Sissejuhatus suhtekorraldusse (0)

sissejuhatus suhtekorraldusse
suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel.
suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees
osapooled
- organisatsioon
-siht ja sidusrühmad
ELION – tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner (EMT), klient , reklaamijad , emafirma, seadusandja
suhtekorralduse võtmesõnad
kaalutletud, plaanitud tegevus
juhtimisfunktsioon
sõnum
siht- ja sidusrühmad
avalik huvi
kahesuunaline kommunikatsioon
õpik: tench , yeomans: exploring public relations ,prentice hall
shirley harrisson: public relations. An introduction
seitel , the practice of public relations, 11th edition ,prentice hall
mis on eetika ?
teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale
praktiline,kutse-eetika
eetika teooriad: utilitarism , teleoloogia, deontoloogia , situatsioonieetka, vooruste eetika
www.eetika.ee
eetika suhtekorralduses
usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused
www.epra.ee
eetilised konfliktid
huvide konflik – isiklikud suhted
whisteblowing
suhted meediaga – ausus ja täpsus,kingituste tegemine
proffesionaalsus
peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast , seda respekteerima ning järgima neid printsiipe .
suhtekorraldaja
peab olema enesekndel, loominguline , otsustuskindel, hea suhtleja, hea analüüsivõimega, hea läbirääkimisoskusega, aus, hea kuulamisoskusega, laia silmaringiga,
suhtekorraldaja kuulab loeb uurib kirjutab(!!!!!!!!!!!) loob suhtluskanaleid, konsulteerib, suhtleb organisatsiooni liikmetega ja sihtrühmadega ja meediaga
Omnicom, WPP, Interpublic group on kolm suuremat suhtekorraldusfirmat
eesti firmad: hill &knowlton, corpore, KPMS, hamburg & partnerid , pr partner
11.09
suhtekorralduse ajalugu
suhtekorralduse 3 põhielementi: inimeste teavitamine , nende mõjutamine ning integreerimine teistega .
retoorika on väga oluline suhtekorraldajatele(esimesena pani kirja mingi retoorikavärgi aristoteles ). retoorika üks oluline osa on kirjutada kõnesid
propaganda
suhtekorralduse algus:
algu kasutasid inimesed reklaame .. kuid inimesed ei võtnud väga vedu. seejärel palgati ajakirjanikke kes nt hakkasid kirjutama et kui hea see seep on kuid ka sellest nähti läbi.
uus meetod: avalikud suhted
19 saj lõpus ilmusid pressiteated
esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal
Moodne suhtekorraldus
Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja.
Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult)
Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom (naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat. Nn andis suitsetamisega naistele ühe vabaduse juurde.
propaganda
Nõukogude liit. paljut kirjaoskamatut rahvast üritati informeerida visuaalsete elementide abil(kino, pildid,peeti kõnesid)
natsi-saksamaa
suhtekorraldus eestis
I iseseisvus periood, algusaastad
ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga
kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale.
taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis.
sõdadevaheline periood
suhtekorralduseteooria
mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks
suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia , psühholoogia, meedia&kommunikatsioon
massikommunikatsiooni teooriad
kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1. uses and gratification theory(inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad kuidas ja millal meediat kasutada. nt ajalehte lugedes loeb vaid endale huvipakkuvaid lõike. teooria uurib et mis põhjusel sihtrühmad meediat kasutavad,aitab paremini mõista erinevaid sihtrühmi, a la et kuidas kus ja millal nad mingit inffi tarbivad
2. agenda setting theory. agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele öelda mida nad mingist asjast arvama peaksid, vaid ütlevad seda,mille peale me PEAKSIME mõtlema. uurib seda kui palju suhtekorraldajad mõjutavad toimetusi.
Süsteemiteooria
süsteem: mis tahes nähtus, miskoosneb elementidest ja nendevahelise suhete struktuurist. et kuidas see kõik omavahel seostub. täpsemalt uuritakse organisatsiooni, organisatsiooni põhjuslikud tegevused ja suhted ümbritseva keskkonnaga.
süsteemiteooria suhtekorralduses
kinnine süsteem- need organisatsioonid kes keskenduvad enda org. ajaloole, praeguseid otsuseid lahendatakse nii et kuidas minevikus on mingeid asju lahendatud
avatud süsteem : keskendub rohkem välisasjadele, välistele suhtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale.
sidusrühma teooria
sidusrühm on grupp või indvidiid kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste .
gruning: suhtekorralduse neli mudelit pressiagentide mudel(propaganda), avaliku informatsiooni mudel(ühesuunaline, tõesus oluline),kahesuunaline asümmeetriline mudel(tasasiside, võim saatjal, oodatakse tagasisidet, a la saadame mingi info välja aga tahame ka teada mida inimesed sellest arvavad ), kahesuunaline sümmeetriline mudel(tuntakse üksteist väga hästi, kui organisatsioon on saanud kriitilist tagasisidet on ta valmis end muutma , sisetunde põhjal midagi ei tehta , teevad põhjalikke uuringuid .
mudelid, strateegili
avalik arvamus onmingisugune arvamus ühest või teisest asjast mida paljud inimesed arvavad 
suhtumist kujundavad isik, kultuur, haridus , perekond, usk, sotstaust, rahvus.
võitlemine inimeste tähelepanu pärast on väga suur. see on nagu tänapäeva suurim valuuta . inimesi ajendab kõige rohkem see, mis meie elu mõjutab.
trükimeedia: ajalehed&ajakirjad
elektrooniline meedia: trükimeedia ja televisioon
tulemuslikud meediasuhted .. me tahame luua kahepoolseid suhteid meeidaga ehk siis see ei ole see,et me vaid teeme pressiteateid vaid kuulame ka ajakirjanikke, et miliseid lugusid nad ootavad jne.
ostetud, väljateenitud, omakanalid
reklaam – tasustud, kontrollitud sõnum. väljateenitud – tasuta, kontrollimatu (kolmanda osapoole heakskiit)
head meediasuhted: kiire, täpne, otsekohene , õiglane, sõbralik
ajakirjanike ootused suhtekorraldajatele: usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud
kiirus, avatus , ausus
suhtekorraldaja kättesaadavus
ligipääs tippjuhtidele
partnerlus , teadlikkus
põhilised probleemid:
suhtekorraldaja ei tunne enda organisatsiooni
liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel
pudrutamine e ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine , olude varjamine
bürokraatlik suhtlemine .
reaktiivsed meediasuhted
ajakirjanike küsimustele vastamine
viis ja kiirus
vaenulikud küsimused – ei kommenteeri ei ole vastus! see võib näidata et midagi on varjata.
proaktiivsed meediasuhted(ei tähenda alati et oleks parim)
*pressiteade
*brožüür
*otsepostitus
*pressimaterjalid
*uudiskiri
* veebileht
*intervjuu
* pressikonverents
*kõne
*arvamusartikkel
*ideed kirjutamiseks
pressiteade
mis on uudisväärtus? mõjukus, värskus, prominentsus, konflikt
küsimused: kes? mida? kus? millal? kuidas? miks?
Pressiteade: tagurpidi püramiid, kõige olulisemast jookseb taustainfost kokku. Lead , sissejuhatus(pressiteate kese, siin oled kokkuvõtnud kõõõõige tähtsamad asjad), sisu, taust, lisainfo
Firma nimi
PRESSITEADE
00.00.0000
Lühike ja tabav pealkiri
Pressiteate liid peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega (u. 4 rida) peab ütlema ära; mis toimub, kus toimub, millal toimub ja kes korraldab. Informatiivse teate puhul sisaldab liid kõige tähtsamat sõnumit.
Seletav tekstilõik. Seletab lahti liidis esitatud info, täpsustab ja laiendab seda. Ürituste puhul kirjeldab ja tutvustab lõik esinejaid, toimuvaid tegevusi ning tegevuste eesmärke. Siia saab lisada loetelusid, prognoose ja tulemusi jne
Täiendav seletav lõik. Kui esitatavat infot on rohkem ja see puudutab erinevaid alamteemasid võib seletavaid lõike olla ka mitu. Oluline on kõik vajalik kirja panna, kuid teha seda võimalikult lühidalt.
Tsitaat konkreetse infoga seotud kõneisikult. „Soovitatav on siia panna organisatsiooni seisukoht käsitletava teema kohta, mis on teema motiivid ja tulevikuprognoosid. Tsitaat võiks olla umbes 2-3 lauset pikk ning kirjutatud lihtsas keeles. Tsitaat peab eelmistes lõikudes esitatud infot täiendama hinnanguga,” lisas kõneisik.
Vajadusel on tsitaatide andjaid kaks. Teine kõneisik täiendab seletavaid lõike omast aspektist. „Näiteks võib tsitaat sisaldada koostööpartneri seisukohta ühisest projektist ning tutvustada nendepoolset panust tehtavale,” lisas teine kõneisik.
Korralduslik infolõik. See on eelkõige oluline teadetes, mille tulemusena peavad ajakirjanikud kuskilt täiendavat infot saama. Siin võivad olla registreerumisnõuded, lingid, reeglid pildistamiseks või muud oluline info millega ajakirjanik peab arvestama.
Ajalugu või ettevõte taustainfo. See lõik tutvustab ajakirjanikule tausta . Siia võib panna 3-4 lausega kirja ürituse ajaloo või firma põhitegevuste tutvustuse. Seda lõiku tavaliselt sõnasõnalt ei kasutata, kuid sealt saab vajadusel lisainfot lugejale tausta avamiseks.
Lisainfo:
Esimene kõneisik
Ametinimetus
Organisatsiooni nimi
Telefon
e-posti aadress
Teine kõneisik
Ametinimetus
Organisatsiooni nimi
Telefon
e-posti aadress
Koostaja :
Kokkukirjutaja nimi
e-posti aadress
ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON
Organisatsioon on nn üks seltskond inimesi kes ühe või teise eesmärgi nime tegutseb. Eesmärkide saavutamise nimel on jagatud tööülesanded, võim ning loodud süsteem.
Kultuur mõjutab grupi käitumist.(loodud struktuur)
tänapäevalises situatsioonis siis.. et organisatsioon oleks edukas peab ta igapäevasel ellu viima kahesuunalist kommunikatsioni e olema valmis kuulama,mõtlema, muutuma .
Organisatsioonikultuur
on kooslus organisatsioonis toimuvatest normidest ja väärtustest, mis kjundavad meeskonna liikmete käitumist, hoiakuid ja ootuseid. Sisekultuur ütleb inimestele mida võib ja ei või teha.
Antakse edasi uutele tuliatele. nt tuleb tööle uus arst ja siis õde õoetab talle edasi et kuidas meie siin asju teeme, mis meie tavad ja harjumused on.
organisatsiooni imago
see on see, kuidas organisatsiooni avalikkuses tajutakse
Organisatsiooni identiteet .. see on see,mis org. tegelt on. see on asi, millega onvõimalik tööd teha. identiteet ja imizž peavad käima käes
Mis on sisekommunikatsioon?
ehk töötajad on meie jaoks kõige olulisemad kuna need on need, kes selle moodustavad. 
sisekommunikatsioon on juhtimisfunktsioon
mis on sisekommunikatsioonis oluline? ühtekuuluvustunne, motivatsioon , püsiv töösuhe, ressurside kokkuhoid , eesmärkide mõistmine
Mida töötajad tahavad?
tõest infot nind sedaisiklikult edastatuna
teada, kuidas nad hakkama saavad
usaldus kasvab, kui juhtkond suhtleb varakult ja tihti
jagatakse höid ja halbu uudiseid
töötajad on aktiivselt kaasatud ning nende arvamused ja ideed teretulnud
selleks, et organisatsioon oleks edukas, oleks tarvis et iga töötaja teeks aastas ca 10-20 soovitust.
Sisekommunikatsiooni taktikad
online suhtluskanalid(blogi vms
trükiväljaanded
aastaaruanded töötajatele
teadetahvlid
ettepanekute kast
kohtumised
sisevideo
arenguvestlused
mitteametliku kommunikatsiooni kanalid: kuulujutt ja kõmu
mida peab sisekommunikatsioonid oskama
kuulamine , mõtlemine, empaatiavõime, suhtlemisoskus , tehnoloogia kasutamise oskus, kirjutamis ja kõnelemisoskus, arusaam organisatsioonikultuurist
RISK JA KRIIS
*organisatsiooni proovilepanek
*kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisesse faasi,kus on vältimatu oluline ja erakorraline sekkumine selleks,et vältida või parandada väga suurt kahju
*ootamatu sündmus, mis põhjustab kahju ning vajab kohest sekkumist. juhtkonnal on piiratud kontroll olukorra üle, mis äratab avalikkuse ja meedia huvi. iseloomustab ajanappus.
Kriisi ennetamine: issues managment
*organisatsiooni mõjutada võivate teemade äratundmine ning neile reageerimine. Võimalike riskide ja kriiside kaardistamine.
Riskikommunikatsioon
*riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele
koostöös ühise reageerimise leidmisel
pidev protsess –kriisiskanneerimine.
Kriisi märgid
*Üllatus, ebapiisav info, eskaleeruvad sündmused, kontrolli kaotus, kasvanud väline huvi, kaitsesse tõmbumine, paanika
Kriisiga kaasneb:
*oht elule, tervisusele, turvalisusele või organisatsiooni püsima jäämisele
*ajasurve
* stress