Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30). 4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel. B5 võib ka inimeses tekkida.
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. ...
a kindlaks mineraalainete tähtsuse ainevahetuses. Bunge õpilane Nikolai Lunin (1853-1937), avaldas 1880. a uurimuse pealkirjaga "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta ei toimu toitainete omastamist organismi poolt. Sisuliselt kirjeldatakse niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine. (Paraku on tegemist avastusega, mille seostamine Lunini ja Tartuga on raske "ametlik" meditsiinilugu peab vitamiinide teooria väljatöötajaiks neile ühendeile ka 20. sajandi teisel kümnendil nime andnud Hopkinsit ja Funki.) Fr. Bidderi järgmine teaduslukku läinud õpilane on Hermann Adolf Alexander Schmidt (1831- 1894), Tartu ülikooli füsioloogiaprofessor aastail 1868-1894. Alates 1872. a ilmus talt mitmeid uurimusi vere hüübimise teooriast alustest. Need tööd olid alustpanevad mh ka hüübimisvastaste
53 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab sisse hoo 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G. Domagk avastab antibakteriaalse kemoteraapilise vahendi (sulfoon-amiidid), mis viivad tehislike antibiootikumide juurde 1932 C-vitamiini keemiline koostis identifitseeritakse ja vastav vitamiin sünteesitakse 1933 Isoleeritake gripiviiruse tekitaja
64 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab hoo sisse 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G. Domagk avastab antibakteriaalse kemoteraapilise vahendi (sulfoon-amiidid), mis viivad tehislike antibiootikumide juurde 1932 C-vitamiini keemiline koostis identifitseeritakse ja vastav vitamiin sünteesitakse 1933 Isoleeritake gripiviiruse tekitaja
0586243.00 ummuli vald 6417958.0619760.50 Tammiste s6474254.0529037.62 aikuse vald 6462400.0540184.04 aikuse vald 6462422.0540193.97 õnnu vald 6462619.0685694.31 õnnu vald 6462671.5685600.31 6409515.0681283.98 6409510.9681296.06 õnnu vald 6462668.8685696.40 Ravila tn. 6473246.5657584.93TartuLinn Lunini tn. 6473260.5657629.37TartuLinn iimsi vald 6595861.0548138.00Harju2 6575916.5532341.81Harju2 6575868.5532345.68Harju2 6588363.5535293.18Harju1 6588390.3535286.99Harju1 arku vald 6591786.0521808.00Harju2 õlleste vald 6441207.7663398.79 elme vald 6427984.9617366.99 elme vald 6428005.0617341.01
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
