SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on varian...
Ühiskonna arengu võti on haridus Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi
Meeldiv on tõdeda, et Eestis haridus on tasuta. Iga inimene, kellel on tahtmine õppida, saab õppida tasuta. Meil on palju ülikooli, on olemas ka rahvaülikoolid. Võimalusi õpida on väga palju. Kellel ei ole aega, võib õppida internetis ka. On palju video-kursusi, mida võib vaadata kodust ka. Motivatsiooniks tuleb pidada ka see, et haridus annab hea töö. Tööandjad tahavad enamasti saada endale spetsialiste, kellel on sobiv haridus. Elu näitab, et haritud inimesed on edukamad kui hariduseta. Aga peamine asi on küll tahtmine, ilma selleta ei ole võimalik. On ju elus ikka nii, et tihtipeale ei piisa aega õppimiseks. Juhul, kui inimene peab töötama ja tegema mingeid koduülesandeid. Võivad olla ka teised kohustused elus, näiteks laste kasvatamine või midagi muud. Kuid võib olla ka teisiti ja mõnel vanemal inimesel on tõesti raskem õppida, kuna tähelepanu on juba madalam ja õppimisoskused kadunud. Paljud inimesed lihtsalt kardavad alustada midagi uut
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi öelda siis ütleksin neile üht: ärge jätke kooli pooleli ,sest haridus on see mis meid toidab ja pinnal hoiab,lapsi jõuab alati teha.Ei ole vaja teha 15-aastaselt last ja siis 5aastat hiljem taibata ,et sul pole ilma hariduseta tulevikku.Paljudest
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused:
5. Avara maailmavaatega ehk laialdaste teadmistega inimesed suudavad igas seltskonnas kaasa rääkida, sisse sulanduda. Hariduse tähtsust hakatakse mõistma alles hiljem 1. Kuulates praegu keskeas ja natuke vanemaid inimesi, siis kuuleb tihti ,,Näed, ma oleks võinud ikka omal ajal koolis käia korralikult ja midagi edasi õppida, pingutada". 2. Raske on tänapäeva maailmas ilma ,,diplomita" hakkama saada, tööd napib. Kuid eksperte on puudu. 3. Majanduskriis on üheks näiteks ilma hariduseta inimeste seas töötuid on jube palju, tavaliselt ilma hariduseta (ei ole midagi edasi õpitud, eriala saadud või ei ole end elu jooksul täiendatud). 4. Inimesed ei mõista, et haridustee kestab tegelikult terve elu, elu jooksul on end kogu aeg võimalik täiendada (koolitused, seminarid, projektid jne) Kokkuvõte 1. Haridus on esialgu ühiskonna poolt muudetud kohustuseks. Seepärast, et noorena ei saada veel aru hariduse tähtsusest ja mida haridus üldse elu jaoks annab/võimaldab. 2
Ühiskondlikud väärtused. Osad inimesed arvavad et tähtsaim väärtus on raha, teised, et haridus, kolmandad, et rahvaarv.Millised on ühiskondlikud väärtused ja millised on tähtsaimad? Minu arvates on tähtsaim väärtus haridus, sest ilma hariduseta ei suudaks ühiskond mõelda ega korraliult tegutseda. Haridus on tähtis ka noortele, et nad õpiksid selgeks selle, mis aitas edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi
Vaesus Eestis Lühikokkuvõte interneti allikate põhjal Suhteline ja absoluutne vaesus · Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks · Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist http://uuseesti.ee/26510 2011. aastal kehtivad toimetulekupiirid: 2011. aastal on toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. http://www.eesti.ee/est/toetused_ja_sotsiaalabi/toetused_ja_huvitised/toimetuleku to...
Näiteks tähendab praegune laste arvu piirav perepoliitika, et ühel hetkel on riigis tööealisi inimesi palju vähem kui pensionäre. Seda enam, et Hiina pered eelistavad traditisiooniliselt poisse ja juba praegu sünnib viie tüdruku kohta kuus poissi. See tähendab, et tulevikus on meestel probleeme naise leidmise ja pere loomisega. Rahvastikupüramiid 2010 2. Haridus Hiinas Tabelilt võib näha, et alates 1970 aastast on ilma hariduseta inimeste hulk järjest langenud.2000. aastaks on märgatavalt suurenenud ka inimeste hulk, kes omab keskharidust. Märgatavalt on vähenenud ka inimeste hulk, kellel omandatud vaid algharidus. Lisaks on üsna väike hulk ka neid, kellel on kõrgem haridus. Prognoosid 2030. aastaks on sellised, et ilma hariduseta inimeste hulk peaaegu, et kaob. Väheneb ainult algharitud inimeste hulk ning kasvab nii kesk- kui kõrgema haridusega inimeste oskaal. 3. Haldusjaotus
mõistus igaveseks muutunud. Samal ajal, kui mehed rindel on, peavad naised riigi majandust ja peret ülal pidama tööl käies. Naistel on raske sõja ajal pere eest hoolt kanda, samal ajal muret- sedes oma mehe pärast, kas ta on elus või surnud, haavatud või mitte. Kui sõda on lõppenud, kestavad selle mõjud aastaid . Peale sõda tuleb kõik hävitatud majad, hooned taasehitada, maad taastada, selle tegemine on riigi jaoks vä- ga kallis. Pealegi on peale sõda palju hariduseta noori, kes sõja ajal kooli pooleli jätsid, et sõtta minna oma riigi eest või tööle, et peret aidata ülal pidada. Sõjas pole võitjaid, ainult kaotajad. Mõlemad osapooled kannatavad. Küsimus pole selles, kes võitis kõige rohkem, vaid kes kaotas kõige vähem. Sõnade arv: 201
gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta ei suudaks me edasi areneda. Teadmised on need, mis meid mööda aega edasi kannavad, teadmised minevikust, olevikust ning tänu neile teadmistele paremad oskused näha ette tulevikku. Tulevik on ainus, mille nimel me elame, kui kaoks haridus tekiks taandareng ning kaoks tulevik.
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele? Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele
omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta ei suudaks me edasi areneda. Teadmised on need, mis meid mööda aega edasi kannavad, teadmised minevikust, olevikust ning tänu neile teadmistele paremad oskused näha ette tulevikku. Tulevik on ainus, mille nimel me elame, kui kaoks haridus tekiks taandareng ning kaoks tulevik.
Kui asi teda huvitab, võib ta rääkida pikalt ja laialt, aga kahjuks armastab ta teemast kõrvalekaldumist. Ma olen Holdeni pärast tõsiselt mures. Ta ei ilmuta mitte mingisugust huvi hariduse ja teadmiste vastu. Ta lihtsalt ei lase neid ligi. Noormehel puuduvad tulevikuplaanid ning tal ei ole huvi edasise haridustee suhtes. Holden on millegi tundmatu otsingul, mis segab teda keskendumast. Caufieldile on vaja karmi kätt, mis suunaks teda taas helgele haridusteele, sest mis on inimene ilma hariduseta? Kuid tuleb arvestada, et noormees on siiski veel teismeeas ning kindlasti ebaküps. Raske iga ei ole mõjunud temale lihtsalt. Kuid ma arvan, et Caufield on kindlasti võimeline rohkemaks, kui ta välja näitab. Seega loodan siiralt, et Caufield suudab ennast parandada ja leiab uuesti tee haridustee juurde. Niisiis soovin kõike paremat Teile ja usun, et ehk Teie suudate temas huvitunnet teadmiste vastu elustada! Lugupidamisega Mr. Spencer
Igal inimesel on keegi, kellele kuulub tema süda. Vahel võin õnne võrrelda ka langeva tähega:mõlemad kaovad enne, kui olen jõudnud silmagi pilgutada. Minu jaoks on õnn see, kui ma saan olla kellegiga, kellega on mul hea ja olla see, kes ma olen ning omada midagi, mis mind õnnelikuks teeb. Mulle meeldib püüelda oma eesmärkide poole. Mõte sellest, et kunagi saavutan ma midagi, millest ma olen juba ammu unistanud teeb mind õnnelikuks. Hetkel on kõige tähtsam õppimine, sest ilma hariduseta ei ole siin maailmas põhimõtteliselt midagi peale hakata. Merlin Ivask 9b
Ennast tundes tean oma võimalusi Elus edasijõudmiseks ja karjääri tegemiseks on vaja eelkõige haridust. Karjääri võib teha ka ilma hariduseta, kuid neid on vähe. Igal ühel meist on haridus, aga ega hariduski pole harituseta midagi. Edu saavutamiseks on vaja mõlemat. Ma arvan, et paljudel meist on plaan karjääri tegemiseks ja me püüdleme selle poole. Karjääri planeerimine on meie kõigi jaoks üks väga suur ja raske ülesanne. Iga päev võtab meie aju vastu infot ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Igasugune uudis ehk info on tähtis kuna võib puudutada just
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele ? Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud
Lugeda või mitte lugeda? Inimesed on lugenud sajandeid. Kuid seda pole teinud kõik inimesed vaid üksikud targad. Lugemine läks tähtsaks alles Uusajal. Siis hakkati õpetama talurahvale lugemist ja praktiliselt kõik oskasid siis lugeda. Aga tänapäeval on inimesed hakand kahtlema, et kas lugemist on vaja või ei ole? Koolis peavad kõik lapsed lugema. Kui nad ei oskaks lugeda, siis nad ei saaks ka õppida. Aga hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Okei, koolis on vaja lugemisoskust aga kas ka mujal elus? Tegelikult me loeme igapäev väga palju. Näiteks sa lähed koju ja paned teleka tööle. Kohe viskab ekraani täis sõnu või lauseid, mida sa vabatahtlikult loed. Või näiteks võtad telefoni lahti, terve ekraan on jälle kirju täis. Ilma lugemisoskuseta hakkama ei saa, või saab? Küsi endalt, missugune elu oleks ilma lugemisoskuseta? Kahjuks on maailmas selliseid inimesi kes ei saa lugeda, pimedad
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. ...
Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me treenida oma oskuseid ning luua käitumisnormid, millega läbi lüüa suures ja laias maailmas. Haridus ühtlasi kaitseb meid ohtude ning üldse selle suure maailma ees. Ilma hariduseta ei suudaks me ülesse kasvatada oma lapsi, me lihtsalt ei teaks mida me nendega tegema peame. Haritud inimesed talluks harimatute peal! Mis juhtub harimatu inimesega? Harimatu ei oska ennast kaitsta haiguste eest, ta ei oska isegi neid ennetada. Nt: HIV/AIDS Tal ei ole mingit tulevikku see tähendab seda, et nii tema kui ka tema lapsed elavad vaesuses. Iga viies laps ei saa viie aastaseks Need on need lapsed, kes elavadki prügimäel, linn asub neist kaugel ning põgenemis tee puudub.
viied ja ta on hästi vaikne, teda ilmselt hakatakse nohikuks kutsuma. Tavaliselt piirdub ainult ,,nohikute" narrimisega, kuid vahest ka lüüakse neid ja nad ei saa sinna midagi parata, kuna neil pole sõpru ning ise nad enda eest seista ei julge. Kokkuvõtteks võib öelda, et koolis on rohkem muresid kui rõõme, esimestes klassides tundub kõik tore, kuid mida suuremaks saada, seda raskemaks koolis läheb. Aga kõigil tuleb kool läbi käia, et eluks valmistuda, sest ilma hariduseta pole midagi teha. Nagu ütleb ka vanasõna ,, Raske treeningul, kerge lahingus" nõnda ka, raske koolis, kerge edaspidises elus.
Väärtused, millal põhineb tänapäeva maailm Maailmas väärtustatakse erinevaid asju, kuid levinumad väärtused on hea haridus, karjäär ja raha. Nende nimel pingutatakse ja ollakse valmis suureks tööks. Enamus inimesi arvab, et just need väärtused tagavad hea elu. Tänapäeva maailm põhineb haridusel, sest haridus tundub ainuke võimalus, kuidas olla edukas. Ilma hariduseta on raske leida tasuvat töökohta, kuna paljudes kohtades nõutakse vähemalt keskharidust. Samuti ilma eelneva kogemuse või koolituseta on raske konkureerida teiste kandidaatidega, kellest osad võivad omada isegi erialast väljaõpet. Ka kõige tavapärasematele töödele eelistatakse töötajaid, kellel on vähemalt eelnev töökogemus või hea haridus. Seda veel eriti tänapäeval, kui töötus on suur ja kandidaatide hulk, kelle seast valida on lai. Eriti raske on sellisel
täiesti võõrasse olukorda. Peale aastat puhkust koolist on võimalik jälle tuleval õppeaastal ülikooli astuda ja oma haridusteed jätkata. Kahjuks leidub ka neid, kes soovivad elus lihtsamalt läbi saada ning ei jätka peale kooli enda õpinguid, vaid suunduvad kohe tööotsingutele ja hakkavad seda alles hiljem tagant järgi kahetssema. On inimesi, kes lähevad oma õnne otsima välismaale, aga on väga palju ka neid, kes jäävad kodumaale. Ilma korraliku hariduseta on nii mõnigi inimene sunnitud ära elamiseks juhutöid tegema. Iga eelnevalt mainitud aspekt mõjutab tulevikku kahtlemata väga palju. Mõnda inimest rohkem, mõnda vähem. Otsuste puhul on igaüks meist mõjutatud selle poolt, mis meid ümbritseb ning millised arvamused on meile lähedastel inimestel. Kõigest sellest hoolimata peaksid kõik ise enda tuleviku üle otsustama..
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga
Talurahvas hakkas haridust saama ning samuti tuli rohkem vaba aega sotsialiseerumiseks, näiteks kirikus või kirikusse minnes. Ristiusk võis anda ka paljudele lootust, et maailm polegi nii tume ja kurb, vaid see värviline ja rõõmus osa on lihtsalt kusagil peidus ning see tuleb lihtsalt üles leida. Kokkuvõttes võib öelda, et eestisoost talurahvale mõjus ristiusustamine paremini kui arvata võiks. Varem hariduseta inimesed õppisid lugema ja kirjutama ning kombeta talupojad muutusid viisakateks noormeesteks. Võib öelda, et ristiusk tegi Eesti paremaks.
Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta saada korralikule töökohale ning alustada normaalset elu, siis praegusel juhul on selline võimalus peaaegu et välistatud. Raske on hakkama saada juba ilma kõrghariduseta. Paraku on aga väga palju segavaid faktoreid, mis võivad takistada hästi õppimist. Ja selge on see, et kõiki asju alati ära õppida on ka praktiliselt võimatu. Aga kui tahad edu saavutada, siis tuleb õppida ka asju, mis tunduvad mõttetutena ning mittevajalikena. Kõige suurem viga, mis võib
Sest iga inimese aju võtab vastu just seda tarkust, mida ta vajalikuks peab. Ja loomulikult meie vanemad ja esivanemad, kes oma tarkusi edasi kannavad, mis meid elus edasi saadavad. Sest mida me teeksime matemaatikaga köögis, kui peame endale süüa tegema? Või mida me teeksime ajalooga siis, kui me peame tegelema väikeste lastega? Kuigi kõige tähtsamad tarkused on ikkagi need, mis me ise avastame. Oma jutuga ei tahaks ma absoluutselt väita, et ilma hariduseta on võimalik saada täiesti ja üdini targaks. Sest nagu ma ütlesin on kool kõigi tarkuste algpõhjaks. Kuid oma arvamuselt toetuksin siiski Oscar Wilde sõnadele: ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada.".
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud. Õpilastel, kes lähevad...
eesmärkide poole püüeldes keegi ikkagi astub vahele ja tihti, kui mitte alati, on see keegi, kellel on rohkem võimu.(Mõte pole päris lõpetatud. Jakobit oleks saanud ka mainida selles lõigus.) Tänapäevalgi leidub Timosid, keisreid, pealtvaatajaid ja naabritüdruku kosija väljaselgitajaid. Hetkeühiskonnas on paljude inimeste eesmärk, et maja oleks oma, selle ees seisaks vähemalt kaks autot ja toas mängiks kaks last. Olgugi et selle nimel peab ilma erilise hariduseta isik tegema tööd 12 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja mitte oma kodumaal. Jah, see eesmärk on saavutatav. Kuid võimul olijad pööravad inimesele, kes ei tea konkreetsest olukorrast midagi, tõeks, mis väidab, et välisriigis tööl käiv inimene on äraandja ja reetur. Toon näiteks talupidaja, kellel on piimafarm- ta on vihane, et ta oma piima müügist mingit tulu ei saa. Kui leidub Timosuguseid inimesi, siis muutub see isegi meeleavalduseks, mida kajastab ,,Aktuaalne kaamera"
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes.
Haridus enne ja nüüd Haridus on muutunud ja muutub ilmselt ka edaspidi inimkonna elus üha tähtsamaks ja vajalikumaks. Ilma piisava hariduseta on väga raske tänapäeva elus hakkama saada. Haridust tähtsustatakse kaasajal ehk liigagi palju. Vanemad hakkavad oma lapse tulevase hariduse pärast hoolitsema juba väga varakult. Kui vanasti ei mõelnud lapsevanemad last lasteaeda pannes niiväga sellele, kas laps palju häid oskusi ja piisava ettevalmistuse kooliks lasteaiast kaasa saab, siis tänapäeval on see väga oluline ja inimese harimine jõudnud juba lasteaedadesse. Seal õpetatakse lapsi
tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu pardipoeg"jne. 5.)Miks oli kuldnokk Matteus eriline,mis oli temaga juhtunud?Kes oli ta tegelikult?Miks kogus peategelane nööpe?Matteus oli eriline,sest ta oli akadeemias
4) Need asjad saab erineda ainult siis, kui sa tead miks hing tuli valgusest pimedusse või vastupidi pimedusest valgusesse. 5) Haritus seisneb oskuses hindama tõelised elu väärtused. Haritus saadab meie mõisted õige rööpasse, see suutab meid sööstma edasi õitsengu ja arengu juurde. Kindlasti on vaja kasvatada lastel seda selleks, et ta oleks vääriline inimene meie ühiskonnas. Hariduseta kõik inimesed oleksid nagu loomad. 6) Juhtima suudavad hariduse pühendanud ennast inimesed, kes alati otsivad uued variantid. 7) Võib olla selleks, et vabastada teisi koopast, aidata neile otsida teed hariduse juurde. 8) Kõige paremini polist valitsema sobivad just filosoofid, sest need inimesed arenevad ennast alati, õpivad midagi uut ja otsivat tõdet väsimatult.
Töö osa inimese elust Täiskasvanud inimese arengus tõusevad esile kaks läbivat joont - töö ja perekond. Sellest tulenevalt on töise eluteega seonduvad otsustused ühed olulisimad, mida meil elus teha tuleb. Oma töise elutee valimine pole tänapäeval nii lihtne ja ettemääratud kui see oli minevikus, ning arusaam töö mõistest on muutunud. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on keeruline toime tulla ilma hariduseta. Et elus hakkama saada,peavad inimesel olema kindlad teadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe,kuid mis samas aitavad maailma asjadest paremini aru saada.Ajaloo tundmine aitab paremini mõista tänapäeva riikide ja rahvuste omavahelisi suhteid. Seega peaks õppimine tänapäeva maailmas olema kõrgeimaks prioriteediks.
Aina enam noori soovib tegeleda ärinduse või ettevõtlusega, et ise oma sissetulekute eest vastutada. Noored on meie riigi tulevik, kuid aina suurem osa neist tarvitab alkoholi ja tubakatooteid. Väga harv juhus on kohata noort, kes poleks enne täisealiseks saamist keelatud aineteda kokkupuutunud. Lisaks suureneb teismeliste seas ülekaaluliste arv. Muidugi pole antud probleem meil sedavõrd suur kui näiteks Ameerikas, kuid selle olemasolu ei saa eitada. Ilma hariduseta ja mõnuainete küüsi langenud noorte saatus pole kuigi roosiline. Praegugi on tänavatel hulganisti elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kelle elu eesmärk on pealtnäha vaid kogu oma raha ,,vägijoogile" kulutada. Taolised kodanikud on riigile vaid koormaks kaelas nende eest tuleb muretseda ja sellelele kulub suur osa sotsiaalrahadest. Ise nad aga kuidagi ,,riigikassat" täitsa ei suuda. Õnneks aitavad kodanike omaalgatused kaasa nii mõnegi probleemi lahendamisele.
superkangelaseks. Meil on väike riik – igasuguse probleemi lahendamiseks või vajaduse täitmiseks on alati varnast võtta tuttav või tuttava tuttav, kes on asjatundja. Tänases Eesti ühiskonnas on levinud selline arvamus, et meie riigis läbi löömiseks ei olegi haridus nii tähtis kui tutvused. Kui inimesel on palju ja häid inimesi tutvusringkonnas, siis siin riigis võib endale üpris hea töökoha saada ka ilma keskhariduseta või ülikooli hariduseta. Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida. On teada, et Eesti on üle maailma saanud tuntuks selle üritusega, sest kunagi laulis Eesti ennast vabaks ja täiesti iseseisvaks. Laulu- ja tantupeole tuleb alati erinevatest riikidest inimesi kokku, et seda näha ja lauluväljak on alati selle ürituse ajal rahvast täis. Meil on kõige parem ellujäämiskoolitus. Kui lihtne eestlane suudab ellu jääda oma pisikese
Roomalsed hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III sajandil eKr. Toonaseid kirjutisi pole kahjuks säilinud. Esimesed säilinud tervikteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimes ja väejuht Caesar, tehes seda kolmandas isikus. Tema kirjutistes on tunda oma tegevuste ja otsuste õigustamist. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augusteuse valitsusajal. Mitte midagi ei saaks olla ilma hariduseta. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist, kuid üldiselt oli oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkusi õppima. Rikkamad võtsid endale koju koduõpetaja kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist
kasutatagi.Tähtis osa on ka muul maal.Nagu ka sealsele kliimale on kohane laiuvad seal vihmametsad, mida saemehed kergesti ära kasutavad. 3.3 Arenenud või arengumaa? Madagaskar on arengumaa.Seda kinnitab ka riigi vanuseline struktuur mis näitab, et kuni 14 aastaseid on 43,5 % ja üle 65 aastaseid ainult 6 3%.See näitab, et nende keskmine eluiga on väike.Samuti näitab hõive riigis,et üle veerandi inimestest tegeleb põllumajandusega.Rannikul elavad inimesed on enamasti hariduseta. Kasutatud kirjandus 1. Madagaskar Geographic.org Countries of the World Kättesaadav http://www.theodora.com/wfbcurrent/madagascar/index.html 26.04.2010 2. Madagaskar Geohive. Kättesaadav http://www.geohive.com/cntry/madagascar.asp, 26.04.2010 3. Google Maps.Kättesaadav http://maps.google.com/24.04.2010 4. Madagaskar. Wikipedia. Kättesaadav
Samamoodi on suurem oht tubaka ja alkoholi küüsi langeda neil, kelle vanemad on juba mõnuainete lõksus. Kodu kujundab meie väärtused ja põhimõtted. Kõige enam õpib laps siiski oma vanemate pealt pidades neid oma eeskujudeks. Enamasti väldivad sigareti ja alkoholi küüsi langenud noored koolis käimist. Osa neist ei lõpeta isegi põhikooli, rääkimata gümnaasiumis või kutsekoolis oma õpingute jätkamisest. Pole saladus, et tänapäeva ühiskonnas on ilma hariduseta väga raske hakkama saada. Põhihariduseta noored on potensiaalsed asotsiaalid, töötud ja riigi ülalpeetavad. Olen rahul, et osad minu sõbrad ja tuttavad on loobunud suitsetamist enne täisealiseks saamist. Põhjusteks on toodud nii tervist, sigarettidele kuluvaid suuri rahasummasid, kui ka lihtsalt endale püstitatud küsimust miks ma seda teen? Vastata sellele küsimusele ei oska neist keegi. Kuid enamus tunnistab, et alguse sai kõik siiski hetkest, mil sõber ulatas
söögikõlbulik, jõuaks arengumaadesse, väheneks suremus. · Samas suureneks veel rahvastikuarv, mis tooks omakorda siiski kaasa hulgaliselt probleeme. Haridus: · Paljudes arengumaades pole naistel võrdseid õigusi meestega. · Naist eeesmärk on ainult sünnitada lapsi, mis toob kaasa suure sündide arvu. · Arenenud maades tegelevad naised aga liialt karjääriga ning oma eluajal ei jõutagi lasteni, mis aga toob kaasa selle, et arengumaades sünnivad hariduseta lapsed ning arenenud riikides sünnib lapsi aina vähem ja vähem · Võimalik lahedus võiks seisneda selles, et arengumaades suuta harida rohkem inimesi ning arenenud maades võiksid inimesed mõelda vähem materiaalselt. Rahvaarvu tõkestamine: · Luuakse riiklikke loosungeid ja kampaaniaid Hiina ühelapse poliitika/Eestis soovitatav 2 last perekonna kohta, et säiliks Eesti kultuur ja rahvas. · Palju kahtlust on olnud nn
Võib olla asi võib muus olla, nt usus. Vanemad ju elasid teistmoodi ja muidugi nad ütlevad, et teed palju tööd ja saad targaks ja oled edukas, kui käid koolis. Kuigi vanematel inimestel, mingi 300 aastat tagasi tuli alles esimene kool ja mis ikka öelda saab, kui sa lihtsalt lapsele ütled, et õpi. Noorem generatsioon saab aru küll, et jah, neil kooli polnud, aga nad said ikka palka jne. Nüüd ongi asi selles, et kas usaldad iseennast ja saad tööle kõva palgaga ja ilma hariduseta või siis õpid ja saad sama palga, täiesti erinev usk . Elukombed, käitumine, põhimõtted, kasvatud, ühiskond-see kõik on erinev. Praegu on arvutid ja telefonid, mida ei kujutanud vanavanemad üldse ettegi. Muidugi hakkab vanem rääkima, et oi rikub silmi jne, kuid noorem generatsioon kohe mtleb, etah panen prillid ette ja kõik ok. Suur konflikti mõjutaja on nt vanus, et vanavanemad jäävad oma aega ngu kinni ja see võib
nõuab. Kui palju me selle täide viimiseks energiat raiskame ja kas me üldse toime tuleme. Sellepärast peabki olema tahtmist ja oskust saada edukaks. Esiteks läheb selleks vaja tugevaid närve ja teiseks suhtlus oskust, et eluredelil aina üles poole pürgida ühe astme haaval. Kuigi me vahel libastume, peame me siiski üles tõusma ja jätkama. Tahe alustatu lõpule viia, aitabki meid tippu tõusta. Kindlasti on ka edu võtmeks hea haridus ja haritus, sest ilma hariduseta on väga raske elus hakkama saada. Enamus töökohti nõuab vähemalt keskharidust. Samas on ka väga tähtis haritus, sest kui sul on hea haridus ja sa ei oska seda õigesti ära kasutada, pole ju sellest eriti suurt kasu. Selleks, et saada head haridust, peab palju õppima. Kõik tuleb teha oma võimete piires ja arvestada oma soovidega. See tähendab, et oma tuleviku plaanid oleks juba varakult teada. Raudsed närvid ja inimeste tundmine on suureks plussiks tagada edu karjääris.
on võimelised laenu vähehaaval tagasi maksta. Ennetada oleks saanud seda siis kui firmad ei oleks võtnud omale suuri laene või oleks pannud firmal reservi mingi osa kasumist. Töölised oleks saanud ka panna osa sisse tulevast rahast kõrvale mustadeks päevadeks ja mitte võtma suuri laene, kalleid maju ning võtma normaalse kütusekulu ja liisinguga auto. Kui majanduse hiilge ajal sai iga üks tööle ka ilma erialase hariduseta ja valiti ennem töökoht kui eriala õppimine, nüüd jäid need töötuks kellel polnud erialast haridust. Kui töölised oleks läinud õppima siis oleks saanud surt töötute kasvu vältida. Need olid minu arvates kolm kõige suuremat sotsiaalprobleemi Eestis.
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest
Eestlane- kes ta on? Eesti on väike riik, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Meie ajalugu on selgelt olnud raske ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Millised aga on need puuviljad, millest ühe eestlase kompott koosneb? Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn "väikese inimese kompleksi", kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda enam hakkavad k...
Lapsel peab ometi olema keegi kes tema käekäigust huvituks, aga kui sellist isikut pole, kaob igasugune tahe pingutada. Tekib tunne et kellel seda veel vaja läheb. Loomulikult iseendal. Mõtetu on õppida kellegi teise jaoks. Millist kasu see isik saab? Ei mingisugust. Kõik mis teed , teed ainult iseendale, nii on ka koolis õppimisega. Ei õpi- saad nägema niguripäevi, kui õpid- elad üldjuhul head elu. On vähe neid kes ilma hea hariduseta on saavutanud midagi suurt . Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli . Oletan et lapsed lähevad lasteaeda keskmiselt kolmeselt. Saab mängida, areneda ja tegeleda paljude lapsepõlves oluliste asjadega. Laps käib lasteaias neli aastat ja siis on see tõeline lapsepõlv läbi ja algab raske koolitee. Kõik algab niiöelda algkooliga. Siis on kõik veel lihne, saadakse esimene kaks- nutetakse ja kardetakse koju minna
minna oma sõprade juurde. Sõbrad on head meelelahutajad, nõu andjad ja kuulajad. Muidugi on vajalik leida endale hea ja õige sõber. Sõbrustades vale inimesega, võib ta juhtida su eneselegi märkamatult halvale teele. Sellistest tuleks suure kaarega mööda minna. Samuti pean ma oma suureks väärtuseks juba omandatud haridust. Tean ja usun, et suudan ikka edasi õppida ja aina kõrgemale pürgida, sest väärtushinnangud ja unistused aitavad mul seda teha. Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on oluline, kuid kahjuks paljud noored seda ei mõista. Minnakse varakult tööle või saadakse lapsevanemateks, jättes kool pooleli ning minu arust on see mõnes mõttes elu ära rikkumine. Haridus on minu elus üks tähtsamaid asju. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ning et inimesed on kadedad ja ahned
vastav- väike. Olles seadnud esikohale karjääri, ei tohi tagaplaanile jätta ka eraelu, mille moodustavad sõbrad ja pere. Lähedaste inimesteta isikud on vaimselt õnnetud ja pikaajaliselt õnnetu olemine võib viia depressioonini, mida tahetakse alkoholiga parandada. Samas on noori, kes ei väärtusta karjääri ega õpinguid, nad tahavad juba noorelt minna tööle ja luua oma pere, mis on väga raske, sest hariduseta on peaaegu võimatu saada soovitud palka. Tuleks võrdsustada mõlemaid väärtuseid, nii ei jää kumbki teise varju ja saavutatakse soovitud edu ja elu.
Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes, mis näitab ,et Eestis tööjõupuudus su...
osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga. Lõppkokkuvõttes ei jäägi muud üle, kui koolid kinni panna. Arstide palgad on väiksed ja töö nagu lõputu auk, mis ei saagi otsa. Sealt jõuame välja selleni, et lasterikastes või vaesemates peredes pole võimalik last kaugemale kooli saata ning lapsed jäävad kas ilma hariduseta või küsitakse sotsiaaltoetusi laste koolitamiseks, ning riik peab ikkagi ringiga selle kinnipandud koolimaja raha tagasi andma. Kui rääkida tööpuudusest, siis võib märkida, et majandusbuumi ajal see praktiliselt puudus. Raha tuli uksest ja aknast ning inimesed olid õnnelikud. Kus nõudlust seal pakkumist. Mis juhtus aga pärast buumi. 2008.-2010. Aastad on olnud Eestile väga vaevarikkad. Üldine majanduslangus, tööpuudus, inflatsioon, SKT langus ning suurel hulgal pakrotte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
