aastaks.Sinna jäid mõlemad säilmed kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannase, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1989 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Kolumbuse pärand Kolumbuse eksituse tõttu hakati Ameerika põliselanikke nimetama indialasteks (hisp Indios 'indialased', eesti keeles indiaanlased). 1940. aastail ehitati Santo Domingosse monumentaalne Kolumbuse mälestusmajakas, kuhu paigutati tema süda, Madridis asub tema imposantne mälestussammas ning Barcelonasse on talle samuti püstatud uhke mälestussammas. Kolumbuse mälestussammas Barcelonas Kolumbuse reisidel oli suur tähtsus viikingite varasemat jõudmist Põhja-ameerika kirderannikule
World Bank Indicators -Brazil-Density&Urbanizatione. [WWW]http://www.tradingeconomics.com/brazil/rural-population-growth-annual- percent-wb-data.html(27.04.2014) 14. City population. Brazil:Major cities.[WWW]http://www.citypopulation.de/Brazil- Cities.html(27.04.2014) 15. Wikipedia. Brazil socio-geographic division [WWW]http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil_socio-geographic_division(27.04.2014) 16. FUNAI.Quem São.[WWW]http://www.funai.gov.br/index.php/indios-no-brasil/quem- sao(27.04.2014) 17. IBGE.Caracteristicas Etnico-raciais da populatsao. [WWW]http://biblioteca.ibge.gov.br/visualizacao/livros/liv49891.pdf(27.04.2014) Pildid 18. Wikipedia.[WWW]http://en.wikipedia.org/wiki/File:BRA_orthographic.svg 19. MapStore [WWW]http://store.mapsofworld.com/digital-maps/country-maps-1-2- 3/brazil/brazil-blank-digital-map-dark-green 20. Wikipedia. Atlas of Brazil. [WWW]http://commons
hoog maha võtta. Anti välja hulk määrusi, mis keelasid merereisid ja kaubavahetuse meretaguste maadega. Laevade ehitamine lakkas ja Zheng He reiside kohta tehtud kirjapanekud hävitati. Hiina tõmbus endasse. (Stewart jt 2004:92). 2.3. AMEERIKA AVASTAMINE KOLUMBUSE POOLT* 12. oktoober on Ameerika Ühendriikide rahvuspüha. Päev, mil Kolumbus 1492. aastal Uut Maailma nägi. Kuna oma arvamuse kohaselt oli ta jõudnud Indiasse, nimetas ta sealsed põlisasukad indiaanlasteks- indios. Nimi "Ameerika " anti uuele maale alles hiljem maailmarändur Amerigo Vespucci järgi. (Ceram 1978:19). Kuid arvatavasti avastasid viikingid Põhja-Ameerika juba 500 aastat enne Kolumbust, siis ei saa seda avastamisrõõmu anda Kolumbusele juba kahel põhjusel. Esiteks oli see viikingite poolt avastatud ja teiseks ei näinud Kolumbus Põhja-Ameerikat isegi kaugelt, rääkimata selle asutamisest. Ta avastas ainult saared Kesk-Ameerika ees
· USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis ühendas Siberit ja Alaskat paleoliitikumi ajal umbes 14 000 aastat tagasi (või isegi varem?) · Seletus II: võisid purjetada õle Vaikse Ookeani mööda rannikut/ saarte kaudu hilispaleoliitikumi ajal
tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda: · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios" (Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks). Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist · Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda.
Rikkumiste tõttu 1 indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Rahumeelne kolonisatsioon, kauplemine ja kristianiseerimine. 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks. Sepulveda: JAH Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad. 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus
indiaanlastel õiglane põhjus pidada sõda hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist, hoopis Sepulveda vaated on ekslikud · Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust
annaabi.ee 
