organisatsiooni imago jaguneb:
 1. Välisimago (avalik imago)
koosneb:
Tuntusest
imagotest erinevate gruppide seas
mainest (ehk reputatsioonist)
profiilist (eristab sama mainega org-dest)
 
2. Siseimago tekitavad faktorid :
mida ma mõtlen endast kui selle ameti kandjast
mida ma mõtlen endast kui selle organisatsiooni liikmest
mida arvan teisi minust mõtlevat, kuna töötan just selles firmas ja sellel erialal
Imago kujunemine 6.4.1
Imago kujunemine tugineb:
org väljastatud infole
sihtgruppide kogemustele
teabele kolmandatest allikatest, sh ajakirjandusest
Imago tekkimine sõltub ka vastuvõtja ühiskondlikust positsioonist, tema haridusest, vanusest , rahvusest, kogemustest.
Imago suunad:
Positiivne või negatiivne hoiak
Kaasatöötav või vastutöötav
Kindel või ebakindel
Organisatsiooni imago 6.4.1
Korporatiivne identiteet - visuaalsete märguannete summa, mille põhjal avalikkus eristab ühte organisatsiooni teistest. Tähtsaim sümbol on logo . Lisaks sildid , märgid ehitiste sees ja väljas; tooted; ehitiste arhitektuur ; sisekujundus; transpordivahendid; pakendid ; vormirõivad.
Korporatiivse identiteedi osad on ka organisatsiooni käitumine, moraal , väärtused ning suhtlemisstiil jne.  
Visuaalne identiteet - osa korporatiivsest identiteedist. Firma teadvustamiseks tuleb võtta aktiivselt kasutusse tema märk, nimi ja muud sümbolelemendid ning viia need pidevalt tarbija ja avalikkuse teadvusesse.
 
Audioidentiteet - mõjutab sihtgruppe raadioreklaamide, tunnusmuusika, firma ruumides kasutatava helifooni või ka telefoni ümbersuunamise ajal kostva helitausta abil.
Organisatsioonikultuur
Imago muutmine 6.4.2
Imago ei ole tegelikkuse vastand , vaid kujuneb organisatsiooni tegeliku olemuse ja eetilise suhtekorralduse koosmõjus.
Enne imago muutmist peab olema selge:
milline on olemasolev imago
milline on organisatsioon ja milliseks ta muutub
milline on soovitav imago ja kas tegelikkus vastab soovidele
milline on tegutsemiskeskkond
kuidas suhtub avalik arvamus firma tegevusvaldkonda
 
Oluline on välja selgitada, kas pilt, mis organisatsioonil on endast, ning see, millisena ta välistele sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta.
Imago muutmine 6.4.2
Imago analüüsimisel on oluline hinnata:
Dünaamilisus – staatilisus
Avatus – suletus
Rahulolu – rahulolematus
Peamiste sihtgruppide ja orgi vastastikune mõistmine – mittemõistmine
Usaldus – umbusaldus
Imago eklektilisus – terviklikkus
Tasakaal ühiskonna ja orgi ootuste vahel – tasakaalustamatus
Orgi spetsiifikast tulenevad täiendavad kriteeriumid
 
Oluline on välja selgitada, kas pilt, mis organisatsioonil on endast, ning see, millisena ta välistele sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta.
Tööandja turundus 8.15
E/v imagot mõjutavad eelkõige:

• personalijuhtimine organisatsioonis
  äritegevuse edusammud
  kaubamärgi tuntus
  

Tööandja turundus on tööandja maine kujundamine personalijuhtimise kaudu ning selgete sõnumite viimine potentsiaalsete kandidaatideni.
Eesmärk: tekitada arusaam, et see tööandja on parim ja seal soovitakse töötada.
Tööandja turundusega ei saa tegeleda ainult personaliosakond .
Oluline, et personalijuhtimisel, juhtimisel, turundusel ja kommunikatsioonil oleks ühtne suund.
Tööandja maine kujundamine 8.15
Tööandja mainet kujundavad:

• eelkõige ettevõtte töötajad
  inimesed, kes mingil põhjusel on ettevõttest lahkunud
  

Sisemised tegevused:

• töötajate pühendumus
  juhtimiskultuur
  tööjõu voolavus
  arendustegevus
  ühised väärtused ja seda toetavad tegevused
  

Välimised tegevused:

• tööandja väärtustest teavitamine meediakanalites
  tööandja tutvustamine tuleviku tööjõule, koostöö koolidega, suhted ühingutega, kaasalöömine sponsorluses, heategevuses jm
  töökohtade reklaam ehk töökohtade atraktiivne müük jm.
  

Maine mõjutajad 8.15.1
Mis mõjutavad tööandja olemasolevat mainet:

• ettevõtte nime ja kaubamärgi tuntus
  kas teatakse ainult kaubamärki või ka millega ettevõte tegeleb
  ettevõttele olulised sihtrühmad ja nende sihtrühmade väärtused (mida nad tööandjalt ootavad ) sihtrühmade (nii välised kui sisemised) ettekujutus ettevõttest kui tööandjast
  kuidas muutub töötajate kuvand ettevõttest aja jooksul
  mida räägivad inimesed uuele töötajale oma tööandja kohta
  mis teeb nende jaoks ettevõtte unikaalseks
  kuidas kirjeldavad ettevõtte endised töötajad tööandjat
  millised tegurid mõjutavad ettevõtte kui brand ’i kuvandit (nt valdkonna populaarsus või ebapopulaarsus)
  

Tööandja turundusega alustamine 8.15.1
Enne kui asuda tööandja maine kujundamisega tegelema, tuleks leida:

• personalijuhtimise kitsaskohad
  mida töötajad kõige rohkem tööandjas väärtustavad
  potentsiaalsete kandidaatide sihtrühmad, kelleni tuleb jõuda
  ettevõtte eelised konkurentide ees
  mida soovitakse ettevõtte maine kujundamisega saavutada
  

Tööandja turundusstrateegia 8.15.1
Turundusstrateegia koostamine:

• töörühm, mille koosseisus juhid, personali-, turundus- ja kommunikatsioonifunktsioonide spetsialistid
  ettevõtte hetkeolukorra kirjeldamine ja tööandja brand’i fikseerimine - kuidas ja millisena ettevõtet kui tööandjat tajutakse
  tööandja brand’i mudeli loomine
  ettevõtte hetkeolukorra hindamine ehk tegeliku olukorra võrdlemine soovitud olukorraga (sihtrühmade versus ettevõtte ettekujutus)
  

Tegevuskava koostamine:
erinevuste ja peamiste teemade põhjal eesmärkidest lähtuv tegevuskava koostamine
>>> värbamine, valimine, töölevõtmine, uue töötaja kohandamine, motiveerimine, sisekommunikatsioon, muudatuste juhtimine jms
Maine mõju organisatsiooni edukusele
Rahvusvaheliste uuringute põhjal mõjutab hea maine orgi edukust :

• Suurendab turuosa
  Vähendab turunduskulusid
  Vähendab jaotuskulusid
  Väldib ülereguleerimist
  Aitab üle elada halvad ajad
  Aitab ligi tõmmata talente
  Aitab ligi tõmmata investoreid
  Hõlbustab pääsu rahvusvahelistele turgudele
  Organisatsioon saab enam positiivset meediakajastust
  Mõjutab kõiki otsustajaid (sh seadusandja, laenuandja ) positiivselt
  

Väärarusaamad suhtekorraldusest

• Pöördume suhtekorralduse poole, kui maine on kahjustatud. Kulukas ja väheefektiivne.
  Uuringuid võib teha pärast. Tulemuslik imago analüüs, soovitu kaardistamine, komm-i strateegia loomine.
  Ainult lokaalsel tasandil. Iga org võib sattuda tähelepanu keskmesse.
  Usk suhtekorraldusse kuni on häid uudiseid. Oluline olla negatiivse korral esimene infoallikas .
  Ühekordsed aktsioonid . Vajalik järjepidev ja plaanipärane tegevus.
  Võimalik muuta end nähtamatuks. Sisekommunikatsioonist sõltub töö kvaliteet, mainest pangaintress, valitsussuhetest seadusandlus.
  

14