Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
huvitavaks, lisaks oli materjali raske toota ja tegemist oli väga ebastabiilse nähtusega. Alles sõda (mai 1940) tekitas olukorra, kus õpiti kiiresti tootma vajalikku. Kordamisküsimused · Rakuteooria (printsiibid, õpetlased, mõju) · Bakterioloogia kujunemine (varane empiiriline tunnetus miasmid jms), Pasteur · Nn saksa ja prantsuse koolkonnad bakterioloogias 4 XII. 7. SEMINAR Füsioloogia Termini ,,füsioloogia"3 võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Jean Fernel (1497-1558). Enne seda ja hiljemgi (seni kuni uus termin 19. sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus
võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks. 25. Aadrilaskmise seos humoraalteooriaga Aadrilaskmine- erinevate verekoguste kirurgilisel teel eemaldamine, sobitus hästi humoraal teooria konteksti. Veri on üks olulisimatest kehavedelikest, mis assotsieerus kvaliteeditunnusega „soe“ ning „palavik“ on üks levinumaid sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii palavikke kui ka muid tõbesid. 26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia- farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone. Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika- haavas olevate mikroorganismide hävitus 27. Ignaz Semmelweis.
kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud. Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest,
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust.
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid
avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960 aastatest. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu. Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada Vana- Egiptlastele. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahun' i günekoloogiline papüürus, pärit Vana- Egiptusest. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 ema pärineva meditsiinlise traktaadiga
Nimelt võttis "semiootika" mõiste kasutusele arst Galenus 2.saj. Kuni XIX sajandi lõpuni tähistaski see mõiste õpetust haiguste sümptomitest. Nii näiteks nimetati Tartu Ülikooli diagnostika kateedrit semiootika kateedriks. Alles hiljem laienes semiootika uurimisväli oluliselt kultuuri ja ühiskonna analüüsimisele. Antud referaat vaatleb seega läbi meditsiinidiagnostika ka mingil määral semiootika juurte kujunemist. 2 1. Meditsiin Vana-Egiptuses Vana-Egiptuse panust meditsiini arenguks on raske alahinnata. Ühe näitena võib tuua egiptlaste poolt surnute palsameerimisega saadud kogemused. Nõnda olid egiptlased osavad kirurgid, kes suutsid muu hulgas teha ka üsna keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased olid reeglina arvamusel, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust kuivõrd just looduslikel põhjustel. Seega polnud haiguste
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud as
haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus Anatoomiateadmised nõrgad India ja Hiina Aastatuhandeid vana kultuur ravimine oli meeste (preesternõidade) käes Eeskirjad haigepõetusele ja ruumidele Nõuded inimestele, kes põetasid haigeid (puhtad nii kehalt kui kommetelt) Artistid, kes lõbustavad haigeid Yin ja Yang printsiip Põhilised ravivõtted massaaz, moksa ja akupunktuur
preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K
Personaalset rolli tervise eesti hoolitsemisel ei tähtsustatud. Keha ja vaim üheskoos, tähistasid pmst sama asja. Valitsesid müstilised haiguste seletused. Haiguste ennetamiseks oli tähtis palvetamine, karskus, raske töö, iseenda karm kohtlemine. Murdepunkt tekkis 14-15 sajand, kus individuaalne mõtlemine muutus domineerivaks ja kollektiivne mõtlemine jäi tahaplaanile. 17 saj. alguses algas teaduslik revolutsioon, hakkas arenema teaduslik meditsiin, haigestumise selgitused muutusid orgaaniliseks ja füsioloogiliseks. Psühholoogiline seletus jäi, aga oli seda kasutati vähesel määral. Rene Descartes (1596-1650). Oletas, et vaim ja keha on omavahel lahutatud kuid tõi sisse võimaluse nende piiratud koostööst. "Kuidas võib mõte, millel ei ole füüsilisi omadusi, põhjustada kehalist reaktsiooni?" Materiaalne ja mittemateriaalne osa, dualism. Ta pidas neid omavahel sõltumatuteks. Arvas, et loomadel hinge ei ole
.........................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA......................................................................................................................6 2.1 DNA struktuuri bioloogiline tähtsus..............................................................6 3 KROMOSOOMID................................................................................................7 4 PÄRILIKKUS, MUUTLIKKUS JA MEDITSIIN................
Ta pidas ühiskondliku elu aluseks eraomandit, kui leidis, et vajalikud on ka abinõu ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetust jakobiinide ametlik ideoloogia. Denis Diderot oli prantsuse kirjanik ja filosoof ". Ta oli esimese prantsuse entsüklopeedia (1751-1772) peatoimetaja. Diderot oli ka tunnustatud teatri- ja kunstikriitik, prantsuse vaimuelu juhte. Selle teose vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, ning selle esimesed kaks köidet määrati hävitamisele. Siiski jätkas Diderot tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772.aastal lõpule. ,,Entsüklopeedia" uudsus seisnes eelkõige selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samuti hukkamõistvaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ning ideedele.
Kuni ristisõdadeni üsna teaduslembene ühiskond. Peamised suunad on keemia, mehhaanika ning arstiteadus ja astronoomia. Populariseerivad araabia (india) numbrid. Eksperimenteerimine ja katsete dokumenteerimine. Oluline aparaadiehitus. 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Keskajal polnud loodusteadused populaarsed, kuna tulenevalt kristlusest ei nähtud looduses Jumalat. Pärast Rooma riigi lõppu kadus järjepidevus ja teadmised kadusid. Kirik ei soosinud ,,jumala mängimist". MIHKEL HEINMAA 2013 2 BIOLOOGIA AJALUGU 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Toimus kiire urbaniseerumine ja kriis katoliku kirikus viis kiire ilmalikustamiseni
Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis. Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda. Tema filosoofia põiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma mõlten järelikult olen olemas)
Pietismi peeti ühiskonnakorra täiustamist usu abil mitte aga selle muutmist . 2 18 sajandil tekkinud väljaanne Entsüklopeedia ( teaduste , kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat ) omas erilist tähtsust valgustusideede levitamist haritlaskonna seas. Entsüklopeediale pani aluse filosoof Denis Diderot , kelle toimetuse ilmuski 1751 . aastal esimene köide . Uue väljaande vastu astus katolik kirik ja ametivõimud ning selle esimesed 2 köidet määrata hävitamisele. Kuigi entsüklopeedia oli ära keelatud jätkas Diderot selle välja andmist illegaalselt. Voltaire kelle pärisnimi on François Marie Arouet oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Lockei ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana
Haigusega püüab organism end mürkidest vabastada. Bakterite ülesandeks saab nüüd surnud või kahjustatud rakkude lagundamine. Seega Bechampi järgi bakterid ei põhjusta haigust, vaid peegeldavad selle keskkonna hetkeolekut, milles nad eksisteerivad. Nagu rotid ei põhjusta roiskunud toidujäätmeid ja prügi, vaid nad eksisteerivad seal, kus prügi leidub. Pisikute teoorial põhineb kogu tavameditsiin ja vaktsineerimine on selle lipulaev. See on ka väga oluline põhjus, miks meditsiin nii paaniliselt vaktsineerimisteooriasse klammerdub ja seda iga hinna eest edukana püüab näidata kui tuleks välja, et vaktsineerimine on üks suur valemull, mis pealegi sadu tuhandeid lapsi on kahjustanud? Kuidas saaks meditsiin end üldse enam rehabiliteerida? Tavameditsiin on juba praegu sügavas kriisis sest hoolimata miljarditest, mis igal aastal meditsiini ja tervishoidu valatakse, on inimesed viimase 100 a jooksul aina
Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam suhtumine ellu tähendaks inimkonna põhiväärtuste kõrvaleheitmist. Siiski on enesemääramise printsiip nüüdseks küllalt juurdunud. Mis tahes piirangud raviga nõustumise või mittenõustumise õigusele on kadumas. Teerajajaks antud vallas oli Austraalia Victoria osariigi 1988. aasta raviseadus
valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma
a oma peateose `'Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel'', milles väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. · 1871. Darwin avaldas teose, milles väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. 6. Desinfitseerimine · 1676. hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastas mikroskoobi all bakterid. 1852. inglise kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele(Märkas, et kinnised luumurrud paranevad kiiremini, s.o need, mis ei puutu kokku õhuga. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma). · 1865. Louis Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud bakteritega. Sellest järeldatuna hakkas Lister haavu puhastama 6.1 Steriliseerimine · Kuna karboolhappega haava puhastamine oli liiga tugevatoimeline, hakati mõne aja
meditsiini olukorra paranemisele erinevate e-lahenduste käivitamine või arendamine. E- tervise tööle saamine oleks suureks abiks meditsiini teenuse pakkumisel. Lisaks e-tervisele on eraettevõtjad loonud rakenduse, mis näitab apteeke, kust vajalikke ravimeid saab osta. Soodustamaks arstide tulekut ääremaale, võiks välja pakkuda lisahüvesid, näiteks töötamise ajaks tasuta elamispind, ja hoida nii arste maapiirkonnas. Lahendusi peavad leidma poliitikud, nemad peavad mõistma, et meditsiin vajab suuremat tähelepanu. Tänasel päeval on Eesti meditsiinil mitmeid probleeme. Nendele probleemidele tuleb leida lähemal ajal lahendus, sest haigused ei oota. Loomulikult on peamine probleem raha puudumine ja sellest kõik alguse saabki. Haiged ootavad pikkades ravijärjekordades. Samas ei saa riik pealt vaadata, kuidas arsti lahkuvad kodumaalt. Riik peab leidma motivaatori arstide jaoks, mis neid siin hoiaks.Kui riik ei suuda võrdselt haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi
Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Arstiteadus: 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega, miks haavad mädanema lähevad.Probleem oli muutunud eriti aktuaalseks seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast tuimestuse kasutuselevõttu. Teda pani mõtlema asjaolu, et kiiremini paranesid kinniseotud haavad. Leeuwenhoek järelda, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma.Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865. aastal teooria selle kotha, et
aastat. William Cullen näitab, et vaimuhaigused on ebakorras aju ja närvisüsteemi 5 produktid, mis tekitavad eksitatud mõistuse väärkujutelmi (taandas oma ettekujutuse neurofüsioloogiale). Vaimuhaigete varjupaigad olid muidugi tekkima hakanud juba varem sageli oli neid inimesi kodudest välja aetud ja hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.) 18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste
Müstifikatsioon. Renessanss 14-15 saj. Muutus. Siis muutud individuaalne mõtlemine domineerivaks, enne oli kollektiivne mõtlemine. Sellele järgnes 15-16 saj teaduslik revolutsioon, mis viis edasi selle teadusliku seletuseni. Rene Descartes (1596-1650). Cogito ergo sum. Oletas, et vaime ja keha on omavahel lahutatud. Kuigi nad on lahutatud, siis mingi koostöö nende kahe üksuse vahel on võimalik. Hing lahkub kui keha sureb ja tänu sellele hakkas kirik lubama lahkamist. Descartes arvas, et loomadel hinge ei ole. Kuidas võib mõte, mis ei ole materiaalne, põhjkustada muutusi materiaalses? Sestap ongi lahus. 18.saj. Hakati rohkem pöörama tähelepanu keskkonnale (mustus jne). Tekkis biomeditsiiniline lähenemine e igal haigusel peab organismis olema mingi põhjus. St,et defineeritakse tervist neg kaudu, tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Jätab kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed mõjutused
meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea muretseda sellest, et haigutades on meil kõrge võimalus ära surra. Tänase meditsiini olukorraga oleme kindlad, et kui me kunagi saame haigeks, arstid saavad meid vähemalt normaalses seisundis hoida. Varauusajal aga oli kõik teistpidi: meditsiin veel ainult arenes, tihti juhtusid epideemiad, kõike haigusi inimesed veel ei teadnud, ei saanud neid eristada ja ravida. Sel ajal oli võimalik, et pärast ravitsemist haige võiks surma saada, isegi kui tal ainult silm valutas, või ta külmetuse sai. Kui vaadelda rahvaelu eriperioode, siis näeme, et üks katk vahetas teist, ja inimestel polnud võimalust ennast sellest kaitsta. Autor toob meieni õudseid pilte näljahädadest ja epideemia aegadest
valik. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pika evolutsiooni järel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis ta, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Arstiteadus 1676. aastal avastas Anthony van Leeuwenhoek bakterid, kuid alles hiljem hakati baktereid seostama haigustega. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Ta oli esimene, kes hakkas uurima, miks haavad mädanema lähevad.Probleem muutus tõsiseks kirurgia kasvava tähtsusega. Leeuwenhoek järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava peale, ning põhjustab mädanemist. Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865. aastal teooria bakterite kui haiguste kandjate kohta, prooviti haavu puhastada karoolhappega, kuid sellel oli liiga tugev toime. Mõni aeg hiljem hakati haavasidemeid steriliseerima
MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16
psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost kehaliste funktsioonidega. Araabias suhtuti psüühilistesse haigetesse humaanselt. Keskajal pidas kirik ravis tähtsaks jumala vaimu abi. Arstiteaduse areng oli piiratud(nt. Laiba lahkamine oli keelatud) 3. saj loodi katoliku kiriku juures eksortsisti ametikoht. Arvati, et inimesesse tunginud deemonid tekitavad psüühilisi häireid. Venemaal saadeti 9-10 saj psüühiliste häiretega inimesed kloostrisse ravile. Ilmalike varjupaikade loomine toimus Moskvas, Peterburis ja Novgorodis 18. sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku
Kirurgid on arstid, kes teostavad operatsioone. Psühhiaater on erialaarst, kes ei tegele inimese kehaliste, vaid hinge ja vaimuhaigustega. Kohtuarsteksperdi tööks on inimese surma põhjuse tuvastamine kohtuarstlikul lahangul. TÖÖTINGIMUSED Arstide töökeskkond perearstikeskustes, polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele. Arsti kabinet on puhas, varustatud vajaliku mööbli ja diagnostikavahenditega. Tänapäeva meditsiin kasutab nii traditsioonilisi arstiriistu (spaatel, skalpell) kui ka kõrgtehnoloogilist aparatuuri (lasertehnika, kompuutertomograaf, jms). Eraldi tingimused on määratud operatsiooniruumidele (erinõuded valgustusele, sisustusele, hügieenile.) Kõik peab olema steriilne alates töövahenditest, lõpetades arsti riietusega. Arstide tööriietus on traditsiooniliselt valge kittel (kirurgidel roheline). Patsientide vastuvõtuajast (~6 h) ülejäänud aja tegelevad
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Nõelravi Referaat Koostaja: Tarvo Kuus Juhendaja: Anna - Liisa Parm Tartu 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ajalugu 4-5 Traditsiooniline Hiina meditsiin 6 Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid 7 Nõelravi kasutamine 9 Nõelravi näidustusi 10 Nõelravi vastunäidustusi 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
