Vabadus Evert Veinberg Mis on VABADUS? Vabadus,ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. "Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus neile rohkem
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: · Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase maha, olude sunnil oli ta sunnitud viibima vastase laibaga ühes ja samas kaevikus pikka aega. Sel ajal ta mõtiskles, miks on tema seal kaevikus ja miks on seal tema vastane. Ta mõistis, et nad on seal üksnes sellepärast, et nende riigis võimul olevad inimesed on andnud selleks käsu. Neil puudus vabadus valida, luua enda tulevik ise. Tänapäeva ühiskonnaski otsustab komissariaat, kuna kuhu keegi aega teenima läheb. Noormeestelt võetakse õigus valida. Tean olukorda, kus noorpere kolis teise linna, kuna perepea oli saanud väga hea töökoha. Ajal mil perel hakkas kõik ülesmäge minema, saadeti noormehele komissariaadist kutse. Pere elu oligi ühe ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest,
Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust
Vabadus Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest: ,,Mis on vabadus?", tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Kas vabadust võib nimetada takistuste, sunni ja piirangute puudumiseks või on see midagi enamat? Kui küsida inimestelt: ,,Kas sina oled vaba?", vastatakse tavalielt jaatavalt. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus? Kas vabadus on lootusetult võimatu või on see olemas? Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevast elu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajaks. Igapäevaselt on vaja inimesel elukohta ning süüa. Selleks on vaja raha, milleks omakorda on vaja tööd. Niisiis puudub inimesel igapäevaselt vabadus teha mida hing ihkab, vaid peab käima tööl, et elada
Lp. õp ja kallid klassik Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus. Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust? See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus? Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges.
Vabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi
Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik inimesed teaksid vabaduse ja elu väärtust, mõtleksid nad rohke ka tagajärgedele
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3)
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond REFERAAT AINES INIMGEOGRAAFIA ALUSED KONTROLL JA VABADUS Mark Goodwin'i põhjal Juhendaja: prof. Rein Ahas Tartu 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias..................................
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka.
Vabadus on vastutus Tere, 10-nda Majandus klassi õpilased. Mis on vabadus? Vabadust mõistetakse väga erinevalt. Mõne jaoks see tähendab võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja olla teiste poolt mitte mõjutatav. Vabadusel on häid külgi, kuid samas ka halbu. Vabadusega saad sa olla vaba, mis tundub väga lootust äratav. Kui samas saad sa sellega kaasa suure vastutuse, mis ei ole nii kerge kui tunduda võib. Kuid mida siiski tähendab sõna -,,vaba" - eelkõige on see teistest sõltumatu. Kuid siiski, kui tänapäeval inimene ütleb, et ta on vaba, kas see tähendab seda Olla teistest sõlutumatu
Mis on vabadus? Vabadus ehk teisisõnu priius on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mida tunneme aga meie vabaduse all, mida tähendab väljend olla vaba. Kas selle all mõeldakse pigem vabadust kui võimalust teha kõike mida soovitakse või pigem seda, et on võimalik valida mida mitte teha. Kas vabadus on alati hea või mõjub liigne vabadus meile või meid ümbritsevatele inimestele vahel ka negatiivselt kui vabaduse sisuks on igasuguste piirangute ning piiride puudumine. Kui mõelda vabaduse peale kõige üldisemas mõttes siis kas vabadust võiks teisisõnu või kaudselt nimetada ka iseseisvuseks.
Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures
Haridus kui võti maailma Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt
territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii on ka kui tõmbaksime otsi koomamale. Igal perel on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad kui ka pere pea keda nad pimesi usaldavad. See on kui matrjoska milles kõige väiksemas nukus oleme meie ja meist suuremates nukkudes on organisatsioonid ja igasugu liidud ,kes allutanud meid oma võimule, sundides meid täitma nende eeskirju. Nüüd võime juba näha, et minu kui ka teie vabadus sõltub kelleski teisest, kuid mitte meist endast. Inimesed on suutnud seda kõike süvendada oma eksisteerimise aja jooksul. Võimuihkajad ajavad taga suuremat võimu ja lihtsad inimesed on mässinud ennast lootusetult sellesse kunstlikku keskkonda millest enam ei ole võimalik lahti üelda, meie vanemad käivad päevast päeva, hommikust õhtuni tööl et toita meid ja tagada meile kõige parem, meie aga oleme nn. orjuses oma elu kõige parematel aastatel, seda
Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus?
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektn...
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja
rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks nähtuseks, kuid seadusi muuta on väga keeruline. Kui alaealine on jäänud rasedaks, peavad arstid sellest teatama lapsevanematele. Noorukil ei ole alati sõna õigust, kas jätta laps endale või teha aborti
Vabadus eeldab ka vastutust Vabadus on väga ilus ideaal mille poole püüdlevad riigid, rahvused kui ka üksikisikud. Kord kui ihaldatud vabadus on saavutatud, ei tohi unustada, et sellega kaasneb ka vastutus. Inimkonnale on vabadus kasutada maavarasid kuid võime tihti tõdeda, et maavarade tohutu tarbimise tulemuse ja tagajärgede eest keegi vastutada ei taha. Elame riigis, mis ei ole maailma mastaabilt vaadatuna kuigi kaua vaba olnud. Kakskümmend aastat tagasi oli Eesti rahvas valmis ohverdama ja panustama palju, et saavutada vabadus. Seda kõike tehti ilma lahti mõtestamata mida tähendab vabadus. Rahvas ei ole enam kammitsetud kellegi teise käskudest ja ettekirjutustest,
Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame teha , mida tahame ja nüüd on elu poole kergem, kuid leian, et sellega eksitakse . Jah , kindlasti on meil suurem vabadus teha asju , mida soovime. Pole enam inimesi , kes langetaks meid piiridesse või mingi otsuse suhtes käe ette paneks . Suurem vabadus küll, kuid palju rohkem kohustusi ning ka suurem vastutus . Enam ei ole vanemad need , kes meie eest vastutaksid . Oleme nüüd täiskasvanud ja vastutame iseenda eest . Iga meie tegu ja sõna kannab vastutust . Näiteks tööl, kui kuritarvitame oma ülemuse usaldust, rikume reegleid või ütleme midagi mõtlematut , siis võime kaotada oma töö või kuskil
Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ Kellele: U.Lehtsalu VABADUS EELDAB KA VASTUTUST Vabadus on magus sõna, see on tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad. Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik. Inimesega on samuti
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul...
4. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Russell, B. Vabadus ühiskonnas. //rmt. Valik esseid, Tallinn 1994, Lk. 79-92. Abistavad küsimused: 1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5
" Samas taheti saavutada iseseisev Eesti Vabariik, kus meie ise oleme peremehed ja väljaspoolt meid ei kamandata. Muidugi võiks meie riik toimida praegustes olukordades paremini, kuid usun seda, et Eesti on arenenud iseseisva riigina tohutult pärast Nõukogude Liidust vabanemist. Sündisin vabasse Eestisse ning pole pidanud sama läbi elama, mida näiteks pidid minu vanavanemad. Loodan aga seda, et meie käest ei röövita seda vabadust, mille oleme läbi vere kätte võidelnud ja meie vabadus ei ole illusioon, vaid püsiv väärtus läbi pika aja.
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................
Mari Murakas 10. A Haridus on vabadus kannatada Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle
Inimolemus, tõde ja vabadus Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus.
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav 22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi, rääkides nendest asjadest, mida ta sooviks öelda oma kaugel, teadmata kohas olevale abikaasale. "Risttuules" tegelased ei liiguta ...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)? Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe, eriti kui orjastatavad polnud kristlased. Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide poolt vastu arvamus_ orjus oomupärasele õigusele (Naturale) vastu aga inimesed paratamatult jagunemavad vabadeks ja orjadeks. Saksipeegel: Sünnipärane, loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon. Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/sulaseks pluss tema pojad ka. Uues Testamendis manitsetakse orje hästi käituma, härrasid manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu (Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole ebavõrdseks loodud
Tuglase novellid. Kevad. Algkoolis on geograafia tund. Õpetaja seletab tahvli ees ja järsku küsib Lohuotsa, et see vastaks mida ta just rääkinud oli. Poisi tähelepanu olid vahepeal kõrvale tõmmanud temajaoks hoopis huvitavamad asjad. Ta kutsutakse tahvli juurde, kuid ka seal ei tule talle meelde millest õpetaja hetk tagasi rääkis. Lohuots peab akna kõrvale seisma ja sealt õpetaja juttu jälgima. Kuid ka seal seistes see tal ei õnnestu, ta jääb hoopiski talveunest ärganud kärbest jälgima. Jalad hakkavad väsima ja talle meenub kus ta seisab. Ta jäetakse pärast tunde. Poiss mõtleb, et väljas on ju ometigi kevad, kuid neil käsitakse siin õppida. Pärast tunde hakkab ta raamatut lugema, olles natuke lugenud rändab ta pilk aknast välja..seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik, tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud ...
Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias? Koostaja: Külli Kukk A 52447 Anarhia on vabadus, mille vaenlane on riik võimuorganina. Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia
Vabadus tähendab mobiiltelefoni puudumist Tänapäeval on tarbimisühiskonnas vabaduseks raha. Rikkus annab inimesele võimaluse käituda oma tahtmise järgi, vahel isegi ebaviisakalt kaaslaste suhtes. Kas rikkaid inimesi saab nimetada päriselt vabadeks? Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud ki...
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis
Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti
Armastus, kas vabadus või vangistus? Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordselt tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Kuid mis armastus täpselt on, kas see on vabadus või vangistus? Armastus on tundeline ja mõtteline side. Positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Enamasti, kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel. Kuid sõna ,,armastus"
Reklaam vs. kaasaegne kunst: Vabadus Väär oleks võrrelda ning suhestada reklaami kaasaegse kunstiga tõdemata, et need mõlemad on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav.
Armastus, kas vangistus või vabadus? Armastus, kui selline, on raskesti seletatav mõiste. Selle õige tähenduse ja tegeliku tõe üle on vaieldud juba aegade algusest saati. See võib olla mitmetahuline ja ettearvamatu, isegi salapärane. On vaieldud, kas see tunne on pigem vangistus või vabadus. Mis see õieti võiks olla? Armastust võib käsitleda üsna mitut moodi. Kas on see vangistus või pigem selle vastand. Üldiselt võib öelda, et armastus seab kahte inimest väga tihedalt ja tavaliselt üsna pikaks ajaks
Vabadus on parem kui vabaduse puudumine Vabadus on kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Minu jaoks tähendab see mõtte- ja sõnavabadust ning vabadust saada haridust ja valida amet kus edasi töötada, vabadus ennast arendada, vabadust omada sõpru, valida elukohta ning vabadust reisida, vabadust valida ja olla valitud. Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega
Vabadus ,, Kogu ajalugu on inimese vabastamise lugu. Kõigepealt loodusest, näljast, külmast, edaspidi paljudest haigustest, paljunemissunnist, kehalõhnadest ja nii edasi." Nõnda on öelnud kirjanik Mihkel Mutt ja nii see ongi. Inimesed otsivad vabadust edasi ka siis, kui neil on see olemas. Alati leitakse midagi, millest oleks tarvis vabaneda. Tundub nagu lausa tahetakse endale probleeme juurde mõelda, mille vastu saaks siis taaskord võidelda. Nagu sai enne öeldud-kehalõhnad. Samuti on nüüd moodi läinud saamine vabaks oma heledast nahast, loomupärasest juuksetoonist ja osadel juhtudel lausa läätsede abil oma sünnipärasest silmavärvist. Kuskil peaks ju piir olema, sellel massilisel vabastamisel? Varem polnud inimestel aega mõeldagi selliste tühiste probleemide peale, või hoopistükis väljamõeldud probleemide peale, kuna oli tähtsamaid asju, millest vabaks saada. Kas siis näiteks orjusest või teise riigi...
Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud. Täisealiseks saades on lubatud neil näiteks alkoholi tarbida ja suitsetada. 21. eluaastast on aga lubatud kasiinodesse minna ning raha peale mängida. See võib tunduda lõbus ja tore, kuid nad peavad oma tegude eest vastutama, kui näiteks keegi peaks oma raha kaotama mängurluse tõttu. Muud ei jää üle, kui süüdistada iseennast ja enne otsustamist ja tegutsema asumast mõelda, mis võib endaga kaasa tuua vabadus lõbutseda. 1991. aastal sai Eesti taasiseseisvaks ning riik sai vabaks. Selline vabadus eeldab aga seda, et riik peab oma rahva eest hoolt kandma ning võimaldama oma rahvale täisväärtuslikku elu. Eestlastel oli võimalik valida, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte, mis eeldas suurt vastutust. Aastal 2004. liitusime Euroopa Liiduga ning mõningad kaubad, mis olid varem odavad, muutusid kallimateks. Samuti tuli Eestisse alates 2011
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
