Emil Kraepelin (15. veb.1856 7. okt.1926) oli saksa pshhiaater. (viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid.
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus
Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8
kui ka tema perekonnaliikmete igapäevaelu, ei ole see alati nii. Tagajärgede erinevus on väga suur ja paljud patsiendid on võimelised skisofreenia episoodi järel normaalset elu elama. Samas esinevad teistel kauakestvad ja koormavad sümptomid, mis piiravad nende võimet õppida, töötada või normaalselt suhelda. 2. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit.
. . , , - PCL-R (Hare, 1991, 2003) - , , (Skeem & Cooke, 2010a). , PCL-R , - . , - (Meehl, 1978) - - , , (Westen & Rosenthal, 2005 ). , . , . , . , , , , . . 1800- , (1962 ., «manie sans delire» « ») (1835 .), « ». XIX . . (1891), , , , . , , , - , , (, 1835); , , , , (Kraepelin, 1904, 1915; Schneider, 1950/1958); , (Pinel, 1806/1962; Schneider, 1950/1958). - , , . (, , ), «» , , , . , , (1909) , . (. « ?» ), . « » (1976). , , , . , . «» , , , . 16 , (. 1). , , , . , , ; « », « » (1955, . 33). , DSM-II « , » (APA, 1968). ,
Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tsiz. Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen. Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik: gestaltpsühholoogia
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada
SHO P P IN G A D D I CT IO N *CLICK* WHAT IS SHOPPING ADDICTION? COMPULSIVE BUYING DISORDER ONIOMANIA 6% U.S POPULATION URGE TO BUY UNNECESSARY THINGS LITERALLY MEANING "FOR SALE INSANITY" HOW IT WORKS? Shopping Guilt Emotional Craving trigger HISTORY ORIGINALLY DESCRIBED BY EMIL KRAEPELIN AND EUGEN BEULER LITTLE INTEREST UNTIL 1990 BAERLY RECOGNIZED AS A MENTAL ILLNESS SYMPTOMS I. OVER-PREOCCUPATION WITH BUYING II. DISTRESS AS A RESULT OF THE ACTIVITY III. BUYING IS NOT LIMITED TO MANIC EPISODES CONSEQUENCES BROKEN MARRIAGES ANXIETY LOST JOBS DEAFULTED LOANS HEALTH PROBLEMS LOSING CONTROL OF LIFE
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu
logaritmfunktsiooni graafik. Selle seadusega näitas Fechner, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel on kindel seaduspärasus, mida saab lühemalt väljendada matemaatilise valemiga. Wilhelm Maximilian Wundt (1832-1920) oli see mees, kes 1879.a sisustas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi katseseadmetega, millest sai maailma esimene psühholoogia labor. Seal said ettevalmistuse suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete vaimuhaiguste loojaks, kuid ta oli ka üks eksperimentaalpsühholoogia rajajatest. Sir Francis Galton`ile (inglane, 1822-1911) kuulub psühholoogia sünnis eriline koht. Ta paistis silma erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust
18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline-
Normaalne psüühiline tegevus on üksikute funktsioonide ja võimete keerukalt integreeritud tervik. Isoleerituna ei saa kulgeda ükski psüühiline funktsioon, ei aisting, taju, kujutlus ega tundumus. Ühe funktsiooni aktiveerumine toob endaga kaasa teised funktsioonid, ühe funktsiooni muutumine- ka teise funktsiooni muutumise. Psühhopatoloogilise sündroomi mõiste võeti kasutusele 1906a. H. Hoche poolt. Õpetus psühhopatoloogilisest sündroomidest on edasi arendanud E.Kraepelin, E. Bleuler, O.Kerbikov, O.H. Arnold, A. Sneznevski. Psühhiaatriline nosoloogia Esimene nosoloogiline ühik psühhiaatrias oli progresseeruv paralüüs, mida prantsuse arst A.Bayle kirjeldas 1822.a. kui ühtse kliinilise pildi , kulu ja patoloogilis- anatoomilise substraadiga haigust. Progresseeruva paralüüsi etioloogia tehti kindlaks alles 1913.a. Haiguse alguse variandid Psüühiline haigus võib alata erineva tempoga.
EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU - sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid) - meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939)
Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Skisofreenia täpne põhjus pole tänaseni välja selgitatud. Umbes 10%-l
Enamusel juhtudel ei vasta rahvuse stereotüübid tegelikele isiksuseomadustele! Eraldi kasvanud kaksikud väga sarnased seega kasvatuse mõju väike. Vanematel ei ole olulist mõju iseloomuomadustele, kuid nendest oleneb väärtushinnangute, harjumuste ja hoiakute kujunemine. Psühholoogia: üldiste seadustpärasuste uurimine eksperimentaalselt, väited ümberlükatavad, teadmised vastastikku kontrollitavad (tulemused avaldatakase avalikult, et teised saaksid kontrollida), Emil Kraepelin: esimene ekps. Psühholoogia labor Eestis asus Näituse 2 Kinnituse ja ümberlükkamise ebasümmeetrilisus: universaalse väite kehtivust ei ole võimalik tõestada, ka üksainus negatiivne fakt lükkaks selle ümber (kõik luiged on valged, kuskil võib olla üks must luik) Demarkatsiooniprobleem: teooria peab olema ümberlükatav PsychINFO 50 milj viidet, 650 ajakirja täielikult, osaliselt, 100 000 uut kirjet aastas
( https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia 2017). 2.4. ISIKSUSE UURIMINE EESTIS Eestisse jõudis teaduslik psühholoogia 19. sajandi teisel poolel. Emil Kraeplein, kes valiti 1886. aastal Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks, lasi ülikooli mehhaanikul Schulzel valmistada seadmed, mille abil ta alustas Tartus terve inimese psüühika eksperimentaalset uurimist. Aja- ja ruumitaju uurimise kõrval püüdis Kraepelin esimesena psühholoogidest katseliselt kindlaks teha, kui suur on psüühika varieeruvus ja mille poolest erineb üks inimene teisest. Kreapelin pidi oma uurimised peagi pooleli jätma, lahkudes venestamise tagajärjel Eestist. Siiski jäid tema juurutatud uurimispõhimõtted püsima: teadmine inimese kohta tugineb süstemaatiliselt kogutud eksperimendil ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest
eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. · Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia., psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3
Pirogovi anatoomia vaatab elundeid nende omavahelises seoses. Pirogov võttis ka kasutusse jäiga (tärklise)mähise luumurdude fikseerimiseks (1837). Tartus õppides pööras suurt tähelepanu veresoonte kirurgiale, eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas.
efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta, Rush - patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus Dix - 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Witmer - uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud. Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti
efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta, Rush patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus Esimene usa "psühhiaater" Dix 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Mida paljud psühholoogid veel hiljuti kasutasid. Witmer - Kliinilise psühholoogia rajaja. uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot -
juurde kuuluvaga. Seda on kinnitanud Adele Juda, psühhiaatriainstituudi teadur Münchenis, kes aastatel 1927-1943 uuris 5000 inimest. Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos. Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna
isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on vaid üks võimalikest, omal ajal väga edasiviiv käsitlus. Mitmesuguste dementsuste seletuseks on meditsiinilist mudelt pakutud 18. Sajandi kaskpaigast saadik. Suure sammu edasi tegi Emil Kraepelin, kes võttis palju mitmesuguseid psühhooside kirjeldusi kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks. Ning esitas need meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel. Pärast meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne seletus. Kui ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid. Kasutati ka järgmist jaotust: 1.
Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9
Pere ja Kodu nr 7, lk 82 84 http://www.dieet.ee/index.php? class=&action=&cat_id=0&lang=ee&id=142&sort_abc=page=0 21.02.11 http://www.sakala.ajaleht.ee/090207/esileht/5024938.php 21.02.11 https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36496/energiajook- %E2%80%93-kaasaegne-limonaad 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/doc/tervis_koigile/Muu/Energiajoogid.pdf 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/index.php? option=com_content&view=article&id=8:emil-kraepelin- tartus&catid=5:ajalugu&Itemid=24 21.02.11 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauriin 21.02.11 http://www.naistemaailm.ee/artiklid/32226/mis_on_tauriin_.html?art_magaz=12 21.02.11 http://www.xtreme.ee/ 21.02.11 27 http://www.fitness.ee/artikkel/52/amiinohape-8211-tauriin 21.02.11 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel676_670.html 21.02.11 http://et.wikipedia.org/wiki/Guaraana-pauliinia 28.02.11 http://www.inimene.ee/index.php?
esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika ja mille poolest üks inimene erineb teisest
vahendite kallal, mille abil püüti haigel verevarustust kontrollida (eeldusel, et haigus tingituid nt liigsest verest peas või vastupidi). Mõned võtted ehk mõjusid ka veeprotseduurid, broomipreparaadid, oopium, elektriravi (viimane küll vähem). Peaasjalikult võib edukaist juhtumitest ja meetodeist rääkides mainida psühhoteraapiat. Lisaks verbaalsele teraapiale tulid kasutusse sugestiivravi meetodid, ehk siis hüpnoos. 19. sajandil hakkas arenema psühhofarmakoloogia. Emil Kraepelin (1856-1926), mõned aastad Tartus töötanud, on ajalukku läinud eksperimentaalpsühhiaatria rajajana. 1892. aastal avaldas ta maailma esimese psühhofarmakoloogia alase teose Lihtsate psüühiliste protsesside mõjutamisest mõnede arstimitega. Kraepelin uris vaimse tervise probleeme (väsimust), 19 pannes aluse psühhohügieenile. Kraepelini töödest kõige kaalukamaks peab J. Saarma tema
stiimul, seda aeglasemalt kasvab meie taju mulje. Mõlemad Weberiga avastasid, et matemaatikat on võimalik seostada psühholoogiaga. * Wundt 1832-1920 a. 1879 aastal lõi esimese psühholoogia labori. Talle võib kiitust anda ka selle eest, et andis välja esimesena psühholoogia ajakirja. Teadlasena ei olnud ta küll just kõige parem ja väljapaistvam, küll aga oli ta hea manager jms, kelle laborist sirgusid väga tublid ja väljapaistvad õpilased. * Emil Kraepelin 1856-1926 a. Peetakse üheks Tartu Ülikooli tuntumaks teadlaseks, seal töödanud on. Tema oli ka Wundti üks lemmikuid õpilasi. Teda peetakse kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse loojaks psühhiaatria üks isasid. * Sir Francis Galton 1822-1911 a. On olnud mees nagu orkester, kelle erakordsed huvid on toonud kaasa palju uut, uurides asju seinast-seina. Hakkas huvi tundma sellise asja kohta nagu vaimsetevõimete pärilikkus. Leidis, et on olemas seos andekuse ja lähisugulaste
tagasi 2. faasi. 3. loeng psühhioosivastased ravimid Peamised psühhioositüübid on skisofreenia13 ; afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) & orgaanilised psühhoosid (ajuvigastus, alkoholism, vms. orgaaniline haigus). Skisofreenia ajalugu 1674 Thomas Willis kirjeldab teismeliseeas ilmsikstulevat "nürimeelsust" (obtuseness), XIX sajandil samalaadsed vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid)
- Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
käitumishäired: *äga intoksikatsioon tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega igapäevatoimetusi teha. *kuritarvitamine pm sama, mis sõltlane, aga aine tarbimise tõttu puudub töölt vms. *võõrutusseisund * anamnestiline sündroom lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
käitumishäired: *äga intoksikatsioon – tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus – mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega igapäevatoimetusi teha. *kuritarvitamine – pm sama, mis sõltlane, aga aine tarbimise tõttu puudub töölt vms. *võõrutusseisund * anamnestiline sündroom – lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
psühhopaatide hulgas on püsimatuid 811%, siis täiskasvanud psühhopaatide puhul on vastav näitaja 13%.Olukorda saab seletada sellega, et suur osa püsimatuid kuulub kõrgemas vanuses juba narkomaanide, alkohoolikute ja teiste tõsisemate diagnoosidega indiviidide hulka.Püsimatu tüübi üle on palju vaieldud ja paljude autorite arvates ei saa sellisest isiksuse eripärast eraldi rääkida, kuna püsimatust kohtab paljude tüüpide juures. Esimesena kirjeldas niisuguseid isiksusi E.Kraepelin,kes tähistas neid terminiga ,,haltlos" (tahtejõuetud). P. Gannuskin luges püsimatute keskseks omaduseks sõltuvust lähiümbrusest, kuid hoiatas sellise määratluse liigse laiendamise eest.K. Leonhardi klassifikatsioonist on püsimatud välja jäetud, sest neid ei saavat kirjeldada läbi ühtse isiksuse struktuuri. Püsimatutele omane tahtenõrkus ei muutu tema arvates kunagi kogu isiksust iseloomustavaks omaduseks, vaid asendub mingil hetkel teiste,konkreetsemate tunnustega.
1) Loovus 2) realistlikkus Isiksuse patoloogia Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia Teraapiate / treeningute paljusus: · Medikamentoossed · Füsioteraapilised · Psühhokirurgia (Moniz, Delagdo) · Käitumuslikud (Wolpe) · Psühhoanalüütilised (Freud) · Tööteraapia · Suhtlemisteraapiad (AA, ..) · Gestaltteraapia · Ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) · ..... Tahe, Eneseregulatsioon Tahe (lad k voluntas):
annaabi.ee 
