Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks
Rooma õigus-roomlaste õigus Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus: • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega • Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega • Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega • Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid.
Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema
*Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11
Esimestele seadustele on iseloomulikud erakordselt julmad karistused. (Hammurapi) ÕIGUSSÜSTEEMID. ÕIGUSSÜSTEEM- 1) üldnimetus mingis riigis või riikide kogumis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele 2)mingis riigis või riikide kogumis kehtiva õiguse struktuur, liigendumine õigusharudeks (era-, avalik õigus.) ROOMA ÕIGUS: Rooma riigis kehtestatud õigus, mis hakkas kujunema VI-V saj eKr. Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul. Põhimõtted : 1) kõigi kodanike võrdsus seaduse ees 2) kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista 3) õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale 4) eraomandi puutumatus Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus GERMAANI SÜSTEEM: 1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks 2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus 3)hästi kodifitseeritud ANGLOSAKSI SÜSTEEM: 1) õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine
relva. Elutingimuste arenemisega kaotas eestkoste naiste üle oma mõtte. Vabariigi ajal oli veel vaid formaalne tähendus. Hiljem kadus eestkoste täielikult. Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on teatav teovõime, kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS Rooma õiguses täielikult välja arendatud vahetegemine asjaõiguse ja obligatsiooniõiguse vahel. Asjaõigus annab vahenditu võimu kindla asja peale
varauusaegsele pärisorjusele. Keskaegne pärisorjus Marxi teooriasse ei sobi tihti. Pärisorjus feodaalsõltuvuse raskeim vorm. See definitsioon välistab, et orjus oli feodaalne süsteem, kuigi oli. Pärisorjuse eesmärk saada tootjatelt kasumit. 16.09.09. 11.Kuidas defineerib orjust Rooma õigus? 1529 Justianusnkeisriks, alustas Rooma seaduste kokkukogumist. Kasutas komisjoni, töötamaks läbi viimase 500 aasta juristide kirjandust, neist tehti digestid. Koodeks (Justianuse) sisaldab suuremat osa kogutud keisrite korraldusi (Arianusest Justianuseni), neid oli üle 4500, kokku 40 raamatut. 39 juristi tsitaadid. Seaduste interpreteerimine, digestisse koondunud rooma juristide arutelud. Uued seadused on rooma õigused, mis tuli peale seaduste kogumist. Alates 16. sajandist corpus juris civilis. 5000 tsitaati orjade kohta digestites. Servus üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi. Persoon ori,
Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema. Thomas Aquino(st) ja tema ÕN käsitlus: Nelikjaotus : 1
Peamisteks sanktsioonideks on välja kujunenud rahatrahvid, arestid ja vabadusekaotus 5. Näiteks Eesti Vabariigi karistusseadustik sätestab, et teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega6. 2. Gaiuse Institutsioonid (Institutiones) Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud Rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat aega ning samas olid see esimeseks tõsiseks katseks süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt. Gaiuse Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks. Institutsioonide keskpunktis oli inimene. Olulisteks mõisteteks on asjad ja hagid, mis on õigussuhte objektideks, millele on isikute tegevus suunatud. Võrdlusena võib tuua, et ka täna
bakalaureuse kraadiga üliõpilased. Kõrgemate ainete õpetajad olid kas doktorid või meistrid, kes õpetasid kõige olulisemaid ladina tekste. Enamasti oli võimalik aga madalamate tekstide õpetajal saada mõne aasta jooksul kõrgema õpetaja aste ja jätkata juba kõrgemate tekstide õpetamisega. (Woods 2005) Õigusteadus keskajal Õigusteaduse õpetamine algas 11. sajandil Bologna ülikoolis, kus hakati õpetama rooma õigust. Taasavastati kuuendal sajandil keiser Justianuse käsul kokku pandud kogumik Digest, mis sisaldas roomaõiguslike tekste, mis olid unustusse vajunud ligi kuueks sajandiks. Lisaks roomaõiguse taasleidmisele hakati Bolognas õpetama ka kiriku õigust, mis sai aluseks kanoonilise õiguse õpetamisele teaduslikul tasemel. Need tekstid said aluseks traditsioonilisele keskaegsele õiguseõpetamisele nii tsiviil- kui kanoonilises õiguses, mis üsna pea levisid üle kogu Euroopa ning olid omakorda aluseks sajandeid
451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum Gaius Institutiones - Rooma eraõiguse ja protsessi õpik algajatele. Sisaldas nii ius civile kui ka ius honorarium. Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust. Teos kavandati ja koostati Ida-Rooma impeeriumis, kuid koopiad saadeti ka Lääne-Roomasse
htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · Legitimeerib ennast seaduse andjaks3 Justianuse eesmärk CIC loomisel: Tema eesmärk oli luua täielik ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu, mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid.4 CIC loomine. Selle kodifitseerimist alustati umbes 528.aastal ning lõpetati 534.aastal. Seadustekogu sisaldas endas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõigulikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõigulikke norme.5 Nimetus Corpus Iuris Civilis võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi
1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid Koostatud 160 pKr Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. Või Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig. Koosatati 530 – 533 50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid
Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida. Seda kodifitseeriti vähehaaval ning sellele lisati hiljem veel teiste poolt 6 raamatut ja paavst Clemens V dekreetide kogumik ja sellega oli Corpus iuris canonici 14. sajandiks pärast ligi 200 aastast redaktsiooni lõplikul kujul valmis olles kanooniliste õigustekstide kodifitseeritud kogum. See levis kogu katoliiklikus maailmas ja tema tähtsus õigusallikana ei jäänud alla Justianuse koodeksist. Rooma õigus, selle tundmaõppimine ja kasutuselvõtt: Olenemata Lääne-Rooma riigi langemisest, kestis Rooma kultuur ja Ida-Rooma keisririik edasi,mäletati ka veel Rooma õigust, mis oli väga vana ja autoriteetne. 533. Aastaks lasi keiser Justianus I koostada Corpus iuris civilis'e ehk kodifitseeritud ja kokkupandud Rooma õiguse.Tänu sellele teosele team tänapäeval hästi Rooma õigustraditsioonist. Aga Ida-Rooma aegne
saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse Justianuse koodeks- Justianus 482-565 Valitses 527-565 Corpus Iuris Civilis 527-533 pkr ühine pealkiri 1583(Gothofredus) Institutiones (533) Digesta seu Pandactae (530-533)
On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks. GAIUSE "INSTITUTSIONES" - Gaiuse Institutsioonid Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst 4 osa, mida nim commentarius ("raamat"), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus)
Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik
koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul. 50.Pärimine seaduse järgi Seadusejärgne pärimine toimib siis, kui testamenti pole üldse tehtud või testament osutub kehtetuks. Sellisel juhul määrab seadus kellele jääb surnud isiku varandus. Tavalselt on surnud isiku pärijateks tema lähedased (sugulased). Seadusejärgsete pärijate ring on Roomas läbi teinud väga suuri muudatusi seoses perekonna ja suguluse printsiipide ümberkujunemisega. Justianuse süsteemi põhimõtteks on, et pärivad kognaadid, vaatamata nende soole, vastavalt nende suguluse lähedusele surnud isikuga. Ka Justinianuse õiguses on 4 klassi pärijaid 1.klass surnud isiku alanejad sugulased (pojad, tütred) 2. Surnud isiku ülenejad sugulased (isa,ema,vanaisa..) 3.klassis poolvennad ja poolõed. 4.Kui ka kolmandas klassis kedagi ei ole, kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgjoones, vastavalt sugulusastme lähedusele, sealjuures lõpmatuseni.
Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni. 18
13 poolkuplid.Ristiusu kirikule omaselt lõi valguse ja varju vaheldumine arvukate mosaiikide ning maalingutega kaunistatud interjööris üleva tunde. Tänapäeval on see ehitis mugamediusuliste türklaste mosee, kuna islam keelab inimese kujutamis, on enamik toonaseid maalinguid ja mosaiike krohviga kaetud. Rooma üks olulisemaid saavutusi oli seadusandluse korrastamine ja mitmeosaline seadustekogu väljaandmine keiser Justianuse valitsusajal. Ta moodustas komisjoni oma aja silmapaistvamatest juristidest ja tegi ülesandeks koondada, süstematiseerida ning ajakohastada kõik Rooma keisrite poolt antud seadused. Nii valmis üle paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos ,,Corpus juris civilis" (Rooma õiguse kogu). Kuid sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. 586. aastal tungis Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid
olulisin trend pöördumine vanade kokkulepete poole - tavaõiguse poole, mida püütakse kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust
Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim. 3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj. Justianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: - vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu - paternistlik ja personaalne suhe alamatega - kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja 4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia
valitaks Giordano Bruno itaalia õpetlane, uskus et päikesesüsteem on vaid üks mitmetest ja arutle ka jumala olemuse üle, seisukohad vastuolus kirikuga Jeanne d´Arc talutüdruk, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka bulgaarid, kes rajasid bulgaaria riigi, hiljem sulandusid slaavlastega. Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias
Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand uusaja algus. 1315 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust. Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa. Katk on nakkus, mida kannavad edasi kirbud, eelistatavalt rottide omad.
Tartu, 1960 lk 33 See õiguseallikas oli ülimalt tähtis Rooma õiguse edasises arengus ning roomlased ise hindavad seda õigusallikat väga kõrgelt. Rooma ajaloolane T. Livius on nimetanud XII tahvli seadusi fons omnis publici privatiqu iuris- kogu avaliku ja eraõiguse allikaks.10 1.2. Gaiuse Institutsioonid Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat. Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks.11 Gaiuse, kui isiku kohta, ei ole eriti midagi teada, kuid arvatavasti sündis ta 2. sajandil pKr keiser Hadrianuse valitsemisajal ning võib oletada, et ta oli Rooma kodanik ja juristide seas väga erilisel kohal. Gaius kirjutas mitmeid ediktide kommentaare ning ka teisi teoseid. Teda ümbritses palju salapära, kuid tema teos Institutiones (2
Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J
aastaselt. 25 aastaselt soetas ta endale Jeesusega seotuis reliikviaid. Philippe 4. Ilus - Tahtis maksustada kiriku tulud. See omakorda viis tülini paavstiga. Samuti üritas ta raha saada rüütlitelt. 13. oktoober 1307. arreteeriti Prantsusmaal templirüütlid Prantsusmaa kuninga käsul. 1304. põletati viimane templirüütlite suurmeister, samal aastal suri ka Prantsusmaa kuningas. Arvatakse, et suurmeistri needus tõttu. Pilet 9 1) Bütsants püsimajäämise põhjused, Justianuse valitsuseg, välisvaenlased ( 8 ) 3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion. Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje.
asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim muhkkatk levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele). · (räägitakse ka naha ja kõhukatkust) -Must Surm 1347-51 - Justianuse katk 541-544 Rõuged Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib arvata, et Euroopa kaotas kõnesoleva nelja aastaga ca ¼-1/3 elanikkonnast (75-80 miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra.
Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik
Puhas demokraatia on Aristotelese sõnul valitsus vaeste huvides, st nad võtavad rikastelt lihtsalt raha ära. Halbadest vormidest on türannia halvim, sest see lähtub vaid ühe inimese huvidest, demokraatia halbadest parim, sest täidab vähemalt suurema grupi huve. 1 40. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6.sajandil tekkis kristlik kuningavõimu idee (Justianuse koodeksis): kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: · kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud. · Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega · kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja
Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus: Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid.
annaabi.ee 
