Katk Sisu · Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid · Ajalugu ja tänapäev · Must surm · 21. sajandi katkud Katku iseloom · Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!
Haigusnähtude periood Paranemisperiood Tekke ja leviku põhjused Maailm on globaliseerunud Uued põllumajandustootmise vormid Lääneriigid on arengumaid alt vedanud Looduskatastroofid, sõjad, suurlinnaslummid, põgenikelaagrid Puutumatud piirkonnad Eksootiliste loomade liha söömine Lemmikloomade import Poliitlise tahte puudumine, ohtlikud seksuaalsed harjumused ja uimastite kuritarvitamine Ohtlikumad nakkushaigused SARS Malaaria Muhkkatk Tuberkuloos AIDS Borrelioos Linnugripp Tundmatu tapja Eesti levinumad nakkushaigused Haigestumine 100000 elaniku kohta: Lahendus Vaktsineerimine Uurida, kus viirused alguse saavad Püüda aru saada, kuidas levivad Püüda takistada suurt levikut Võtta õppust varasematest nakkushaigustest Hügieen
kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.
Katk (lad.pestis) Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus, mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem.
Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulasi mõtlema surmale, irvitav luukere, nagu äraviijat kujutati, hoidis kinni kõigi käest. Surmasid kujutati sageli koos ussidega, inimeste põrmu mullastajatega; surmatantsu
diskrimineerimine säilis. 1 Wikipedia. Black Death Jewish persecutions. http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_Jewish_persecutions Guy de Chauliac Ta on kõige paremini tuntud kui paavsti Clemens VI ihuarst. Kui katk saabus Euroopasse, siis arstid põgenesid linnadest, aga Chauliac jäi Avignoni. Ta ravis haigeid ning tegi märkmeid katku sümptomite kohta. Oma uurimustöös jõudis ta lahenduseni, et haigusel on kaks esinemisviisi- muhkkatk ja kopsukatk.2 Chauliac võitles aktiivselt selle vastu, et juute ei süüdistataks katku levitamises, sest tal olid asitõendid, et see oleks võimatu juutide poolt. Tema soovitusi võttis paavst kuulda ning andis välja käsu juutide kaitseks, aga kahjuks ei toonud see praktilist kasu.2 Ta ütles, et see on nakkav haigus, aga ei teatud, kuidas see nakatab. Chauliac soovitas õhu puhastamist(tuli) ja verepuhastamist(veritsemist), samuti tervislikult toitumist.
Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid
kahjustusi · Esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke. · Teises faasis bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust · Kui teist faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem- kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus) Vanasti tegi süüfilis palju kurja Muhkkatk · peiteaeg 2-6 päeva · kõrge palavik · peavalu · külmavärinad · liigese valu · väsimus, nõrkus · valusad paistes lümfisõlmed Kopsukatk · kõrge palavik · rindkere valud · köha · raske hingata · süljes verd või mäda · sisemine verejooks
Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoiavad immuunsüsteemi toimivana. VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard) Inimene ja bakterhaigused: Nakatumisviisid on viirustega samad, ainult näited teised Närvisüsteem: bakteriaalne meningiit, teetanus, borrelioos Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad), b) agressiivne keskkond (happeline nahk, happeline maosisu, aluseline sapp)
*rakumembraan+ rakukest *limakapsel ümbritseb rakku *viburid+ piilid ENERGIAT SAAVAD *autotroofid *kemo või fotosüntees *heterotroofid *anaeroobsel oksüdatsioonil Bakterid moodustavad spoore tugeva kestaga bakterirakk mille elutegevus seskub ning ta elab üle ebasobivad elutingimused Leidub väljaheidetes Paljunevad pooldumise teel Põhjustavad haigusi: *tuberkuloos *puugid *salmonelloos *süüfilis *muhkkatk *kopsukatk Baktertoksiin mõndade bakterite poolt toodetav mürk Biotehnoloogiabioloogia haru mis tegeleb organismide elutegevusega seotud protsesside inimestele vajalike ainete tootmisega Biotõrjeüht liiki isendite vähendamine teise liigi kaasabil Eukarüootorganism, mida iseloomustab rakutuuma ja mebraansete organellide esinemine Homoloogiline kromosoomkromosoomid mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
toidupuudus ja sellega kaasnes ka tihti näljahäda. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Inimesed püüdsid teha kõik, mis vähegi võimalik, et peatada katku. Mõned piitsutasid ennast, et näidata jumalale, kui õnnetud nad nii ebaõiglase kohtlemise pärast on. Uksele maalitud punane rist tähendas, et majas on katk. Kurjategijad ja vabatahtlikud laadisid surnukehad vankritele ja matsid suurtesse ühishaudadesse. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad.
elutingimused. Eelnevalt välja toodud puhta vee puudus on üheks võimaluseks, kuidas võivad levima hakata epideemiad. Epideemiad ehk taudid on nakkushaiguste puhangud, mis nõuavad ulatuslikke nakkustõrjeid. Näiteks sageli toidupuuduse all kannatavad Põhja-Korea elanikud ei saa isegi elementaarset meditsiinilist abi ning haiglates on ebahügieenilised tingimused, mis soodustavad epideemiate levikut. Ka ajaloost teame suuremaid epideemiaid nagu muhkkatk ja 1917-1920 levinud Hispaania gripp. Sellised haigused nõuavad alati väga palju inimelusid. Epideemiate ennetamiseks tuleks lisaks puhta vee tagamisele ka meditsiinilist abi pakkuda ning inimesi teavitada sellistest ohtudest. Kuigi võib tunduda, et globaalprobleemid on nuhtluseks vaid arengumaadele, siis see nii siiski pole. Kliimasoojenemine on ülemaailmne mure, ning me kõik saaksime selle heaks midagi teha. Peaksime olema rohkem n-ö rohelise
· Passiivne immuunsus= valmis antikehad · Botulism- neurotoksiin, takistab lihaste kokkutõmbeid, surm lämbumise läbi · Teetanus- takistab lihaste lõõgastumist, surm lämbumise läbi · Difteeria- äge kurguinfektsioon, surm lämbumise läbi · Koolera, düsenteeria- äge kõhulahtisus, surm veekaotuse tõttu · Salmonelloos- äge mürgitus · Katk- siberi katk e põrnatõbi: kasutusel biorelvana. Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli.
d) äärmuslike tingimuste talumine (kõrgeim temperatuur on 120o, pH 1 või 13, mitmesaja atm rõhk) e) kasut. väga erinevaid süsinikuallikaid Inimene ja bakterid (bakterhaigused) 1. Nakatumisviisid on samad, mis viirushaigustel 2. Haigused ise on erinevad: a) närvisüsteemi kahjustavad: bakteriaalne meningiit, borrelioos, teetanus (ehk kangestuskramptõbi), botulism b) nahka kahjustavad: akne, pidalitõbi (leepra), muhkkatk, ,,roos" ehk erüsiipel (ulatuslik põletik) c) hingamisteed: tuberkuloos, bakterkopsupõletik, läkaköha, Eestis 20. saj. algus paljude laste surma põhjustanud difteeria, legionelloos (kopsuhaigus) d) seedekulgla: kaaries, parodontoos (mädane igemepõletik, mis lõppeb hammaste kaotusega), salmonelloos, koolera, tüüfus e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus
maailmapilt Euroopa kaubandusteede rakenduspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam 2 Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävimine - kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakodad ja kunstiteosed hävitati Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) Koloniseerumine Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegriorjad Aafrikast) Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid, lambad, hobused Tulirelvad 3 Aafrikale Sadu tuhandeid inimesi veeti orjusesse 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? PÕHJUSED: · Humanismiidee levik
õpiti tundma uusi taimi, loomi, linde, putukaid, kasvas väärismetallide vedu Euroopasse kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Ameerikale- Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) tõttu. Koloniseerimine konkistadoorid. Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast). Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid; lambad, hobused Aafrikale- palju inimesi veeti orjusesse 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? Põhjused: Humanismiideede levik Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda
aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest pärinenud ravivõtted. Raamatus peatükke anatoomiast. Progressiivne uuendus, et nõuab haava ravis järgnevaid tegevusi: võõrkehade kõrvaldamine, haavaservade lähendamine, kontakti säilitamine. Luumurdudes venitustehnika- plokid, raskused. Pikki sajandeid peeti heaks raamatuks. Epideemiad keskajal: katk e. must surm. Sai alguse Hiinast 1330 tarniti kaupu. Levis rottidel, kirpudel. 3 põhivormi: 1) muhkkatk põletik lümfisõlmedes, rotikirbud (surm 30-70%) 2) kopsukatk piisknakkus, (90-95% surm) 3) septilinekatk veremürgitus (99-100% surm). Katk jätab nahale mustad plekid sisemisest verejooksust. 1347 aitas katk, kui tatarlased piirasid Grimmi sadama linna Kaffat. 1352 hakkas epideemia raugema. Arvati, et keegi ei saa kedagi kaitsta. Lahkuti linnast, jäeti haiged lähedased maha, asuti omaette elama. Arstid segaduses, lasid aadrit, käskisid äädikat juua
pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude hammustuste kaudu, aga ka kokkupuutest surnud loomade jäänustega. Y. pestis talub hästi madalaid temperatuure ja võib alla nulli temperatuuril säiluda kuid ja aastaid. Ettevaatust külmunud laipadega
akumulatsiooni rakkudesse. Teine plasmiidis kodeeritud valk PA (protective antigen) laseb toksilised valgud rakkudesse. PA moodustab multimeerse rõnga mis inserteerub peremehe rakumembraani. PA üksikuna pole toksiline ning inaktiveertuna pole ka toksilised valgud enam ohtlikud. Kapsli teke sõltub pXO2 plasmiidist. Kapsli teke on infektsioonis väga oluline, kuna muudab patogeeni fagotsütoosi suhtes resistentseks. 19. Muhkkatk ja plasmiidid 20. Transponeeruvad elemendid IS elemendid- 1-2 kb, kodeeritakse vaid transpositsiooniks vajalikke valke. Otstes pöördkordus järjestused (IR- inverted repeats- 16...40 bp). Genoomis on IS otste juures otsekordusjärjestused DR- directed repeats Transposoonid (Tn) on IS elementidest suuremad ning kodeerivad lisaks transpositsiooniga seotud valkudele ka teisi valke, näiteks ensüüme, mis tagavad antibiootikumiresistentsuse (raskemetallidele)
Oma aja teoloogide kombe kohaselt võttis ta ühe kirjakoha ja kasutas seda kogu juudi rahva kohta, kes iial elanud. Mitme sajandi pärast arendas Saksa natside juht Julius Streicher seda mõtet edasi soovitades "hävitada inimesed, kelle isa oli Kurat". 12 Patuoinas Patuoina teooria sai alguse 1021. aastal, kui paavst Benedictus VIII lasi juute hukata süüdistades neid orkaani ja maavärina tekitamises. Kui muhkkatk (1347-1350) Euroopas levima hakkas, peeti juute selle eest vastutavaks: nemad olevat mürgitanud ära kaevuveed. Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja
1) Nakatumine: 1. kontaktnakkus -> leepra 2. piisknakkus 3. toit/jook -> salmonelloos 4. siirutajad -> borrelioos 5. emalt lootele - > ainus bakteriaalne haigus mis nii nakkab on süüfilis 6. organismid olemasolevat bakterite aktiveerumine ja paljunemine -> nt angiin Inimese bakterihaigused: 1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: läkaköha, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, düsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamüüdia, süüfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtõbi, lihasööja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkõrvapõletik, bakteriaalne silmasarvkestapõletik, 8. veri: sepsis ehk "veremürgitus" Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese
BAKTERITE LEVIMISVIISID -vaja on niiskust, soodsat temp., toitainete olemasolu, vähe jääkaineid, keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus olemas või puudub, fotosünteesivatel bakteritel on vaja ka valgust et levida. BAKTERHAIGUSED 1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos 2.hingamisteed-kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria. 3.nahk-vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk. 4.seedekulgla-salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera. 5.suguelundid-süüfilis. VÄLTIMINE Käte pesemine vee ja seebiga, toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine,antibiootikumid. TÄHTSUS LOODUSES 1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes. TÄHTSUS INIMESE ELUS 1.tööstuses-ravimid(antibiootikumid), vitamiinid, toidulisandid, ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3
2. Aeroobid 3. Universaalid V Muutlikkus IV Kosmopoliitne levik. Tingitud: 1. Väiksed mõõtmed 2. Kiire paljunemine 3. Võime elada aero- ning anaerobioosis 4. Äärmuslike tingimuste talumine 5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt
Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel). Paracelsus (tuli tagasi ontoloogiline käsitlus- haigus pole osa inimese elust, vaid iseseisev asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim muhkkatk levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele). · (räägitakse ka naha ja kõhukatkust) -Must Surm 1347-51 - Justianuse katk 541-544 Rõuged Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib
a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa. Katk on nakkus, mida kannavad edasi kirbud, eelistatavalt rottide omad. Tavaline vorm on muhkkatk (lümfisõlmede paistetus), kopsukatk (piisknakkuse teel). Indias suremus katku ajal 10% - kas tegu ikka sama arvuga? Euroopa mõnedes riikides suremus üle 50%. Euroopas suri rahvastikust 20 30%, II maailmasõja ajal kaotas Lääne Euroopa 5% rahvastikust. Rahvas asub tihedamalt elama, parema saagikusega aladele. Töötootlikus tõuseb. Sõda on ülehinnatud rahvastiku ajaloolise tegurina, sest inimhulk sõdades oli väike. Lahingutes langenute hulk tühine,
suremispaik). Samuti avaldas Mckeown kahtlust vaktsineerimise tulemuslikkusele, lisaks puudutas see nii ävikest osa elanikkonnast, et see oleks avaldanud tulemust rahvastiku statistikale. Sellele on viimasel ajal vastu väidetud. Alles 20.saj algusest saame rääkida, et arstiteadus avaldas mingisugust mõju suremuse selgele vähenemisele. Kõige suuremateks haigusteks 19.sajandil olidki koolera ja tuberkuloos. 19.saj osad haigused kadusid(muhkkatk), aga ka kaks uut haigust (lastehalvatus, meningiit). Arstiteaduse areng sai tõelise alguse 19.saj II poolel. Tõsisemalt hakkas riik kui selline rahvastiku terviseküsimusele tähelepanu pöörama 18.saj II poolest nim meditsiinipolitseiks. Tõsine läbimurre tuli 19.saj keskpaigas. I.Semmelweis Ungari arst, kes pööras tähelepanu hügieenitingimustele(et arst võiks enne opile minekut käsi pesta), aga tõestada ei suutnud, miks see nii on; J
(süüfilise tekitaja). Osa bakterhaigusi levib ka siirutajate vahendusel, näiteks kirbud siirutavad katku. Süüfilist tekitav bakter kandub emalt lootele. Joonis ja alltekst: Bakterid põhjustavad inimesel haigusi eri elundkondades ja organites. Selgitus: Närvisüsteem - baktermeningiit, teetanus e kangestuskramptõbi, borrelioos; hingamisteed - kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria; nahk - vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk; seedekulgla - salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera; suguelundid süüfilis. Lisa Kõige mürgisem senituntud baktertoksiin on botulismitekitaja bakteri mürk botuliin. Botulismitekitajad elavad tavaliselt mullas või mõnd liiki kalade sooltes. Sattunud toiduainetesse ja hapnikuta keskkonda, hakkavad botulismitekitajad paljunema ja sünteesivad botuliini. Sagedamini võib see juhtuda kodus tehtud konservide riknemisel. Lisa
annaabi.ee 
