Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele) (4)

Q: Mida väidab vaid miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

Q: Kui inimese hüve või vajadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

Q: Kes päris Rooma keisririigi?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

Tartu Ülikool - Semiootika - Semiootika

5 VÄGA HEA

Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Esitatud küsimused

Mida väidab vaid miks?
Kui inimese hüve või vajadus?
Kes päris Rooma keisririigi?

Kordamisküsimused
FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu
Metodoloogilised küsimused

Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
Tekstuaalne:
Ideed on tsüklilised, pole progressi
Universaalsed probleemid, ajatud ideed. ‘Idee-ühikud’, mis on ideoloogiate ehituskivid
Suurte mõtlejate kanooniline rida
Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus.
Kontekstuaalne:
Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?)
Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid .
Seega:
Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas
Teooria seos praktikaga:
Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad
Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja .
Õnn

Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Platon:
Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine .
Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct
Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad ( julgus ), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus)
Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud – meelelised, vaimsed. Kes tunnetab( armastab ) ilu, elab elamisväärset elu
Aristoteles:
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loometäiusele tervikuna – tähendab oskust mõistuspärselt toimida.

Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust.
Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon: Erinevatel eluetappidel erinevad vastused.
Stoikute vastus: Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel

Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
Riigimehe elu
Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse , eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus
Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes
Filosoofi elu - eelistatud
Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses
Jumala-sarnane elu
Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn
Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse
Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe
Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu:

riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele
suure keskklassiga riik

Epikuurlased õnnest
Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding , vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises.

Augustinus õnnest ja poliitikast .
Riik on pattulangemise tulemus ja ajend
Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist
Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha “oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral.”

Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused
Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist
Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved

Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus

“Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu , seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta.”

Shaftesbury subjektiivsest õnnest

Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest

Loomulik inimene
Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine

Ühiskondlik inimene
Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast

Aristoteles aust ja eneseväärikusest
Austama peaks ainult head inimest, mitte võimsaid ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Hea inimene: rats. Valikud , loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda kasut. mõõdukaid käitumisviise.

Eneseväärikus – täielik loomutäius enese suhtes; õiglus – täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas inimene peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline, kes teeb seda ilma et oleks vääriline, on rumal. Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem.

Cicero vabariiklase aust
Riigimees peab põlgama väliseidd asju, taotlema aulist ja suurepärast. Kasulike tegude tegemine, aulise taotlemine, Gloria ei ole oluline, kuid teod tagavad siiski Gloria elemendid (armastus, usaldus, imetlus)

Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
Esimene kristlik voorus on enesealandamine, kes end ise ülendab, seda alandatakse, kes ise end alandab , seda ülendatakse.
Aquino Thomas:
Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Peetakse end väärituks kõiges, v.a Jumala armus . Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimese hüve nimel suured ja ennastunustavad teod ( altruism )
Kui osutatakse au, võetakse see vastu, kuid viidates Jumalale . Kuid au ei taodelda (sellest ei hoolita) nagu ka rikkust või muid maised hüvesid.

Feodaalne au ehk rüütliau
Saab algselt sisu vallutustest. Aadlisoost need, kelle esivanemad polnud orjad ning au on vabade meeste atribuut, mis legitimeerib nende kõrgemat staatust.
Algselt au aluseks füüsiline võimekus, hiljem valise hüved (jõukus, eriti feodaalvaldus), kõrgkeskajal hakkasid lugema isikuomadused .

Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal

Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes

Kohustused jumala ees

Kohustused naiste ees

Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega .
Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au:
Antiikaegne – ülemklasside enesesalgamine.
Germaani – elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine.
Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga.

Montesquieu aust monarhiates
Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul.
Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist.
Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus.

18. sajandi meritokraatlik aumõiste
Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga.

Romantilise au paradoksid
Armastus

Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu.
Kas armastusest on võimalik vabaneda ? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab

Apostel Paulus Jumala armust . Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed
Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad .
Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus.

Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
Inimlik armastus – inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused üksikisikutega, maises riigis kuningavõim, mis vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks.
Jumalik armastus – jumalik armastus on ülim ning täiuslik. Püüdlemine jumala poole, põlates iseennast . Armastus kõigi vastu, ei kellegi üksiku vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond .
Neil põhineb kaks linna: maine ja taevane.

Pierre Nicole “valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
Valgustatud enesearmastus, ehk omahuvi : selleks et oma lihalikke eesmärke saavutada, peab aitama teistel saavutada nende omi, vahetades asju ja teeneid – kui mind ümbritsevad inimesed on õnnelikud, siis olen ka mina õnnelik.

18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
Looduses harmoonia – hoolitsetakse enda ja teiste eest. Inimene naudib teiste seltskonda. Armastust tuleks laiendada üksikisikult riigile. Riigi aluseks ei tohi olla hirm vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldinie inemesearmastus/inimkonna sõprus. Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu.

Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest
Inimesest saab inimene ehk tervik ainult läbi armastuse. Armastus on tervik, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses, mistõttu aetakse tihti armastust ja seksi omavahel segi. Armaastus tuleks seada ühiskonnast ja riigist kõrgemale, mistõttu tuleks seadustada lahutused. Riik peaks isegi toetuma armastusele ning seega kaotama sunnimehhanismi.
Sõprus

Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustav perekondlikke suhteid, kodanike omavahelisi suhteid, võimu suhet kodanikesse. Sõbrad kui inimese hüve või vajadus? -> Teod on suunatud nende hüvele, kõrgem kohustuste tasand kui õiglusest tulenev.
Tüübid:

Kasu pärast nt. Ärisuhted

Naudingu pärast nt. Noorte teravmeelsus seltskonnas

Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel, kes soovivad sõprade endi pärast neile head

Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik.
Sõpruse 1. Seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda mis on õige jaa teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige.

Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse.
Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus.
Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne.

Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil.
Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees.
Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik – riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel.
Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete , sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus.
Riik on kunstlik ja põhineb hirmul.
Erinevalt Hobbesist arvab , et riigis tekib iseeneselikult sellest eristub ühiskond.
Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve (au, materiaalne kasu)

18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust
Nauding seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima endas tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid koosneb armasus - jaa sõprussuhetel.

Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas)
Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev.
Vahetusühiskond ( kaubanduslikud suhted inimeste vahel) – toetub omakasule.
Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa- armastusel , mis on sõpruse üheks vormiks.
Riik

Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist.
Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus.
Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid.
Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest.
Dualism : vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel
Keskajal universalistlik maailmapilt , uusajal partikularistlik

Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon . Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm.
Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias.
Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks.
Humanistid : Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama.
Machiavelli : ühendas aristotelismi ja stoitsismi : maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis.
Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest .

Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
Suveräänsus – absoluutne

Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
Suveränsus – absoluutne ja igavene võim riigis. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. Riik saab olla monarhia , aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende combo . Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi.
Valitseja tahe on seadus.
Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele , vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal.

Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas
Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuid jõudsalt liiguti sinna suunda, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes eutoopa riikides võimatu, eriti Saksamaal: võim oli jagunenud keisririigi ja vürstirikide tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel.
Inglismaal ka võimatu: parlament süüdistas kuningat absolutism sisseseadmises.

Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
Riik on kunstlikult loodud ‘’kunstlik inimene’’, mis on kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud.
Suveräänsus on kui kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja ametnikud kui liigesed .
Hüvitus ja karistus kui närvid, millega pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga.
Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus.
Inimeste turvalisus on selle eesmärk.
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia

Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
Moodne kriitika: demokraatia on ideal , mida tegelikult ei eksisteeri.
Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine.
Hierarhilised struktuurid igapäevaelus.
Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad.
Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad.
Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam.
Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva.
Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus.
Isa-armastuse idée.
Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed.
Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid.
Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta.
Tocqueville: enamuse türannia.

Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia).
Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje .
Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks .
Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest ->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia.
Aristoteles: Üks valitseja: monarhia(hea ja õiglane, töötab ühistes huvides). Türannia(halb monarhia kõrvalekalle, ebaõiglane ja valitseja huvides)
Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb)
Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb)

Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
Kunn on Jumala poolt saadetud , võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja (eeskuju alamatele)

Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
Hobbes: need monarhid , kes meile ei meeldi on türannid.
17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid.
A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud .

Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda , siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip.
Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa .
Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole.

Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt.
Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik , monarhistlik
Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797.
3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim
Õiglus ja kasulikkus

Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest
Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust.
Vürstlikud voorused: armulikkus , halastus, heldus , suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab

Cicero valitseja kohustustest
Kaitsta kodanike huve, ilma omakasuta. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid.

Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi.
Sõjardpaavstid
Lahendus: Utopism – radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid , tõeline aadellikkus seisneb voorustes.
Voorusõpetus Erasmuselt
Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt

Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega
Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks.
Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni , on vooruslik.
Vooruslik valitseja saavutab eesmärgid, kontrollide saatust
Machiavelli voorusõpetus erineb sellest, et ta leiab, et valitseja ei tohiks olla 100% altruistlik , sest kui valitseja heldusest aru ei saada, siis arvatakse, et ta on nõrk ning muutub nagunii põlatuks. Seetõttu tulev olla kaval ning isegi silmakirjalik .

Erasmuse juhised valitsejale
Valitsemine on rahva teenimine ja mitte üksnes au, vaid koorem.
Tuleb vahet teha sõpradel ja meelitajatel.
Tuleb end harida.
Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus, sõda on äärmine väljapääs. Mitte tõsta makse, vaid olla kokkuhoidlik. Hea valitsus koosneb heast valitsejast ja headest seadustest. Valitseja sekkub võimalikult vähe.

„Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
Sõda

Vana ja Uus Testament sõjapidamisest

Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin

Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi

„Püha sõja” ja „õiglase sõja” erinevused ja sarnasused

16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused

Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
Impeerium

Rooma imperiaalne ideoloogia

Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa “kolmanda Rooma” idee

Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti

Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda

Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele

Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed

Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad

Napoleoni imperiaalne ideoloogia
Vabadus, võrdsus vendlus

Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära.

Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus.

Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas

Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas

John Locke’i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas.

Montesquieu vabariigist

Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest)

Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 46 allalaadimist

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #1

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #2

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #3

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #4

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #5

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #6

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #7

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #8

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #9

Euroopa ideede ajalugu-vastused kordamisküsimustele #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ardiup Õppematerjali autor

Vastused kordamisküsimustele teemadel: õnn, au, sõprus, armastus, riik, valitsusvormid, õiglus.

Puuduvad vastused teemadel sõda, impeerium, vabadus.

semiootika euroopa ideede ajalugu õnn sõprus

Sarnased õppematerjalid

odt

Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused

isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus paavst, kuningad de iure neist sõltuvad keisri universaalne võim de facto illusoorne paavsti võim reaalsem reformatsioon universaalsete autoriteetide lõpp Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Cicero riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve

Euroopa ideede ajalugu

pdf

Kordamisküsimuste vastused

vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimsed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused - inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. 6. Montesquieu vabariigist. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).

Ajalugu

doc

Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt

Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest", sealt voorusliku inimese ideaal: tark, kindlameelne, mõõdukas, õiglane (mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele; pidada sõna). 3 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu; hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis: · Itaalia sõjad 1494-1559: Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti; sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu

demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed

Ajalugu

doc

Ideede ajaloo kotspekst

kogu elu jooksul · Õnn on "parim, kauneim, nauditavaim" o Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav sellised on loomutäiusest lähtuvad teod 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime. Platoni vastus küsimusele, kas voorusest piisab õnneks erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei; hiline Platon: jah · Aristoteles (Nikomachose eetika) loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged

Filosoofia

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam

nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA

Euroopa ideede ajalugu

odt

Euroopa ideede ajalugu

Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest

Euroopa ideede ajalugu

Rohkem sarnaseid