Kuulipilduja Ksp-58 Kuulipilduja Ksp-58 on täisautomaatne, õhkjahutusega relv. Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg Tehniline laskekiirus - 600-850 l/m Kuuli algkiirus - 830 m/s Sihikuline laskekaugus diopter 200-600m lahtine-300-1400m Üks padrunilint mahutab 50 padunit. Linte on võimalik
360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 500 m · Sihikuline laskekaugus: 500 m · Pikkus: 979 mm (lahtise kabaga) · Raua pikkus: 460 mm · Kaal: 3,9 kg (tühjalt) · Salve maht: 35 padrunit Kuulipilduja MG 3 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 820 m/s · Tehniline laskekiirus: 1200 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 800 m · Sihikuline laskekaugus: 2200 m · Pikkus: 1225 mm · Raua pikkus: 565 mm · Kaal: 11,5 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s
..........................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?............................................................................................................5 2.2.Kuulipilduja omadused........................................................................................................5 2.3.Liigitamine...........................................................................................................................5 2.4.Kasutamine.........................................................................................................
,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1
PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama
RELVAD Käsirelvad Üks I maailmasõja kuulsamaid käsirelvasid on kindlasti sakslaste Luber (Parabellum). Luber oli ilusa disainiga, vastupidav ja täpne. Tänapäeval on Luber kollektsionääride seas väga nõutud ning on olnud müügis 15 000€ hinnasildiga. Kuulipildujad Kuulipildujad võeti esimest korda kasutusele I maailmasõjas. Need relvad olid väga tõhusad tapmaks vastase jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuoludest.
kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid
4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884. aastal ehitas ameeriklane Hirman Maxim maailma esimese kuulipilduja 8. Esimese maailmasõja eripäraks oli Kaeviku-ja positsioonisõda. 9. Milliste riikide kokkulepete tagajärjel puhkes Teine maailmasõda? Saksamaa ja Nõukogude Liidu 10. Kes oli Barclay de Tolly? Ta oli tuntuim Eesti alalt pärit ohvitser Vene armees tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale. 11
· Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi. · James Clerk Maxwell - oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a.
Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal. Peale seda valiti rühma juhiks Ahas. Aasta pärast oli Eestimaa pind venelastest puhas, kuid viimases lahingus Valga all sai Ahas haavata... Ahas lamas haiglavoodis mitu nädalat, kuid mõne aja pärast sai ta sealt välja ja lõpuks sai minna koju, Tartusse
Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu
klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka
Automaat Galil AR Kaliiber 5,56mm Padrun 5,56x45mm, salves 35 või 50 padrunit Sihikuline laskekaugus 500m Tehniline laskekiirus 650 lasku minutis Relva kaal koos salvega 4,6kg Relva pikkus 979mm Kuuli algkiirus 915m/s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulipilduja 58 Kaliiber 7,62mm Padrun 7,62x51mm, lindis 50 padrunit (linte saab liita) Efektiivne laskekaugus 600m Sihikuline laskekaugus 1100m Tehniline laskekiirus 600-800 lasku minutis Relva kaal 11,6kg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 120mm miinipilduja 2B11 Kaliiber 120mm Maksimaale laskekaugus 7,1km
mais Lahingus osales see esimest korda 1918 aastal Sakslaste tankid olid kiireimad ja nende soomus oli kõige paksem Sakslaste tankid olid parimad, sest nad ei kiirustanud nende ehitamisega. Tankid ei osutunud loodetult edukaks, pigem hirmutasid need inimesi vaimselt. Õhusõidukid Lennukid olid kõigest viis aastat varem korralikult suutnud lendama hakata Sõja alguses olid lennukid relvastuseta Esimesena paigaldasid kuulipilduja, millega oli võimalik pöörlevate labade vahelt tulistada endale prantslased Prantslaste lennuk Morane-Saulnier valmis 1915 aastal Kõigest kolm kuud hiljem oli ka sakslastel sarnane lennuk sõjas Õhusõidukid Brittide lennuk valmis ainult kuu aega hiljem kui sakslaste oma Inglaste lennuk oli kiireim, suutis kanda kõige rohkem pomme ja oli hea manööverdamisvõimega õhus. Relvastatud olid kõik lennukid ühe kuulipildujaga
Järgmise tulevahetuse ajal paar vangi ja Ahas jäeti ühte vangi valvama. Too vang aga üritas Ahase käest püssi ära võtta, mis tal ka õnnestus pärast väikest kähmlust. Ahas ei osanud midagi muud teha ja kargas tollele vangile kallale ning kägistas ta ära. Heitlus ründajate ja kaitsjate vahel jätkus juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma. Mõisaväravas oli hobune koos reega, mille nad võtsid, et hõlbustada põgenemist. Raamat ,,Nimed marmortahvlil" kirjeldab ka Ahase tundeid ja tema siseheitlust. Ahase isa oli üsna kommunistlik ja Ahase vend oli punakaartlane, mistõttu oli ta ühest küljest natuke sotsialist, aga teisest küljest oli ta Eesti rahvuslane. Mida edasi raamatu sündmustik läks, seda vähem talle venelased meeldisid, sest sõda toimus ju siiski Eesti ja Venemaa vahel.
tahetakse tappa. P eitas seda. R tegi plaani, kuidas silda õhku lasta. TA meenutas ka oma varasemat elu Hispaanias ja otsustas, et kirjutab pärast sõda raamatu. PI rääkis, et oli eelmise õhkulaskja juures tundnud surma lõhna, kuid R ei uskunud teda ja üldse igasugust ennustamist. R läks välja magama ja hiljem tuli tema juurde ka M. Hommikul kuulis R hobust lähenema, haaras relva ja lasi ratsaniku maha. Teised tulid ka välja ja R ütles, et ratsavägi on liikvel. Nad viisid kuulipilduja kalju peale ja R käsul vajati see okstega. Nad said aru, et ratasvägi liigub mööda S-I poolt vastastatud hobuste jälgi. P ronis tapetud ratsaniku hobuse selga ja ratsutas sellega tagasi, et talle järgnejaid koopa juurest eemale ajada. PR jäi kuulipilduja juurde ja R läks automaadiga teise kalju peale. Ta õpetas, kui kaugelt ja kuidas tuleks lasta ning keelas tal ise tulistamist alustada. Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i.
Olles ohtlikes olukordades ei kaotanud ta pead ja ei hakanud virisema. Ta suri lasuga pähe. Talle meeldis koolis käia. Miljan oli paks. Talle meeldis süüa. Kodust saadeti talle tihti süüa, kuid sellest ikka ei piisanud talle. Ta lõbustas tihti teisi oma kildudega. Kuifi ta värises oli ta siiski sõjas vapper. Ka lahingu eel sõi ta hea meelega. Ta vist oli kõige kohusetruum sealt rühmast, sest just tema täitis neid käske kõige parema meelega. Ta suri läbi kuulipilduja kuulirahe. Ahas oli hea õppeedukusega poiss, kes läks sõtta kahtlusega et kas ta teeb ikka õige otsuse oma venna vastu astudes. Tal olid kaks kõige paremat sõpra eri pooltel Üks oli kommunist, teine jälllegi vabadusvõitleja. Ahas oli vaena ja näljas nagu terve ta peregi. Ta oli rahulik ja tasakaalukas. 2. Jutt rääkis vabadussõjast. Ma oskan rääkida sellest sõjast ainult raamatu põhjal. 3. Sest nad tahtsid et eesti vabaks saaks. 4
pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2.1916)*Sakslased murravad prantslaste kaitseliinidest läbi *"Hakklihamasinas" hukkub ~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad
1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine Uuendused ühes riigis paneb teisi samamoodi uuendama. Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) Kuulipilduja leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis asendada mitut meest. Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev Mürkgaas 4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre Balkanil. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused viisid uute riikide tekkimisele. Bosnia Kriis | 1908 - 1909 Anneksioon - liidendamine vägivaldselt.
maroko kriisi. 1911. Aasta novembris sõlmiti saksa-prantsuse kokkulepe. Sellega nõustus saksamaa prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega marokos. Vastutasuks sai saksamaa osa Prantsuse Kongost. 4. I maailmasõja ajend Sarajevosi linnas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia terroristi Gavrilo Principi poolt.(28.juunil, 1914. aastal) 5. Uuteks relvadeks olid - * kuulipilduja (kuuliprits) *keemiarelv (kloorigaasid) olid esimest korda kasutusel Ypres 'i lahingus(1915.aasta aprillis) *Tankid-olid esimest korda kasutusel Somme 'i lahingus. 6. *Marne 'i lahing -1914.aasta augustis (piirilahing), Saksamaa Prantsusmaa vägede ja ühe inglismaa armee vastu. * Ypres'i lahing 1915.aasta aprillis (gaas) Sakslased inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid) Prantsusmaa-inglismaa Saksamaa vastu
TA meenutas ka oma varasemat elu Hispaanias ja otsustas, et kirjutab pärast sõda raamatu. Pablo naine rääkis, et oli eelmise õhkulaskja juures tundnud surma lõhna, kuid Robert Jordan ei uskunud teda ja üldse igasugust ennustamist. Robert Jordan läks välja magama ja hiljem tuli tema juurde ka M. Hommikul kuulis Robert Jordan hobust lähenema, haaras relva ja lasi ratsaniku maha. Teised tulid ka välja ja Robert Jordan ütles, et ratsavägi on liikvel. Nad viisid kuulipilduja kalju peale ja Robert Jordan käsul vajati see okstega. Nad said aru, et ratasvägi liigub mööda S-I poolt vastastatud hobuste jälgi. Pablo ronis tapetud ratsaniku hobuse selga ja ratsutas sellega tagasi, et talle järgnejaid koopa juurest eemale ajada. Primitivo jäi kuulipilduja juurde ja Robert Jordan läks automaadiga teise kalju peale. Ta õpetas, kui kaugelt ja kuidas tuleks lasta ning keelas tal ise tulistamist alustada
laastava relvastusega, kuid sõja käiku see enam ei muutnud. Pärast Teist maailmasõda arendati tanke vastavalt sõjas omandatud kogemustele ja eesmärkidele. Peamiseks relvasüsteemiks kujunes keskmine ehk põhitank. Näiteks USA 1960. aastate M48 mass oli 44,2 tonni, 850-hobujõuline mootor andis maksimaalseks kiiruseks 41,8 km/h, käiguvaru oli 110 kilomeetrit. Relvastuses oli 90 mm vintrauaga kahur, sellega paaris 7,62 mm kuulipilduja ja veel üks pooletolline kuulipilduja. Tanki meeskond koosnes neljast liikmest: juht ees, komandör, relvur ja laadija tornis. Selline koosseis ongi maailmas enamlevinud, ainult venelased ja prantslased kasutavad automaatlaadimissüsteemi ja kolmeliikmelist meeskonda. M48 andurid, vaatlus- ja sideseadmed olid siiski üsna viletsad. Meeskonna käsutuses olid vaateplokid ja periskoobid, tankis oli algeline kaugusmõõtja 5
Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja pidevale puudusele lisandusid haigused, mis lisaks sõduritele vaevasid ka tsiviilelanikke. Edasiviivuse poole pealt on kõige olulisem relvade ning sõjapidamise areng. Esimene uuendus oli positsiooni- ehk kaevikusõja kasutuselevõtt. Samuti kasutati kaitseliinide kindlustamiseks okastraati ja betooni. Inglaste poolt võeti kasutusele Maximi poolt leiutatud raske kuulipilduja. Aasta enne tankide rindele ilmumist Somme´i lahingus 1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid. Algselt sõjavarustuse transpordiks, hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu. Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud
Peagi oli näha juba oma vabatahtlike kes käruga tulid. Seal oli neil ka üks pantvang. Vahepeal sõditi ja saadi ka teine vang. Ahas jäeti esimest vangi valvama ja asi läks päris hulluks. Vang tahtis Ahaselt relva ära rebida. Ahas ei suutnud teda isegi mitte tulistada, kartis väga. Õues käis võitlus ja Ahase appi karjeid ei kuulnud keegi. Kui vang Ahase püssi oli ära võtnud ei osanud Ahas muud teha kui talle kaela karata ja ära kägistada. Pärast seda läks ta välja Tääkeri kuulipilduja juurde appi. Käsi oli ka lõhki, sest oli seda oma täägiga vigastanud. KOLMAS OSA 1-5 peatükk. Ikka käis jube võitlus juba mitmendat tundi. Lõpuks tuli poistel taganeda. Tääker aga ei suutnud kuidagi jätta oma maksimi ( kuulipildujat). Ahas, Tääker ja Käsper läksid tagasi selle järgi. Mõisa hoovist leidsid nad veel ree, mille peale see panna ja kihutasid hobusega minema. Vahepeal hüppas nende ree peale ka Konsap. Reel tuli
Sõja alguses olid lennukid siiski ilma relvastuseta. Kui vastased juhtusid õhus kokku saama, siis lehvitati ja naeratati üksteisele. Selline sõprus ei kestnud, siiski kaua. Ei ole täpselt teada, kes esimesena vaenlase lennukit ründas. Varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. Lennukiinseneride peamine lahendamist vajav probleem oli seotud sellega, kuidas üldse ettepoole tulistada. Sest kuulipilduja ja vastase vahele kippus tihti jääma propeller 1915. aastal leiutas prantslaste testpiloot Roland Garros sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. Seejärel lasi Garros 19 päeva jooksul alla 5 vastaste lennukit, mis oli mõistagi ennekuulmatu. Garrose kasutuses olnud lennuk Morane-Saulnier L oli mõeldud kahele inimesele ning see oli 6.9 meetrit pikk. Tiivaulatus oli 11.2 meetrit ning kõrgus 3.9 meetrit
Peagi oli näha juba oma vabatahtlike kes käruga tulid. Seal oli neil ka üks pantvang. Vahepeal sõditi ja saadi ka teine vang. Ahas jäeti esimest vangi valvama ja asi läks päris hulluks. Vang tahtis Ahaselt relva ära rebida. Ahas ei suutnud teda isegi mitte tulistada, kartis väga. Õues käis võitlus ja Ahase appi karjeid ei kuulnud keegi. Kui vang Ahase püssi oli ära võtnud ei osanud Ahas muud teha kui talle kaela karata ja ära kägistada. Pärast seda läks ta välja Tääkeri kuulipilduja juurde appi. Käsi oli ka lõhki, sest oli seda oma täägiga vigastanud. KOLMAS OSA 1-5 peatükk. Ikka käis jube võitlus juba mitmendat tundi. Lõpuks tuli poistel taganeda. Tääker aga ei suutnud kuidagi jätta oma maksimi ( kuulipildujat). Ahas, Tääker ja Käsper läksid tagasi selle järgi. Mõisa hoovist leidsid nad veel ree, mille peale see panna ja kihutasid hobusega minema. Vahepeal hüppas nende ree peale ka Konsap. Reel tuli
rääkis. Robert ütles vaikselt Anselmo 'le, et teda ei saa tulistada dünamiidi juures. Pablo mängis siis sõpra ja ütles, et on sillaõhkamise poolt. Kuigi ta eitas seda, oli ta ukse taga kuulanud. Pilar ütles, et oli eelmise õhkaja juures surmalõhna tundnud. Robert tegi plaani ja mõtles, et pärast sõda kirjutab raamatu. Robert läks välja magama ja Maria läks jälle tema kaissu. Hommikul kuulis Robert hobust ja lasi ratsaniku maha. Nad viisid kuulipilduja kalju peale varju. Nad mõistsid, et ratsavägi liigub El Sordo hobuste jälgedes. Robert sõitis hobusega jälgi segama. Ta tuli tagasi ja läks teise kuulipildujaga teise kalju peale ja ütles, et tuld peab andma ainult tema käsul. Tulid 4 ratsanikku, kes ei märganud neid ja läksid ära. Siis tulid 20 ratsanikku ja sõitsid neist mööda. Robert lubas Mariaga abielluda. Nad kuulsid El Sordo laagris tulistamist, kuigi Anselmo tahtis appi minna, nad ei läinud
juuli õhtul hakkasid vaherahu läbirääkimised, mis seekord õnnestusid. 3. juulil kell 03:30 sõlmiti vaherahu tingimused, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud
• Kolonel Riho Tammistu Staabi- ja sidepataljon • Ülem: kolonelleitnant Rene Innos Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse
ajutine ülem kapten Anton Irv. Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal
'' Rando sai esimesel paadil olijad maha lastud ja Signe sai teasel paadil olevad mehed. `'Sa ei meeldi nendele meestele, mis?'' `'Vähem rääkimist, rohkem laskmist!'' Paate tuli juurde ja nüüd ei istutud enam kohapeal vaid hüpati vette ja üritati paadi peale ronida. Rando sai nendest jagu, kuid Signel ei läinud nii hästi. Mehi aina tuli ja tuli. Lõpuks, kui tundus, et oldi kõigest lahti saadud, tuli ka viimane paat ja selle peal oli kuulipilduja. Rando ja Signe peitsid ennast kuulirahe eest, kuid nad ei oleks suutnud seda kaua teha, kui Sten ei oleks välja ilmunud. Ta sõitis koos oma lennukiga kohale ja lasi kuulipilduja paadi õhku. Kahjuks oli see liiga hilja ja Signe paat oli lõhkemisohus. `'Me peame paadi maha jätma''karjus Rando `'Oota korra''ütles Signe ning jooksis oma kaamera järele. `'Mis sa teed, meil ei ole aega.'' ning ta tõmbas Signet koos kaameraga ja nad jõudsid paadi pealt hüpatud enne, kui see õhku lendas.
Esimese maailmasõjaaegsed lennukid Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle t...
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 28. juuni 1914 serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...
10. Mis olid Nelikliidu lüüasaamise põhjused? 3 · Saksa liitlased olid nõrgad · Sõda kahel rindel ei võimaldanud saavutada võiduks vajalikku ülekaalu · Saksa liitlaste majanduslikud ressursid olid nõrgad 11. Kui palju eestlasi võitles I maailmasõjas? Kui palju neist langes? Sõjas võitles 100 000 eestlaste, neist 10 000 hukkus. 12. Nimeta vähemalt neli uuendust, mis toodi moodsasse sõjapidamisse I maailmasõja ajal. · Kuulipilduja · Mürkgaas · Tankid · hävituslennukid · kaevikud, okastraattõkked 13. Kirjelda positsioonisõda. Positsioonisõda e. Kaeviku sõda sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. 14. Mis aastal moodustati Nelikliit? Nimeta sinna kuulunud riigid.
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa s...
Näeme, et meie kehale mõjub kaks jõudu: üks, 8F1, suunaga allapoole ja teine, F2, ülespoole. Kui nüüd F2>F1, siis kivi tõusebki. Kui tuge ei oleks, ei tõuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt). Küsime, kas on võimalik, et rakett liigub kiiremini, kui temast väljuvad gaasid (~1000 m/s)? On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpuse) suhtes. Iga sellise kiirusega ports v lisab raketi kiirusele V, mis võrdub Nagu tulistaks kuulipilduja raketi sabas. Kuulid väljuvad rauast ühesuguse kiirusega. Iga kuuliga viiakse süsteemist välja väike impulss mv. Et koguimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuguse implusiga vastassuunas liikuma. Neid väikesi portse summeerides võib kuulipilduja/raketi kiirust väga suureks kasvada. Tekkinud kineetiline energia saadakse raketi kütuse siseenergia arvelt. Samal põhimõttel töötavad reaktiivmürsud (katjuushad). Miks on vedurid nii rasked?
Brussilov, kuid see ei toonud edu. 1916. aastal otsustas Saksamaa mereblokaadist läbi murda. 31. mail toimuski Taani ranniku lähedal meresõdade ajaloo suurim lahing (Jüüti merelahing), mida ei võitnud keegi. Missugused uuendused võeti kasutusele sõjapidamises I maailmasõja ajal? Selle sõja üheks märksõnaks oli kaeviku e. positsioonisõda.Uued väe liigid olid: lennu, tanki, õhukaitse, suurtükivägi. Tulid ka autod mootorrattad, tsepeliin ja ka kuulipilduja Maxim. Millised muutused toimusid maailmas ja väikerahvaste olukorras peale I maailmasõda? Eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas. USA kaotused olid võrreldes teiste riikidega väikesed. Saksamaa lüüasaamine oli triumfiks tema põlisvaenlastele Prantsusmaale ja Inglismaale. Venemaa ja AustriaUngari lagunemine andis võimaluse palijudel väikestel riikidel iseseisvuda.
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propagan...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle. Samuti ei suudetud kaitsta Tartut linna. Eesti väed taganesid peatumatult Viljandi ja Põltsamaa ümbrusesse.
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
" SOOMUSRONGIDE DIVISJON Soomusrongide Divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusvägede üksus. Soomusrongide Divisjoni (ja hiljem diviisi) ülemateks Vabadussõjas olid kapten Anton Irv ja kapten Karl Parts. Soomusrongide Divisjon formeeriti seni Vabadussõjas eraldi tegutsenud laia- ja kitsarööpaliste soomusrongide, soomusautode kolonni, soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni ja remontrongide ning soomusrongide kuulipilduja kursusest 20. veebruaril 1919. aastal. Ametlikult kinnitati Soomusrongide Divisjoni ajutised koosseisud sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt 10. märtsil 1919. Seoses 3. Diviisi moodustamise ja vägede ümberkorraldamisega Lõunarindel, liideti 27. märtsil 1919 Soomusrongide Divisjoniga veel ka Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-pataljon ning välisuurtükiväge. Nõnda kujunes Soomusrongide Divisjonist Vabadussõjas midagi eliitväekoondise taolist. 23
Lennukid ehitati kiiremaks ja manööverdamis võimelistemaks. · Tankit- täiesti uued asjad, neid hakkas tootma Suurbritannia, et vaenlase okastraat hävitada ja sealt läbi saada. Vastased õppisid tanke hävitama ja seepärast ei hakanud neid ise tootma kuna pidasid neid mõttetuteks relvadeks. Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise. · Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja,kaevikusõda (maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel. Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed. Industriaalühiskond suutis armeesid varustada söögi ja joogiga . Algus: Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel
Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see t...
nemad põgenesid, olid teised vallutanud Rannu mõisa. Ahas teadis, et maksku mis maksab, aga enam ta sellist viga ei tee. Poisid pidid oma retkedel kannatama nälja, külma ja suurt väsimust. Mida aeg edasi, seda julgemaks mindi, kuid teadlik hirm oli alati olemas. Võideti mitmeid lahinguid ja saadi ka palju saaki. Punaarmees sõdinud hiinlastel olid soojad kasukad ja saapad, mis kulusid poistele marjaks ära, Tääker sai koguni kuulipilduja, mis saatis teda hiljem mitmetes lahingutes ja oli nii mõnigi kord otsustaja võidu üle. Palju kurbust tõi nende oma kooli poisi langemine läbi enda mehe kuuli. Korda mööda oli neil võite ja kaotusi. Kord tuli vaenlane nende peale ja kord nemad vaenlase salga peale. Vahepeal hukkus väike Mugur ja nende paksuke naljahammas Miljan. Viimane oskas alati nalja teha, tuua kõigile ka kõige süngemas olukorras väikese naeratuse näole. Miljan
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
AASTA 1916 1916. kandus sõjalisraskus taas lääneridele. 1916.veeb- dets oli Verduni lahing. Verduni kindlus kaitses juurdepääsu Pariisile. Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud. Sommeri lahing ( juuli dets ) langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei suurnud edasi liikuda. Esimene kord sõjaajaloos kasutati tanke Somme lahingus. Tankid purusasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid , surusid maha kuulipilduja pesi, aga peamiselt tekitasid paanikat. Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia(antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta. SÕDA MEREL 1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära
D-päeva eelõhtul oli liitlasvägede juhte vallanud närviline murelikkus. Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma. Liitlasvägede ülemjuhataja oli valmis kogu süü enda peale võtma. Edukas maabumine Normandia rannikul pidi tema hinnangul maksma minema vähemalt 10 000 sõduri elu ning lööma haavatuna rivist välja 30 000. Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleh...
1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga. Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused maailmasõja puhkemiseks, iga riik oli endale vaenlase selgeks teinud, otsiti liitlased. Sõda valmistas ette võidurelvastumist, kõik püüdsid toota uuemat ja moodsamat relvastust, kõik kasutasid maavarasid relvatööstuse loomiseks. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti. Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
