Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Astornoomia Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis). Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nä...
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia
kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd teadus- ja uurimisasutused haridusasutused kirjastamine jt meediaasutused raamatukogud jt mäluasutused jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond
2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal.
fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L
genoomiks. Isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüüpideks. Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nimetatakse fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Kasutatakse nõndanimetatud kaksikute meetodit (ühemunaraku kaksikud). Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Molekulaargeneetika põhilised uurimissuunad on: 1)DNA süntees ehk replikatsioon 2)RNA süntees ehk transkriptsioon 3)valgu süntees ehk translatsioon DNA süntees eelneb alati rakkude pooldumisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA, RNA, kui ka valkude sünteesid on matriitssünteesid. Mendeli monohübriidse ristamise katsed (ÜLESANDED ON VIHIKUS) Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas
ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötamine. Tänapäev: inimgeograafia - Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid - Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas"
Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast. Alevikel omaette liigitus Nõukogude perioodil olemas kuurortalevid, linnatüüpi alevid jne. 19.märts 2012 Seminarid 1. 30.04. Andmebaaside kasutamine asutuse ja maastike uurimisel (arvuti kaasa!) 2. 07.05. Näiteid uurimustöödest ja rakendusprojektidest. 3. 14.05. Seminar referaatide põhjal ettekanded, analüüs. Maastike ajaloo uurimissuunad Eestis pole otseselt ühtki teadlast ega uurimisgruppi kes seda tegeleks. Eelmisel aastal Tallinna ajaloo instituudi juures loodi instituut Keskkonna ajaloo instituut koondab kõiki kes tegelevad maastike ja ajalooga. Mujal maailmas tegevus pikaajalisem olemas Euroopa keskkonnaajaloo föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda
Kosmose uurimine Ettekanne Tallinn 2009 Sisukord Teleskoobid................................................................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asem...
..................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Referaadi aluseks on Haldur Õimi artikkel ,,Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade" ajakirjast Oma Keel, mis on ilmunud sügisel 2000. aastal esimese numbrina. Referaadi eesmärgiks on esitleda läbi sajandite kujunenud keeleteooriad, uurimissuunad ning periooditi valitsenud ideed. Lähemalt vaadeldakse ka referaadis tänapäevaseid lingvistilisi suundi. 3 2. Keeleuurimise ajalugu Keeleteadus uurib (inim)keelt, seega on keeleteooria ülesanne seletada, mis on inimkeel. Teooria määrab nii selle, kuidas keelenähtusi uuritakse, kui ka selle, mida uuritakse. (Õim 2000: 7)
..................................... 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1
kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus?
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
2008). 2.2. ISIKSUSE PATOLOOGIA On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla isiksuse vaimsete häirete ja hälvete alal, aidates neid ennetada (Bachmann ja Maruste 2008). 2.3. ISIKSUSEPSÜHOLOOGIA Isiksusepsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib isiksust ja isiksuse variatiivsust indiviidide vahel. Peamised uurimissuunad on: · Koherentse arusaama loomine indiviidist ja tema peamistest psühholoogilistest protsessidest. · Individuaalsete psühholoogiliste erinevuste uurimine. · Inimloomuse ja psühholoogiliste sarnasuste uurimine. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia 2017). 2.4. ISIKSUSE UURIMINE EESTIS Eestisse jõudis teaduslik psühholoogia 19. sajandi teisel poolel. Emil Kraeplein, kes valiti 1886.
1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953. aastast kuni oma surmani 23. veerbuaril 1959. aastal töötas ta Helsingi Ülikoolis geograafiaprofessorina Maastikulised uuringud Eestis pärast II Maailmasõda · II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. · Uued teadlased ja uurimissuunad alles 50ndatel aastatel. Sellel perioodi algul jätkusid loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H. Trass soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon. Pandi alus
· on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normig · insuliinitundlikkus on langenud, s.t. vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Tänapäeval on diabeedi uute ravivõimaluste uurimissuunad järgmised: 1. I tüüpi diabeedi ärahoidmine (preventsioon) kõrge haigestumisriskiga isikutel. Käimas on uuringud, kus preventiivseks raviks kasutatakse insuliini, nikotiinamiidi jt. aineid. Esimestest tulemustest saab rääkida mõne aasta pärast. 2. Mittetraumaatiline (ilma nõelatorketa) veresuhkru mõõtmine. Aparaadid on välja töötatud, kuid vajavad veel täiustamist. Selle töö tulemusel võiks 5-10 aasta pärast sündida aparaat,
Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad
Mida varasemad uurijad on soovitanud edasi uurida? · Seotus õpitava erialaga. Kuidas personali- või teenindusjuhid sellest uuringust kasu saavad? Uurimistöö meetodid- konspekt Teemavaliku põhjendamine. Kas teema on piisavalt aktuaalne? Teema leidmise nipp- vaata, mida varasemalt on soovitatud edasi uurida. Keskendu tööde arutelu osadele, seal tuuakse välja edasised võimalikud uurimissuunad. Sissejuhatus. Põhjenda ära, miks antud teema oled valinud. Miks üleüldiselt ning miks konkreetses situatsioonis/asutuses. Eesmärk Kas mingi hüpotees peab paika või mitte (jah/ei). Hüpoteese on 3 tüüpi: 1. Võrdlevad hüpoteesid- tahame teada, kas mingisugune inimene/ettevõtte erineb teisest inimesest/ettevõttest millegi poolest. Eesmärgiks kontrollida oletust, kas mingi osakonna tööga rahulolu on suurem teise osakonna tööga rahulolust nt
Haapsalu ümbruse muldi, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö 4. Maastikuteadus Eestis peale II Maailmasõda, E.Varep, I.Arold ja nende panus. II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6
tootmiseks on kulutatud. Need biokütused, mille turuletulekut eeldatakse 1015 aasta pärast, peaks teadlaste hinnangul suutma võistelda hinna poolest fossiilsete kütustega, kuid kahjustama oluliselt vähem keskkonda. Kui näiteks bioetanooli tootmiseks sobivad vaid kõrge tärklisesisaldusega taimed, siis teise põlvkonna kütuste tootmiseks kasutataks ära kogu taimede biomass. Nii on seda lihtsamgi toota põhust kui praegu kasutatavatest maisist või teraviljast. Teised uurimissuunad tegelevad ka näiteks biovesiniku, biometanooli, puidust saadava diislikütuse ning erinevate alkoholisegude võimaluste uurimisega. [14] Biokütused Eestis Olukord Eestis erineb suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potentsiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta. Biokütuste tootmine võikski toimuda ainult nendes piirkondades, kus see keskkonnale mõju ei avalda
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
Meie asutuse nimeks sai seega Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tooma Katsebaas. Samasse alluvusse kuulusid veel 14 isemajandavat katsemajandit: Juuliku, Kuusiku, Polli ja Tooma Katsebaasid; Jõgeva, Karja ja Saku näidissovhoosid; Antsla, Jäneda ja Olustvere sovhoostehnikumid; Põdra, Ravila ja Simuna sovhoosid ning Sangaste aretuspunkt. Katsemajandite kogupindala oli 1969. aasta andmetel 48 730 ha. Kasvatati eliit- ja kõrgema sordi seemneid. Uurimissuunad olid maa otstarbeka ärakasutamise võimalused, tähtsamate Eestis kasvatatavate kultuuride agrotehnika ja sordiaretus, taimekaitse, maaparandus, tööde mehhaniseerimine, tootmise ökonoomika. Loetelu teostamise tarvis oli Jõgeva Sordiaretusjaamas kaks iseseisvat laboratooriumi − keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus.
· Pigem tähendusi · Standardimine (?) kirjeldab konventsiooni Alus · Suhtlus toimib · Keel on suhtlusvahend Nt · Kõnekeel · Släng · Teadliku korralduse eelne aeg +/- · Tulemuse saab kohe · Mõistmisraskused? · Ühiskonna killustumine? · Korra häving 11 19. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja /või teatud sotsiaalse rühmaga. Kohamurde sünonüüm. Kirjakeeleta pisikeeled. Keel ei ole lingvistiline mõiste, mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, geograafiliste, ajalooliste, sotisoloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult
Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Kuivõrd sõltuvad eesmärgid ja teadmised, mida taodeldakse sellest, millele keskendutakse (kirjandustekst, autor, kontekst, lugeja)? Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu Et anda kriitikat Eristatavad uurimissuunad: Kirjandusajalugu – vaatlemine ajalooprotsessi osana, kronoloogilises järjestuses Kirjanduskriitika – konkreetsete teoste uurimine ja ajalüüs Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest
Seetõttu hakati küberneetika arusaamade juurdudes informatsiooni nägema kõikjal. Esimestel oma ajaloo kümnenditel mõjutas küberneetika veel ajalooliste süsteemide uuringuid, kognitiivteadust, lingvistikat ja robotiteooriaid. Terminit "küberneetika" kasutatakse kaasajal väga üldises mõttes arvutiteaduses, aga küberneetika kui eraldi distsipliin on järkjärgult taganenud ning tema uurimissuunad on sulanud teiste valdkondade raamistikku robotiteooriad, tehisintellekt. 19471948.a avaldas C.E. Shannon 2 artiklit, mis kandsid pealkirja "Matemaatiline sideteooria" (ka "Side matemaatiline teoori "). Seal pakkus ta välja matemaatilise kommunikatsiooniteooria, mida hiljem hakati nimetama infoteooriaks. Need tööd on tähtsad kommunikatsiooni uurimisel, kuna avasid uued võimalused matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E
Feministlik kriminoloogia - Bioloogilised ja psühholoogilised seletused Põhjused naise bioloogilistes ja psühholoogilistes omadustes Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused - Passiivsem loomus - Tegevust suunab emainstinkt - Sotsioloogilised seletused Põhjused naise sotsiaalses rollis - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev - Alalhoidlik - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus) 1980ndate uurimissuunad - Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest, kitsendustest vabanemine) ja kuritegevus - Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv - 20. sajandi teise poole USA vs Soome - Leebuse-hüpotees - Naiste kuritegevus on enamasti varjatud - Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine - Kontrolliteooria rakendamine - Naiste sotsiaalne ja moraalne valmisolek kuritegudeks on meestega samaväärne
8 2. Rahvaväljaanded · Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud · Eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarvis koostatud väljaannetena. Korraldati: Tüpoloogilisel põhimõttel Kihelkondlikul Temaatilise-regionaalsel Rahvaväljaannetele on iseloomulik tekstide töötlus, arhiiviviiteid ei ole. Eesmärk loetavus. Toimetamise keskseks printsiibiks tekstide esteetilisus. 12. Rahvaluule uurimissuunad ja meetodid 20. sajandi Eesti folkloristikas: ajalooline kontekst ja uurimisnäited. Järgnevalt on esitatud meetodid, mis on Eesti uurijate töödes selgemini esil. filoloogilise suund - tekstikesksed meetodid · tüpoloogiline meetod (uuritakse tekstide suulise leviku ja kujunemisjärkude omavahelisi seoseid) · teksti- ja allikakriitika () · tekstide levikuanalüüs · situatsioonianalüüs etnoloogiline suund - kontekstikesksed meetodid
Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)
inimese kehast ja inimese isiksusest. 9. Mida tähendab mõiste „kultuuriline teine“? [Kultuuriajalugu, lk 144] “Kultuuriline teine” on uurija jaoks võõras ja kauge, tundmatu rahvas, kultuur või piirkond. Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151] Seda, et tunded ja tajud pole ainult bioloogilised nähtused, mida saab analüüsida vaid neurokeemiliste protsessidena
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
· koostada keelekorraldusvahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, andmebaasid) · jätkata üldist keelehoolet: tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid
nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet. Selle probleeme uuritakse seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega. Martin Ehala. Silvi Vare ,,Eesti keel vene koolis" 2004. 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt- keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või sotsiaalse rühmaga. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad on erinevused. Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke.
motivatsiooni ja hoiakute psühholoogia jm. Need aitavad vaadelda tarbija psühholoogilist eripära, käsitleda võtteid inimese mõjustamiseks, arvestada reklaamiürituste osa margiteadvuse kujundamisel jne. See kõik on reklaamipsühholoogias konkretiseerunud: vaatluse all on olukorrad, kus mõjustus leiab aset reklaamiteate (- teadete ) vahendusel. Kõik muu tuleneb sellest tõsiasjast või on sellega otseselt seotud. Teoreetilisest aspektist lähtudes võime öelda, et väga paljud uurimissuunad ja paljud spetsialistid on reklaamiuuringute varal andnud olulisi andmeid ja leidnud tähtsaid seaduspärasusi kogu rakenduspsühholoogiale. Selle kirjatüki alustalaks oleva raamatu "Reklaamipsühholoogia" autor Talis Bachmann on püüdnud süveneda just taju- ja tähelepanuprotsesside olemusse ning teinud vastavat eksperimentaalset uurimustööd. Resümeerides tehtut, lõpetagem ühe mõnusa ütlusega reklaami kohta, mille
o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. · Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele · Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). · ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. · Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele · Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). · ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi, missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks, missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. Turu - uuringu määratlemine o Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad, o Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks, o Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene). ESMANE INFO: o uus originaalinfo, o küsitlus, vaatlus või eksperiment, o kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
omaduste uurimisega, kui ka manustamisjärgse bioloogilise aktiivsuse välja selgitamisega. See tähendab: ravimpreparaadist vabaneva toimeaine biosaadavuse määramisega inimese või looma organismis, kusjuures toimeaine konsentratsiooni muutusi nii ravimpreparaadis kui ka vaadeldavas organismis uuritakse farmakokineetiliste meetodite abil. (Ritchel) Farmaatsia ja farmakineetika moodustuvad omavahel biofarmaatsia. 3. Biofarmaatsia uurimissuunad. Püütakse välja töötada uusi ravimvorme põhimõtteliselt uute raviainete baasil või modifitseerida ehk muuta tuntud raviainete toime kestust või kohta erinevate abiainete või tehnoloogiliste võtetega. Esimene neist pole domineeriv, kuna uusi raviaineid (molekule) tuleb tänapäeval turule väga vähe ja harva, heal juhul 10 aasta jooksul 1-2 uut molekuli 1.Klassikaline biofarmaatsia püüab toimekestust modifitseerida, näiteks prolongeerida.
.......... 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon......................
juunist 4. juulini Tamperes toimunud Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni 13. kongress. Kongressil esinesid 1659 ettekandega rohkem kui 50 maa esindajad 233 istungil, millest 42 oli pühendatud tööstusele või organisatsiooni juhtimisele, 29 disainile ja standarditele, 26 tugi-liikumisaparaadi häiretele, 15 vananemise probleemidele, 12 ohutusele jne. Uuringud uutes tööstusmaades Huvipakkuv on ergonoomika areng kiiresti arenevates uutes tööstusmaades. Mis on nende probleemid, uurimissuunad? Lim (1997) Singapuri Nanyangi Tehnoloogiaülikoolist käsitles ergonoomika rakendusi Singapuris. Veel hiljuti oli huvi inimtegurite ja ergonoomika uuringute vastu väike. Käesoleval ajal kasvab huvi kiiresti: kõrgem elustandard on tekitanud nõudluse paremate töötingimuste ja töökohtade järele. Huvi suurendab globaalne konkurents, mille tõttu on vaja rohkem tähelepanu pöörata toodete kvaliteedile ja tooteergonoomikale.
Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele. Prof. Siegfried Loewe (1884-1963) pani aluse farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule. Loewe järglaseks oli Georg Barkan (1889-1946), kelle teadustöö keskendus biokeemiale (raua- ja joodiühendite farmakoloogia). Tema järglaseks sai prof. Georg Kingisepp (1898-1974), hiljem kaua (1938-1972) Tartu ülikooli teadustööd kujundanud õppejõud.
" Miks on määratlemine keeruline? · Tegemist on vaimse ehk mentaalse konstruktiga, mida ei ole võimalik vahetult (nt mõõdulindiga) mõõta => intelligentsus on paljude erinevate keskkonnas toimetulekuks vajalike vaimsete võimete kujundlik-abstraktne nimetus · Erinevad uurijad on püüdnud neid kognitiivseid vaimseid võimeid erinevalt määratleda ja mõõta Peamised lähenemised ja uurimissuunad: I Bioloogiline lähenemine II Kognitiivsed teooriad III Kognitiiv-kontekstuaalsed teooriad IV Arenguteooriad V Antropoloogilised teooriad VI Psühhomeetriline lähenemine (Eysenck, 1998) : "Psühholoogid kirjeldavad sageli neid väga erinevaid asju, mida kõrge intelligentsuse tase meile võimaldab
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Kirjandusökoloogia tekib Angloameerika maades. J. Bate Romantiline ökoloogia 1991, L. Bell USAs Keskkondlik ettekujutus. Geopoeetika K. White. Ökokriitika uurib looduse kirjeldust ja konstrueerimist kirjanduses ja inimese suhet loodusega. Geopoeetika tegeleb peamiselt ruumi konstrueerimisega kirjanduses. Teadust ja kultuuri sunnib lähenema ökoloogilise kriisi oht ja kartus looduse ja inimloodu vahelise lõhe suurenemise ees. Kirjandus on looduse ja kultuuri vahendaja. Ökokriitika uurimissuunad Tiiu Speek: · Looduse mõiste sotsiaalne konstrueerimine · Looduse, soorollide ja võimu vahekord · Kristlik kaanon ja ökoloogilise kriisi juured · Teadus-tehnilised diskursused ja ökoloogilise kriisi juured · Universaalsete ja kultuurispetsiifiliste keskkonnametafooride uurimine · Tehnoloogia ja loodus, konkreetsete tehnoloogiate uurimine · Maailmakujunduse esteetika, maastiku poeetika · Ilukirjandus ja loodus
Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu füsioloogidest ka rahvusvahelist tuntust omanud olid Alexander Lipschütz (1883-1974), Alfred Fleisch (1892-1973) ja Maks Tiitso (1900-1944). Kaks esimest jätkasid edukat teadlaskarjääri muu maailma ülikoolides Lipschütz Tsiilis, Santiagos, kuhu lahkus 1926. a, Fleisch Lausanne'is (lahkus 1932). Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid 51 sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele, Fleisch ja Tiitso täiustasid sj füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule pani aluse prof. Siegfried Loewe (1884- 1963), kelle uurimisvaldkonnad ulatusid ravimudade analüüsimisest või joodi toimest kilpnäärme ravisse, kuni emakasse toimivate ühendite farmakoloogiani (mis omakorda viis
teem, nagu [Merell 97] oma p~ohjalikus teemaarenduses osutab. Peirce m¨argitriaadid v~oimaldavad kirjeldada mitte u¨ksnes suvalist m¨argis¨ usteemi vaid ka semiootilise protsessi (semiosis) d¨ unaamikat. Peirce j¨argi on m¨ark eelk~oige kui suhe, suhe mis toimib kandja (X), ¨ objekti (Y) ja subjekti (Z) vahel. Ulaltoodud m¨arkide uurimissuunad tegelevad niisiis vastavalt XY, YZ ja XZ teljeliste suhete anal¨ uu¨siga. objekt Y m¨ark X Z kandja subjekt Joonis 2.2: Peirce m¨argisuhte kolm komponenti. [Merell 97] toob paralleelid Peirce kolmem~oo~tmelise m¨argiruumi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
