AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
· Templirüütlid · Saksa ordu · Johanniitide ordu Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu. Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu. Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor Valdemar II: Lembitu: Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule Isikud: ALBERT- oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. VALDEMAR 2 LEMBITU- Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus
kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj. kroonik Henrik Eesti Liivi sõjas oli liivipoiss. Keskaja meediamees tänu temale me teame et see toimus kuna ta oli lahe päevikumees Vampire Diaries. Ta suutis ellu jääda seetõttu sai palju kirja. Ajaloomees. Liivima kroonika. Balthasar Russow Kroonik. Jätkas Liivima Kroonika, mille järgi me teame jälle. Taani päritolu, õppis siis tallinnas veidi ja sai pastoriks woop. Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR. Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol. Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520
maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi
Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli Härra Gotthart Kettler- koadjuutor Salomon Henning- Kettleri kroonik Monninkhusen Antoniuse härra Truuta- Siimoni majahoidja, abiline
Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku) Second level
peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel ka ,,Eesti Kirjanduse Kooperatiivi" direktorina. Tema luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel, meeleoludes vaheldub nukrameelsus irooniaga. Kangro on nimetatud ka tartu Ülikooli audoktoriks. Rootsis olles kasutas erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, Oskar Jooniste, Taavet Valler. Kokkuvõtvalt moodustab pagulaskirjandus Eesti kirjanduses suure osa ning palju häid raamatuid ning luulekogusid on kirjutanud just erinevad Eesti pagulaskirjanikud. Tähtsamad ning tuntumad pagulaskirjanikud on Ristikivi, Kangro, Under, Gailit ja teised.
5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid. Esimesena saadeti Eestisse augustiinlane Meinhard, kelle ülesandeks oli
3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu - Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik 7. Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk?-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas
kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel. Sündmustest jutustab kroonik Niccolo Casarmana, ,,Surma ratsanike" Casarmana poeg. Biograafiline triloogia ,,Mõrsjalinik" ,,Rõõmulaul" ,,Nõiduse õpilane" Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes
mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline toiming, mis põhineb arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada. Tsuudid-vene kroonik. Nimet. Eestalsei ja teisi peipsi läänemeresoomlasi nii. Jurjev-tartu kohale rajatud tugipunkt ristinime juri alusel. Sossol-eesti hõimud. Konksader-põhja-lääne eestis levind üheharaline. Harkader-kahe haruga värk. Vanemad-arukamad ja mõjukamad mehed kellel oli kõrgem ühiskondlik positioon.
keelde Rode (15 saj) Maalija Maalis Niguliste kiriku tiibaltari Notke Maalija Maalis ,,Surmatantsu" Sittow Maalija Eesti soost maalikunstnik Russow Kroonik, kirikuõpetaja 1587 Liivimaa provintsi kroonikad 1525 trükiti esimene eestikeelne raamat Reformatsioon usupuhastus, katoliku kiriku vastu (paavst). Algas 1517 Saksamaalt (Martin Luther). 1525 jõudis Eestisse. *vabadusvõitlus 13 saj 1208-1227 *vabadussõda 20 saj 1918-1920 *keskaeg 13-16 saj feod. Killustus *vahetuskaubandus läbi Eesti
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10
veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda.Mõni aeg hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Kaotused ja lõpptulemus. ► Läti Henrik hindab langenud eestlaste arvuks 1000, vanem riimkroonika 1400, lisaks saadi Henriku järgi sõjasaagiks ligi 2000 hobust. Kristlaste kaotuste hulka kroonik ei täpsusta kuid ütleb, et liivlaste juht Caupo sai surma olles pistetud odaga mõlemast küljest läbi.
Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu... Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. ...
(Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtustab inimesteks olemist- saada vabaks, puhtaks. Kodanikutunde rõhutamise kõrval rõhutab armastust, õnne ja tõe vajalikkust. Esimese kogu kohta. Luule on lootusrikas. Hilisemates kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat. Neljas kogu: eneseleidmine ja selle vajalikkus. Proosa- Maarjamaa kroonik. Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks. Osa eesti müüdist on tema loomik. Palju rahvuslikku, eneseteadvust ja ideoloogiat. Ajalooliste romaanide peategelane on eestlane v eestimaalane. On kirjutanud mitmetest suurkujudest; kõler, maising, peterson, jansen. Aga ka vähemtuntutest. Kajastavd ajaloolist tausta faktitruult, aga sündmused ja inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus
10. Traktaat- arutlus 11. Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12. Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13. Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14. Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15. Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16. Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17. valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18. Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19. Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20. Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21. Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22. Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23. Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? Eesti ja Läti 24. Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25
10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12.Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13.Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14.Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15.Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16.Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17.valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18.Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19.Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20.Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21.Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22.Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23.Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? – Eesti ja Läti 24.Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu.
Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku andmete põhjal kolmandiku kuni poole malevast. Madisepäeva lahinguks suutis Lembitu kroonik Henriku andmete põhjal kokku koguda umbes 6000 meest. Erinevad asjaolud kinnitavad, et eestlastel polnud Muistse Vabadusvõitluse ajaks veel kindlat taktikat välja kujunenud. Olgu selle tunnisuseks kasvõi lahinguks mitte rivistamine või ratsaväele eriülesannete mitte andmine. Madisepäeva lahingu kohta on teada, et nii eestlaste kui ka ristisõdijate malev oli jagatud kolme kolonni. Eestlaste paremal tiival asus Sakala malev Lembitu juhtimisel
ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming Loomingu tunnused Kangro kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke. Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes
Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid (Põhja- Lätis elavad Läti hõimud ) nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning 1208 aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Samal aastal korraldasid sakslased Ugandisse esimese röövretke. Kroonik jutustab kristlaste omaaegse sissetungi algusest nii: "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest. Eestlased ründasid
Kord hoidis teda mu parem käsi, magistrikraadiga cum laude. On kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin kasutanud preudonüüme ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem, Herbert Viipilt, Kroonik, O.J. jm. pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma." Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, Kui lähedal taevas, August Sang Kui kaugel aed
Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud
Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks.
aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli surmaotsuse täideviimine keelatud. Miljää Gert Helbemäe teostes Teostes on lisaks huvitavatele inimtüüpidele ka erinevad keskkonnad:keskajaklooster(,,Sellest mustast mungast"), Tln, Nõmme(,,Õekesed"), Saksa põgenikelaager(,,Elamata elu"), Londoni pansionaat(,,Ainult ajutiseks"), Londoni ööelu)"Pagejad"). Stiilist 1)Kaine ja erapooletu vaateja, skeptiline ja umbusklik kroonik. 2)Teostes 2 poolsust: realist ja müstika. 3)Ajakirjanikuks kirjanikuna obektiivne, jahe,kriitiline ja analüüsiv ning vaatleb tegelest pigem seest kui väljast. 4)Teosed argielust. 5)Esineb erootilisi motiive. 6)Teosed lahutusi ja jahenenud suhteid. 7)Rõhutab surma sümbolitega, tähenduslikud muusikalised motiivid. 8)Paljud tegelased loobujad, kirjanik ei mõista neid hukka ega moraliseeri. 9)Teostes kordub ,,kuhugi ära" motiiv. Salapärane vaim Helbemäe näidendi kohal
oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit kerkiv probleem on järgmine – hakates uskuma seda, mis keskaegsetes kroonikates meie esivanemate kohta mustvalgel seisab, satume me iseendaga vastuollu. Kas me tahame end samastada esivanematega, nagu neid kroonikas kirjeldatakse. Miks me ei võiks sellest vabaneda, tõestades loogiliselt, et kroonik suhtub paganatesse eelarvamuslikult. Et ta lausa valetab ja sellest tulenevalt pole meil vaja teda uskuda" (lk55) Tõsi, mullegi ei meeldi mõelda oma esivanematest kui varastest rüüstajatest ja vägistajatest, kuid mulle tundub siiski küllaltki iseenest mõistetav,jättes kõrvake igasugused rahvulikud tunded, et Henrik kui kristliku ideoloogia pooldaja vaatleb olukorda oma perspektiivist. Loomulikult juhib
stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem
2005 «Luule» 1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus» 1971 «Michelsoni immatrikuleerimine» 1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all» 1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd» 19701980 «Kolme katku vahel» 1973 noorsoojutustus «Mardileib» 1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull» Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu ,,kolme katku" (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal. Lugu teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene
Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula.
liikumisvälja. Bocki naine ja naisevend Jakob hakkavad kavandama plaani Lääne-Euroopasse põgenemiseks, vaatamata sellele, et plaan ei tundu eriti reaalne, see siiski õnnestub. Põgenemisööl otsustab Timo minemisest loobuda, jääda koju. Seesugune käitumine tekitab kaaskondsetes mõistmatust, siiski Bockid jäävad kodumaale, lähevad tagasi Võisikule . Jätkuvad ka nuhkimised ning aruandlus erilise staatusega valvealuse kohta. Põgenemisplaanide luhtumise järel keskendub kroonik Jakob iseendale, päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose püant. Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapu versiooni ning otsib võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on ei sooritanud enesetappu vaid ta mõrvati. Kohtuprotokolli kirjutatakse siiski põhjuseks surm õnnetusjuhtumi läbi
ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
H. Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital. S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse. J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti katekismuse eesti k. B. Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B. Notke- "Surmatants". H. Rode- Lübecki maalija, tegi Niguliste kiriku tiibaltari. M. Sittow- renessansiaja maalija.
· Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut.
Sakslaste pilgu läbi... Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita.
linnavolikogu saadik. Otto Tief-oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Kaupo-oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13.saj. alguses. Läti Henrik- oli ristiusu preester ja kroonik. Lembitu-oli tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. August Wilhelm Hupel Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks
rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis suundusid koju koos saagi ja vangidega. Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt. Mõõgavendade ordu rüütlid. Võnnu piiramine 1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul. Siht oli seatud Võnnule. Võnnu oli Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt. Orduvennad olid end sisse seadnud linnusesse kus eestlased neid piirasid. Võitlus kestis kolm päeva. Metsast lohistati puid, millest ehitati kaitsevall.
Tungiti korraga Harjus sakslastele kallale , kus tapeti kõik kes saksa verd. Algus oli vägagi paljutõotav kuid lõpuks jäid eestlased siiski alla. Harjulased ja saarlased olid suuremad ülestõusjad . kuna ordu ajas väga võimsa väe lõpuks kokku , pidid eestlased alla anduma. Burchard von Dreileben oli ordumeister kes tuli ordule appi eestimaal ja surus maha jüriöö ülestõusu. Bartholomäus hoeneke oli kroonik, kes kirjutas seda sündmuste üles , kuid siiski õigustades ordu käitumist. 14 ja 15 saj. Karistati eestlasi ülestõusmise eest. Teoorjus suurenes suurel määral ning kümnis tõusis 1/10 kuni ¼ dikule. Edasi mingi loonusrendilt üle raharendlile ehk üha rohkem vajati raha. Haagi ja adrakohtunikud- isikud , kes otsisid ja viisid põgenenud talupojad tagasi mõisaomanikele . hakati palkama sulaseid ja teenijatüdrukuid.
vallutamist ja ristiusustamist ajavahemikul 1180 1227. b) Tõenäoliselt enne 1188.a sündinud Henrik oli pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest ning sai Saksamaal ka hariduse. c) Noore mehena astus ta piiskop Alberti teenistusse ja tuli 1205.a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas. d) Kroonik Henrik valdas hästi kohalike rahvaste keeli ja osales mitmetel Eesti alale korraldatud sõjakäikudel. e) Tõenäoliselt pärast 1259.a surnud Henriku "Liivimaa kroonikat" on kasutanud ka mitmed teised hilisemad kroonikud. 4. Balti ristisõja põhjused a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala: Sakslaste "Tung itta" ehk "Drang nach Osten" (e Ostsiedlung Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus
otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi
..........................................................5 Saabumine Pariisi 1882-1884.......................................................................................................... 5 Kunstiõpingud .............................................................................................................................5 Ema.................................................................................................................................................. 6 Elu kroonik.......................................................................................................................................7 Joonevirtuoos...............................................................................................................................7 Degas kunstiline eeskuju...............................................................................................................8 Üleöö kuulsaks 1891-1892.................................................
üldjuhid. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid,
selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid
Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg - Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, kelle anti Saara-Lääne alad W.V.Plettenberg – Liivi ordumeister B.Notke - kunstnik J.Koell – jutustaja, kes tõlkis eesti keelde luteliku katekismuse B.Russow – kirjutas Livimaa kroonika S.Wanradt - teostas luteliku kateismuse M.Sittow - eesti kuulsaim maalikunstnik B.Hoeneke – kroonik. Õigustas ordu käitumist läbirääkimistel Paides.
2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Kroonik Henrik ei jäta kiitmata siinsete külade ilu. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I).
Kuid 1560. aastal keeldus linn talupoegade ülestõusu toetamast ja manitses neid oma üritust lõpetama. Ilmselt ei soovinud linn pidevas Venemaa vallutuste ohus sattuda tülisse aadlike ja hertsog Magnusega ning riskida sellega, et ülestõus laieneks veelgi. Kuna Koluveret piiravad talupojad olid Tallinna toest ilma jäänud ning ka venelaste retked olid selleks aastaks lõppenud, ei olnud neil lootust välisele abile. Kroonik Renneri andmeil kasutas ta selleks sõjakavalust: ta saatis oma eel Lihula talupojad, keda ülestõusnud pidasid abiväeks, seejärel võtnud ta aga ülestõusnud "kahe tara vahele". Kuigi ülestõus oli sellega maha surutud, jäid olud Lääne- ja Harjumaal siiski ka järgnevatel aastatel rahututeks. Rootsi ja Poola vahel leidid aset põhjamaade seitsmeaastane sõda, mille lahingud toimusiid peamiselt eesti aladel ja eesti alade üle. Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt
Rõivakomplekti juurde kuulus ka igapäevane 13431345 toimus Jüriöö ülestõus. Täiesti tarbeese nuga. Kroonik Henrik kiidab eesti alusetu oleks meie esivanemaid kujutleda naiste kootud vaipu neid röövisid ristisõdijad ja nende liitlased alati üsna peatselt pärast 13. sajandi Õppetöö toimus ladina keeles. Kirjutamiseks heameelega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
