mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad organismid. d) uskus, et liigid pürgivad täiuslikkuse poole.
jalg, loib, tiib) Analoogiline organ ühesugune funktsioon erineva ehitusega (nt nägemine) 6. Mandunud elund Ehk rudimendid elundid, mis pole väljaarenenud ja vaja enam ei ole. 7. Selgita bioloogilist evolutsiooni Pärinevate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Selle käigus tekivad uued liigid ning organismid kohastuvad keskkonna muutustega. Toimub looduslik valik. Väga populaarne on Darvini evolutsiooniteooria. 8. Eluteke, mitu miljonit aastat tagasi? 3 põhiseisukohta: Elu algne loomine; elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt; elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12
Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted maailmast ära kadunud.20. sajandi liberalismiks võib nimetada sotsiaalliberalismi, mille tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Klassikalise liberalismi ideid oli raske reaalselt ellu viia . Fasism.
Järelikult me ei pea mitte vaid seletama, miks eksisteerib, vaid et miks ei levi enamuses. Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi. Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele. Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. 3
loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Tegi koostööd Alfred Russel Wallace'iga Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CH. Darvini evolutsiooniteooria Ø Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Ø Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Ø Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Ø Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus
keskkonnasuhetega.Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi.Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele.Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. Kõik populatsioonid võiksid
· Patsifism: o 1928: Briand kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend) o Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist USA maailmasõdade vahel · USA sai juhtivaks riigiks maailmas 1920- aastad: · ,,õitseng" kiire majandusareng · Isonatsionism USA ei sekku Euroopa asjadesse o Ei astuta Rahvasteliitu o Sisserände piiramine · ,,ahvide protsess" prooviti kohtukorras ära keelata Darvini teooria kasutamine (kõrgeimas kohtus) o Koolis pidid noored õppima inteligentset disaini o Alkoholi keelu seadus kange alko keeld, · MAFFIA maffia on lõuna itaalia nähtus, itaalased kes rändasid ameerikasse, ei usaldanud USA seadust. Seega võtsid nad kodust kaasa maffia kombed, kus oli iks ,,ristiisa". o Alkoholi salakaubavedu kanadas võis alkot müüa, maffia saatis mööda
c- Prokarüootsel rakul ei kaitse pärilikkuseainet membraan, nii nagu eukarüootselgi. 3. Tuumast leiame: a,b,c,d,e,f Kromosoomid:a,b,d,f 4. Inimene kuulub päristuumsete hulka. Tuumas on tuumakesed, kus kromosoomidel toimub intensiivne RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma seob raku organellid tervikuks. Kromatiin on rakutuumas paiknevad lahtikurdunud kromosoomid. 7. palju,4,44,22 8. Naine, sest tal on 2x kromosoomi. B 47 d Ei, sel isikul on 1 üksik kromosoom. See viitab Darvini sündroomile. 3.4.3 Mõlemad osalevad üksteise välis- ja sisekeskkonda, lisaks kaitsevad nad kahjulike mõjutuste eest, aknal aga puudub rakuline koostis. 5. Selles rakus on olemas kindel tuum, kus DNA on kaitstus. Neid eraldab kaks fosfolipiididest kiht. 6. O2-H2O- glükoos-sahharoos-k+ ioonid-alumiinium. 7. a Sest hallitusbakterid ei jõua nii kiirelt datli membraanidest läbi. B Vesi läheb kiiresti kirsi membraani c Vedelikud imenduvad ruttu salatisse
loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades. 3) Suunavad tähelepanu emotsionaalselt olulisele või tähtsale objektile 4) Stimuleerivad mälu 5) Suhtumise ja eelistuste väljendamine3 Inimese jaoks on emotsioonid kasulikud kahest küljest: 1) Sisetunded ja sellest tulenevad kehalised reaktsioonid on märguandeks mingi tegevuse lõpetamisel või sellest hoidumisel. Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast. 2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida. 1.2 Millised on paasemotsioonid Paul Ekmani uurimuse seisukohalt eksisteerib 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm, mis kõik on ühtemoodi mõistetavad kõigis kultuurides, kuid klassikalises psühholoogias eristatakse seitset paasemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus,
Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted maailmast ära kadunud. 20. sajandi liberalismiks võib nimetada sotsiaalliberalismi, mille tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Klassikalise liberalismi ideid oli raske reaalselt ellu viia, samuti ei saanud ignoreerida kasvava tööliskonna huve.
Tänapäeval kattub populatsioonigeneetika teooria loodusliku valiku teooriaga. Loodusliku valiku kaudu toimub kohanemine ning on seega samuti mehhanism läbi mille toimub evolutsioon. Tähtis on aru saada, kus toimus muudatus ja siis lõpuks selgitada, millisel tasemel toimuvad muudatused, mis väljenduvad paremas kohanemises. Suunavvalik, stabiliseerivvalik ja lõhestavvalik 3. C. Darwin ideede allikad, panus evolutsiooniõpetuse rajamisse Charles Darvini huvi looduse vastu tärkas, kui ta õppis kirikuõpetajaks väikses maakohas Inglismal. 1832-1836 reisis ta Beagle'il ümbermaakera. Esimese asjana tagasi tulles kirjutas ta geoloogia vaatevinklist olulise elemente. Galapagose saarelt täheldas ta seoseid linnu nokakuju ja toidulauaga. Darwin oli suhteliselt lohaks oma töös. Veel mõtteis sai ta koostööd tehes Wallace'iga. Darwin uuris ka varasemaid kirjatükke, nt Malthuse kirjutis, kus
Samas arvas ta, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. Inglise geoloogid JAMES HUTTON ja CHARLES LYELL pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas ning Maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. DARVINI EVOLUTSIOONITEOORIA Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel: Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks. Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus.
· Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel · Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine · Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Ökoloogia loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: · Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. · Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. · Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. · Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. · Kaasaegne periood biokeskne suund. Keskkonnaökoloogia: · Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, · Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele,
taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3. Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund. Keskkonnakaitse: Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele,
Andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) Kriminaalantropoloogia kurikalduvus, kui atavistlik tung. Tekkib pärast Darvini evolutsiooni teooriat. Kurjategijal avalduvad eelaste geenid - inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva moistest. Kuna vaimne ja kehaline on koos päranduvad, siis kurikalduvusest on tingitud ka välistunnused. Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks
Filmikunst (Hitchcock)- freudismist läbi imbunud. Linchi filmid on Lacanlikud. Tammsaare varased romaanid on freudilikud. On tekkinud teksti psühhoanalüüsid. On teksti keskne ja üsna keeruline. 7.Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud. Psühhoanalüüs on psüühikahäirete ravimeetod, millele pani aluse Sigmund Freud.Mõtlejana oli ta sügavalt mõjutatud oma ajastu teaduslikest ideedest, nt. Darvini evolutsiteooriast ja tema fundamentaalsest biogeneetilisest seadusest, kandis hiljem ta üle psüühika valdkonda.Viinis elades avas ta erapraksise psüühikahäirete raviks.Tema peamisteks patsientideks said kesk- ja kõrgklassi kuuluvad naised, kelle hüsteeriliste haigusnähtudega tegelemine pani aluse psühhoanalüüsile.Koos vanema kolleegi Josef Breueriga esitasid nad juba 1883 oma esimese fundamentaalse ühisteesi hüsteeria kohta: „ hüsteerikud kannatavad
Esimene eurooplane, kes jõudis St.Lawrence`i jõele 1534-1541 -Francis Drake ja Kuldhirve reis Esimene inglane ,kes tegi ümbermaailmareisi 1577-1580 -Mayfloweri ajalooline reis Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras
See hinnang kujuneb mitmetahuliseks. Tsehhov on radikaalsete hinnangute vastu. Teine peategelane tegelebki just nende hävitavate radikaalsete hinnangutega. Teine tegelane on von Koren. Lajevski laiskleb ja laastab teisi inimesi moraalselt. Von Koren on aga teadlane, zooloog. Ta tuleb Kaukaasiasse uurimuse eesmärgil ta on väga sihikindel, raudse tahtega. Koren nimetab Lajevskit ja Nadezdat makaakideks, laisklejateks. Sellised inimesed on vaja tema arvates tappa. Sotsiaaldarvinism Darvini õpetus projitseeriti ühiskondlikele protsessidele. Olemas on loomulik valik ja ellu jäävad parema kohastumusega, tugevamad inimesed. Jutustus lõppeb von Koreni lüüasaamisega täiesti ootamatult ilmneb, et Lajevski ja Nadezda on võimelised muutuma. Nad hakkavad tööle. Von Koren kinnitab, et ta eksis, kuid ta ei tea, mis neist edasi saab. Ta ütleb lõpuks, et keegi ei tea tegelikku tõde (see peegeladab ka Tsehhovi seisukohta). ,,Palat nr
annaabi.ee 
