(aknavitraaz). 25. Tallinna vanalinnas asuvad gooti kirikud: Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Toomkirik, Oleviste kirik. 26. Tartu Jaani kirik on gooti stiilis, Eesti üks vanemaid ja ainulaande kogu Euroopas, omanäoliste ning suure hulga terrakotaskulptuuride tõttu. 27. Pirital asuvad Pirita kloostri varemed - asutati 1407. aastal, klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks.
töötades · Reeglina kloostritest ei lahkunud · Põhiline tegevus väljaspool kloostrit · Benediktlaste ordud, tsustertslaste · Dominiiklaste ordud, fantsisklaste ordud ordud · Mõlemad allusid vaimulikule võimule · Elati ühiselt · Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4. Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus. Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid: 1) Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. 2) Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. 3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani.
* Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused. * Mindi otsima patukahetsust. * Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid. * Oli äärmiselt usklik. * Õnnetu armastus. * Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises. 5. Miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elevate inimeste elueast? * Toitumine oli tervislik ja tagasihoidlik. * Normaalne töökoormus. * Eraldatus, mis tõttu epideemiad ei pääsenud ligi. * Korrapärane elu ja vähe stressi. 6. Kloostrite tähtsus. * Kirjutati ümber raamatuid ja tõlgiti raamatuid. * Kloostrite juures asusid koolid. * Teadusega tegelesid kloostrites elavad mungad. * Kloostrites olid raamatukogud.
edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. - Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust.
Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust.
sealaudaks ja hobusetalliks muuta. Mungad tasusid sama mõõgaga, tungides suure rahvahulga saatel küünlapäeva missa ja Niguliste kirikusse. 1407. aastal hakati ehitama ainsat augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster oli Vadstena klooster Rootsis. Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudes languse teed, tekkis lihtsurelike seas rõhutavad püüd tõsikristluse poole. Nii suurenes XVI sajandi alguses ka Eestis kloostrielanike arv. Suurenes austus pühasäilmete vastu. Mitmed kloostrid ja kirikud kuulutasid, et neis hoitakse kas pühakute esemeid või luid. Populaarsemateks palverännakutekohtadeks olid Eestis Vastseliini linnuse kabel, Pärnu Nikolau kirik, Viru-Nigula Maarja kebel, Pirita klooster. Tartu toomkirikus säilitati aga ühe pühaku pöialt, mis olevat muutunud suureks väärtuslikuks safiiriks. Siinsete pühapaikades käis inimesi teistest maadestki.
Mingil määral ka eetilised probleemid- kas inimene tohib sekkuda Jumala plaanidesse ehk siis ravida haigeid? Isegi prillide kasutamine oli äärmiselt taunitav. Kiriku ja meditsiini vahekord Kirikul ja kirikutegelastel oli keskaja meditsiinile mitmelaadne mõju. Haige inimese kannatuste leevendamine oli kirikumeestele ja naistele lubatud ja kohati kohustusekski. Kirkumehed tegelesid palju ravi ja hoolekandega. KLOOSTRIMEDITSIIIN- üldiselt olid mõeldud kloostrielanike endi põetamiseks, kuid ajapikku sattus neisse ka kloostrivälist rahvast (millegipärast just mehi). 1215 keelas Lateraani kirikukogu vaimulikel kirurgia ning algas kiriku eemaldumine meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega.
Esiteks muidugi kerkis inimeste ravimisega seoses üles terve hulk eetilisi probleeme. Küsimus oli selles, kas inimene tohib segada end Jumala plaanidesse (nt ravida haigeid jne, nt isegi prillide kasutamine leidis hukkamõistu). Samas, haige inimese kannatuse leevendamine oli kirikumeestele ja -naistele justkui lubatud ja kohustusekski. Niisiis tegelesid kirikuinimesed päris palju ravi ja hoolekadega. Kloostrimeditsiin kloostrite juures asuvad ravilad olid eeskätt mõeldud küll kloostrielanike endi põetamiseks, kuid siin-seal ja ajapikku üha enam sattus neisse ka kloostrivälist rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi. (Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli ravimatimede aiad. (Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
