luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane.
perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. 1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971
ka uuemale luulele omaste suundumustega. Betti Alveri elus ja loomes on kaks ajaarvamist enne ja pärast Heiti Talvikut.Tema jaoks ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Uuesti hakkas Betti Alver luulet avaldama 1965. aastast alates (kogud «Tähetund», «Lendav linn», «Korallid Emajões»).
Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Keskendus ka rahvaluulele ja kõnekeele, huvitus vanadest tekstidest ja sõnaraamatutest. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane.
aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küüditati ning ta suri 1947. aastal Siberi vangilaagris. Looming · Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). · Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni saksakeelseid värsse. · Luuletajana hakkas tegutsema taas kuuekümnendatel aastatel, valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund". · Ilmusid "Eluhelbed" (1971), "Lendav linn" (1979) ning "Korallid Emajões"(1986). Betti Alver ja Heiti Talvik Stiil · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. · See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.
Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus `'Jevgeni Onegini'' eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas ta taas kuuekümnendatel aastatel. Aastast 1937 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane ning kuulus luulerühmitusse Arbujad. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tema luulatustes on
kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta mu hõbedane uur ja must korsett. IV SLAID Heiti Talvikust sai Alveri esimene abikaasa, kuid peale küüdidamist suri too Siberis. 1956. aastal abiellus Betti Alver Mati Lepikuga. V SLAID
elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Loomingust
raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. 4
1947. jaanuaris suri ka Betti ema, 1948. veebruaris isa. 1956. aasta sai pöördeliseks Betti Alveri elus. Kõige pimedam aeg oli möödas, nagu teisedki ideoloogilise vande alla pandud, kutsuti luuletaja tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Alver nõustus, kuigi iroonilised alatooniga. Samal aastal vormistatakse ametlikult ka Betti Alveri ja Mart Lepiku abielu. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal)
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega
Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india keeltest saksa keelde tõlgiti omakorda inglise keelde. Kuni 1990. aastateni oli näiteks
Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehe” mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa
"Noor-Eesti" Sajandi alguses toimunud haridus- ja kultuurielu kiire arengu ning eesti intelligentsi väljakujunemisega seoses hakkasid tekkima salajased õpilasringid. 1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired", neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti". Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana
kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Tähtsus Eesti kultuuriloos Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa
kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. TÄHTSUS EESTI KULTUURILOOS Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis
Üheks eesmärgiks on edendada hariduse ja kultuuri arengut. Toetus edendab ettevõtlust. Uuskasutuskeskus edendab taastarbimist etendama- esitama, ette kandma; osa mängima. Pidustustel etendati ooper. Ekspresident ei etenda enam poliitikas mingit osa Teda premeeriti eesti näitekirjanduse edendamise eest, kuigi ükski teater parasjagu tükke ei etendanud. Jaan Teemant etendas vabariigi sünnis olulist osa. eestindama-eesti keelde tõlkima. “Kalevala” on August Annisti eestindatud. Eestindus eestistama- eestiliseks, eestipäraseks tegema. Nimesid eestistama Betti Alver on eestindanud „Jevgeni Onegini“ . Eelmise sajandi 30. aastatel eestistati perekonnanimesid. efektne- mõjuv, muljet avaldav. Efektne kübar. Efektne trepp kaunistab iga sisekujundust efektiivne-mõjus, tõhus. Efektiivne vahend. Efektiivne asjaajamine on iga asutuse püsimise alus Sümfoonia efektne esitus. Tuleb saavutada efektiivne tootmine. ehe- ühest ainest koosnev; rikkumatu
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
Fasistliku jõupoliitika pahaendelised märgid Eesti ühiskondlikus elus kohutasid teda. Mõjutatuna noores eas sügavalt Gandhi vägivallavastasest eetikast, koges Under nüüd, kuivõrd lihtne on kõik teoorias ja kuivõrd keeruline elus. Ema surmaga seotud elamused süngestasid luuletajat omalt poolt. Uued värsid kõnelevad leinalisest endassepöördumisest. Ka tõlkimiseks valitud värssides on tusameelsed intonatsioonid. Kõige ulatuslikum eestindus neil aastail oli H. Ibseni ,,Peer Gynt" (1938). 1940. aastal pärast kodniku võimu kukutamist asus Under tõlkima Nõukogude Liidu rahvaste luulet VOKS-i poolt avaldamiseks saadetud valikust. Tõlkeid vene, gruusia, mordva ja tsetseeni-ingusi luuletajate värssidest ilmus 1940.-1941. aastal ,,Loomingus" ja ,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline, jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
YMMV - your mileage may vary (teie väärtushinnangud võivad ju erineda); BTW - bye the way (muuseas); ASAP - as soon as possible (niipea kui võimalik); SO - significant other ("tähtis kaaslane", armsam, sõber); f2f - face to face (näost näkku); 4u - for you (sinu jaoks); 14 brb - by right back (tulen kohe tagasi); FAQ - frequently asked question (sageli esitatav küsimus); Viimasele on leitud ka väga tabav eestindus KKK - korduma kippuvad küsimused. Siia võiks lisada ka mõned eestikeelsed lühendid, mis endale Eesti jututubades ingliskeelsete kõrvale eluõiguse on saanud: abx - abiks, mõttekas, midagi head, kasulik; krt - kurat; ndx - näiteks; pln - palun. Tabel.1 3.4 Mitteverbaalne suhtlus Mis saab aga emotsioonidest, mis otse inimesega suheldes nii hädatarvilikud on?
Sajandi alguses toimunud haridus- ja kultuurielu kiire arengu ning eesti intelligentsi väljakujunemisega seoses hakkasid tekkima salajased õpilasringid. 1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired" (1901-1902), neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti" (1905). Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala)
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud Haigus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tooge näiteid meditsiiniajaloo allikatest, kirjeldage mõnda. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost. Teadus inimkonna ajaloos silmatorkavalt marksistlik. Kurjast vaimust vaevatud. Eestlaste endeemilistest haigustest K.E.v. Baeri doktoritöö eestindus. Ludvig Puusepp; Eesti arstid kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest. 3.SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism
Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga rahuldujaid- Pahed. Räägib ka armastusest, aga seoses kunstiga- Raugad. II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus-
a abiellus ta Heiti Talvikuga. Stalini puhastuse ajal kuulutati Alver kodanlikuks natsionalistiks, visati Kirjanike Liidust välja ja jäeti ilma avaldamisvõimalustest (nn sisepagulus), sulaalal 1960. aastatel ta rehabiliteeriti. Kahel 11 sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Ta oli kompromissitu ega pole kunagi kirjutanud ühtegi rida mingi tellimuse täitmiseks ega ühegi võimu kiituseks. Elas elu lõpuni Tartus. 1990. aastast antakse välja iga-aastast B. Alveri nimelist kirjandusauhinda aasta parima debüütteose eest. Loomingust. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase
a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83-aastane. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga.
liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikkust. Erilist tähelepanu pööras ta teose vormile ja keelele, saavutades seal alal suure meisterlikkuse. Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osaks saanud umbusaldus. Neil aastail tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlked ja värssromaani ,,Jevgeni Onegin" eestindus, mida peetakse Eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu ,,Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. ,,Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirjastunud eluvaade. Alveri järgmisedki luulekogud (,,Elu helbed", ,,Lendav linn") on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik
Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse. Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osakssaanud umbusaldus. Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus.
konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse. Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osakssaanud umbusaldus. Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus.
Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse. · Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osakssaanud umbusaldus. Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. · Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. valikkogu "Tähetund" (1966), Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. · Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
