Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma sihtgruppidega dialoogis olles arusaadavaks, usaldusväärseks ja huvitavaks ning seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha. 8. Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega. 9. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna
vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon. · Väärtustab avalikkuse suhtumist. · Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid. Avalikud suhted toimivad kahel tasandil: avalikkuse üldtasandil ja isiklikud kogemused. · Meedia mõju
retoorika on väga oluline suhtekorraldajatele(esimesena pani kirja mingi retoorikavärgi aristoteles). retoorika üks oluline osa on kirjutada kõnesid propaganda suhtekorralduse algus: algu kasutasid inimesed reklaame.. kuid inimesed ei võtnud väga vedu. seejärel palgati ajakirjanikke kes nt hakkasid kirjutama et kui hea see seep on kuid ka sellest nähti läbi. uus meetod: avalikud suhted 19 saj lõpus ilmusid pressiteated esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal Moodne suhtekorraldus Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat
Sõnumid, mis võimaldavad kõiki veenda, kui uuendusliku ja hooliva firmaga on tegemist. Eraldi on loodud erinevaid sõnumeid, mis on määratud spetsiaalselt igale peamisele huvigrupile. Uute toodete või teenuste turule toomisel pakub investoritele huvi, kas see mõjutab ka aktsiate hinda. Meedia ja üldsuse huvi võib olla koondunud sellele, kuidas ettevõtte tegevus keskkonda mõjutab. Igale sihtgrupile tuleb jagada infot, mis lähtub tema huvidest. Strateegiline suhtekorraldus eeldab tõsist uurimistööd, plaanimist ja arutelu. Kuidas sihte saavutada? Kuidas saad soovitud sõnumid peamistele sihtgruppidele edastada? Eesmärke aitab saavutada, kui paned kirja mitu võimalust. Otsusta, millised neist ellu viia ja koosta ajakava. Tööülesanded tuleb ära jagada, kes millise töö eest vastutab. Tuleb leida infokanal, mis on kooskõlas sihtgrupi ja sõnumiga. Plaanide elluviimisega tegelevate
Sisekultuur ütleb inimestele, mida võib ja mida ei või selles organisatsioonis teha •Antakse edasi uutele tulijatelekeskkonnaga Organisatsiooni imago •Kuidas organisatsiooni avalikkuses tajutakse •Isiklik, ajas muutuv, nõrk-tugev, tugineb kogemustele, võib mõjutada käitumist Organisatsiooni tegelike omaduste kogum: see, kes ta tegelikult on, mitte juhtkonna soovitud/loodetud •Dünaamiline, organisatsioon ja selle keskkond on muutuv Organisatsiooni identiteet Miks sisekommunikatsioon? Töötajad on kõige hinnatum ja olulisim ressurss •Soovime kõik teha oma tööd võimalikult hästi, et saavutada organisatsiooni eesmärke •Sisekommunikatsioon on juhtimisfunktsioon Miks on sisekommunikatsioon oluline? •Ühtekuuluvustunne •Eesmärkide mõistmine •Motivatsioon •Püsiv töösuhe •Ressursside kokkuhoid •Uute töötajate värbamine – hea tööandja maine aitab saada parimaid töötajaid Motivaatorid
Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi: · kõigest huvitujad · parasjagu "kuumadest" teemadest huvitujad · üksikutest probleemidest huvitujad · apaatsed SISESUHTED Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega. Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: · usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine · info levik kõigis suundades · iga töötaja rahulolu oma staatusega · pidev töö ilma tülideta · tervistsäästev keskkond · ettevõtte edukus · optimism tuleviku suhtes Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst. Töötaja edukuse tingimused on järgmised: · tulemused · keskendumine võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele · inimsuhetes rühmatöö oskused,oskus suhelda juhtkonnaga ka siis, kui juhiga ei olda nõus. Mõistmine, mida temalt kui töötajalt nõutakse.
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.
Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt.
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
kujundada ja säilitada positiivne suhtumine omavalitsusasutustesse teavitada võimalikke investoreid kujundada töötajate sisesuhtlus soodustada elanike osalemist otsustamisel kujundada tagasiside andmise kord elanikele · Kommunikatsioon MTÜs 6.7.4 Eesmärgid: informatsiooni levitamine finantstoetuse saamine uute liikmete värbamine PR põhitüübid: esmase mulje suhtekorraldus (Front Door PR)- telefon, ooteruum, veeb teenindussuhtekorraldus (Maintenance PR) - info ja kaasabi laienduslik suhtekorraldus (Outreach PR) - uued toetajad ja sidemed koostööalane suhtekorraldus (Collaborative PR) - teiste gruppide ja org-dega · Kohalikud suhted 6.2 Asukohas oluline tööandja Kehra Paberivabrik, Narvas Kreenholmi Manufaktuur 3 Oluline asukoha Identiteedile Tartu Ülikool
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
suhete osakonnajuhataja, suhtekorralduse konsultant,strateegianõunik, teabetenistuse juht, kommunikatsiooni agentuuri juht, sekretär pressiesindaja,infotöötaja,teabespetsia list. 11. Nimeta kriiside liigid! 1)Äkkkriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. 2)Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. 3)Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. 12.Avalike suhete alal töötaja on suhtekorraldaja? JAH 13. Kes on avalikkus? Sihtgruppid, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. 14. Millal kasutatakse väliseid avalikesuhete korraldajaid? 1
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
..............................................................................13 4.1Küsitluse tulemused..................................................................................................... 13 4.2Soovitused organisatsioonile........................................................................................15 1. ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS Meie otsustasime mikrouuringu läbi viia tehases, mis loodi aastal 1991. Tehas tegeleb uste kui ka akende valmistamisega. Organisatsioon on tänaseks päevaks saavutanud kindla koha Eesti turul. Toodete valik on laienenud klientide soovidest lähtuvalt ning uueneb pidevalt. Organisatsioonil on 2 müügiosakonda üle Eesti, kus töötab hea väljaõppe saanud personal. Tehas pakkub tööd käesoleval ajal rohkem kui 130-le inimesele. Ettevõte on väga avatud uuendustele ja tulevikus plaanib laieneda veelgi. Organisatsiooni esmaseks eesmärgiks on
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu
saavutamiseks. Eestis on erasektori üheks tõsiseks probleemiks kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõtte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on kasutatud krediidiasutuste, investeerimisfondide, kindlustustegevuse ja kogumispensionite seadustes. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit. Käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne
saavutamiseks. Eestis on erasektori üks tõsine probleem, et kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1) kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2) kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3) kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses, investeerimisfondide seaduses, kindlustustegevuse seaduses, kogumispensionide seaduses. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit, käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad
Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis peavad olema mõningad indikaatorid iga etapi edu mõõtmiseks juba enne alustamist. See võimaldab näha iga etapi arengut ja teeb progressi nähtavaks. (EUCIP, 2011) Muudatuste juhtimine on osa organisatsioonilistest muutustest ja teisalt ka osa individuaalsetest muutustest. Ei ole olemas kindlat üheselt mõõdetavat lähenemisviisi muudatuste juhtimisele. Iga organisatsioon peab hindama oma unikaalset kultuuri ja vastuvõtlikkust muutustele ning arendama sellele profiilile vastava muudatuste juhtimise strateegia. Organisatsioonis toimuvad muutused on oma ulatuselt erinevad. Sellest lähtudes võib esile tuua kolme liiki muutusi: 1. areng seisneb olemasolevate nähtuste parandamises. Tavaliselt toimub areng aeglaselt, on hästi prognoositav ja juhitav. Sageli valitseb arusaam, et muutused tähendavadki arengut. See ei tähenda
valmistamist. Sellised toodete ja seadmete tutvustused on ettevõttele väga kasulikud. SCC tüüpi küpsetusahi on igati sobilik oma suuruselt ja töötamisfunktsioonidelt Treegeri kohvikule, tänu sellele üritusele soetab ka kohvik endale antud ahju. 2. Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Aitab alluvatel hakkama saada oma tööprobleemidega ja tugevdada oma seost töö ja org'iga. Miks see ei toimi? Alluvate tavatsus varjata oma mõtteid. Tunne, et juhid ei ole huvitatud alluvate probleemidest. Tasude puudulikkus töötajate alt-üles kommunikeerimisel. Tunne, et ülemused ja juhid on ligipääsmatud ja ei vasta/reageeri sellele, mida alluvad ütlevad. Muid põhjuseid: Ebaselge sõnastus, ebakohane kom kanal, tagasiside võimaluse puudumine, liiga palju tasandeid info saaja ja vastuvõtja vahel, kom-kliima. AGA KA: juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; suur osa edastatavast infost puudutab vaid juhtkonda ega huvitav teisi töötajaid; liiglselt palju edastatakse propagandat; liiga vähe on siirust; kom annab liialt vähe teada võimalikest muutustest.
seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
