Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes
Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. ,,Liebestraum" ,,Ungari rapsoodia"
Konrad Mägi 18781925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja ekspressionism(suured värvilaigud) neoimpressionism(punktitades) Jaan Koort 18831935 Erik Obermann 1890-1911 K. Mägile: " kui juba kord nälgida, siis on see sada korda kergem Pariisis kui selles neetud väikekodanlikus Tartus" erootiliste sugemetega laad Ado Vabbe 18921961 virtuooslik fAntaasiaküllane poolabstraktne lõhutud figuurikäsitlusega laad Pallase õppejõud ja juhataja Peet Aren 18891970 teeseldud kopsuhaigus dekoratsioonid paljudele estonia teatri ja hommikuteatri lavastustele rakenduskunst ja sisekujundus Henrik Olvi (18941972) Kuno Veeber 1898-1929 käis ants laikmaa ateljeekoolis sooritas enesetapu TÜ arstiteadus Karin Luts 19041993 maalikunstnik ja graafik
Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus ta üritas pääseda konservatooriumi. 1830.1840.-tel aastatel reisis ta paljudes Euroopa maades. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Tema looming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Tema looming Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tema looming Ta tegi: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile, 2 sümfooniat, 90 laulu ja romanssi jne. Tuntumad on: `'Kihlus''
R. Schumann Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tän...
ümbruse põllud ning aiad "Itaallaste bulvar" "Montemartre´i bulvar" "Kohvi" CAMILLE PISSARRO AUTOPORTREE ENDAST "MONTEMARTRE´I BULVAR" "KOHVI" AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS"
· Ung a ri p ia nis t ja h e lilo o ja · Ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas · 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ning sümfoonilise poeemi looja · Andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata · Arendas klaverimängimise tehnikat · Aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid · Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Lapsepõlv · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal · Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt oli sündinud Austrias · Imepärased muusikaanded avaldusid juba 5aastaselt · 9aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades Muusikaõpingud · Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida
Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Peateosed: Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde,kantaate. • 2 sümfooniat • 2 kontserti klaveri ja sümfooniaorkestrile • jne Frédéric Chopin
Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud taevasse tõusev Kristus. · ALBRECHT DÜRER kõrgrenessansi kunstnik. Oli mitmekülgne kunstnik, graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti saksalike traditsioonidega. Pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega. Ilu reegleid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone püüdis ta tuletada oma kaasaegsete inimeste mõõtmisest. Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Suure leviku saavutasid tema puulõikesarjad , mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kunsti võluks on fantaasiaküllus, tunded, inimtüüpide valik
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes
(1881), Suplejad (1918) jt. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli linnainimene ning vastupidiselt teiste impr. üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
Eksimine on inimlik. Ka ei kujunenud Benjamini esinemine ilma eksimusteta. Kahel korral olles sisse ,,laulnud" rütmi, lõpetas ,,loo ehitamise" ning alustas otsast peale, kuna rütm olnud vale taktidega arvuga. Korduvast ja üksluisest rütmist hoolimata suutis Dub FX muude elementidega teha iga loo huvitavaks, eriliseks ja meeldejäävaks. Mõne loo ajal laulis kaasa ka Flower Fairy. Kuna ma olin uurinud Dub FXi eelnevate tuuride kohta, oli pisut kahju, et virtuooslik saksofonist artistinimega Mr.Woodnote temaga seekord kaasas ei olnud. Hoolimata mõnest üksikust puudujäägist või veast oli kontsert minu jaoks ainulaadne elamus ning olen üpris kindel, et kui Dub FX peaks mõne aasta pärast kolmandat korda Eestisse tulema, külastaksin teda taas.
· altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsamad värvid Maarja kuulutus, Kristuse sünd, taevasseminek · vikerkaarevärvides Kristuse taevasse tõusmine · maalid on ekspressionistlikud maailma jäljendamine on allutatud tunnete väljendamisele · maaliti haigla seinale vaevlevatele patsientidele ALBRECHT DÜRER · mitmekülgne kunstnik ja teadlane graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja · detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega · pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest · täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi · lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu · kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus · esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop
Angela Hõrak 2013/2014 Ferenc Liszt [f'erents list] sündis 22 oktoober 1811 ja suri 31 juuli 1886. Ta oli Ungari pianist ja helilooja ning Ungari Rahvusliku Koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Ta kirjutas palju klaverimuusikat jaarendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline ja rõhutas efekte ning kasutas klaverit nagu orkestrit. Elulugu Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes
Rõõmsameelsus ehk südamehääl on kiires tempos, aga sombune kurbus ehk mõistusehääl aeglases. Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll- helilaadis ja madalas registris. Meloodia ja tempo on lõpuni välja samasugused. Kirjeldatakse vananemist. Kohati on väga retsitatiivne. 15. Vares Mänglev ja virtuooslik meloodia. Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises. Kulminatsioon on selgesti eristatav. Tempo on kiire. „Vares, lase sina mul ometi kogeda truudust kuni hauani!“ seondub abieluvande lausega „Kuni surm meid lahutab“. Teisest küljest on vares surma sümbol, kuid palas kõnetab noormees lindu, kui sõpra. 16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus vaheldumisi
Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga. SIRVENTEES poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega. TENSOON vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes nagu
Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Looming Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Teosed: 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio
Vastandatakse kaugeid helistikke, palju passaae, meloodilised liinid pikad, arbeetod, detailne pedaliseerimine. Sit "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane, ema bask. Muusikaline andekus avaldus noorelt. ppis Pariisi konservatoorimus kompositsiooni ja klaverit. Ji 3 korda ilma Rooma preemiast, 4l korral loobus ise. Oli kiindunud Hispaania kultuuri ja muusikasse. Pras erilist thelepanu rtmile, kasutas Hispaania rahvatantse haneerat ja boolerot. Peamised orkestrim ja virtuooslik klaverimuusika. Smf. Sidid "Hispaania rapsoodia", "Hane- ema", ooperid "Hispaania tund", "Laps ja vlumaailm", klaverikonts D-duur, G-duur. Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga selge ja konkteetne meloodia. R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust.
sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad" Edwin Landseer (1802 - 1873) Kuulsaim inglise loomademaailija.
Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused Rüütlikirjanduses hakati tähelepanu pöörama vormilisele viimistlusele, mis pani aluse uutele riimi- ja stroofistruktuuridele ning värsimõõtudele. Tekkisid uued luulezanrid: SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt
skitse, mõnikord ka fotosid, moodustades nii suure poosi- ja pildikogu. Ateljees valis ta pildi kompositsiooni kallal töötades välja sobivad poosid ja ilmed. Tema loomingust õhkub täpsust ja jahedust. Kunstnik kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst ning teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Elegantse ning kontrollitava liikumise huvi vastu väljenduvad maalid ratsa võistlustest ja balletist. Degas oli virtuooslik joonistaja, armastas töötada passtillis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme
sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll · sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed · 17 laulu Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, meloodiameistreid, teemade kordused on jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu sageli kaunistatud meloodilise orkestrit. figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja. Chopini stiili üks olulisemaid jooni on tujukad rütmi-
kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi.Ooper võis feilidamitmetel põhjustel(artistidevahelised probleemid jne),sel juhul helilooja raha ei saandudki.Sajandi I poolel kirjutati oopereid väga kiiresti.Sageli kasutati avamängu mõnest teisest ooperits.Donizetti,Bellini,Rossini. Bel Canto-Ilus laul, tehniliselt raske, virtuooslik. Vokaalne meloodia peamiseks tegelase iseloom. vahend.Tehniliselt väga kõrge tasemega.Aariad,duetid ooperites. Koosneb lõpetatud osadest e numbritest. 19.saj keskel hakkasid heliloojate õigused suurenema, tänu Verdile.Ta müüs oma teosed kirjastajale ja teatrid pidid etenduse pealt maksma kindla summa.Verdi seadis eesmärgiks kirjutada ooperit,mida publik jälgiks nagu draamat ja ei vaataks niisama lõbu pärast ehk siis haaraks kaasa vms
Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes
ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt.Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja
kordab solist koos orkestriga sama. Töötluses arendatakse solisti ja orkestri dialoogi. Vahetult enne I osa lõppu antakse solistile võumalus näidata oma tehnilist meisterlikkust soololõigus ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast
Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu
möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik, kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(,,Tasso", ,,Prelüüdid"), sümfooniaid nagu ,,Fausta" ja ,,Dante". On kirjutanud ka klaverimuusikat, oratooriume, kantaate, missasid jne. Giuseppe Verdi(Itaalia) ooperihelilooja, tema muusikale on omane väljendusrikas melodia. Tema ooperid: ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Maskiball" jmp. Pjotr Tsaikovski(Venemaa) teda peetakse Psüholoogilise muusikasuuna
83-aastasena. Degas ei abiellunud kunagi, kuid arvatakse, et ta oli ameerika kunstniku Mary Cassatti(1845-1926) armuke. Eripära Degasi võlusid liikumine, ruum, inimloomus ja suhted. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta
Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks
Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14. Albrecht Dürer ja Pieter Brueghel vanem ( kirjelda loomingut, tööd jne. ) Albrecht Dürer. Kõrgrenessanslik looming. Mitmekülgne kunstnik ja teadlane, muuhulgas ka eriti graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuooslik kasutaja. Düreri loomingus liitub detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid tuletas kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Laia leviku saavutasid puulõikesarjad, mis kujutasid kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Vasegravüür ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Melanhoolia". Pieter Brueghel vanem. Suurmeister
lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid", mis koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari ,,Estambid" klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne ,,Pagoodid", ,,Õhtu Granades" (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik ,,Aiad vihmas". 5 Abiellumine 1899. aastal leidis Debussy kelle tõmmu mefistolik välimus naistele väga meeldis Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala ,,Rõõmu saar")
minevikust või siis omaenda loomingust. Kui läbilõikeinimesed on paadunud optimistid ning primitiivsed olendid, siis Stepihuntidele on osaks saanud pidevalt kannatada. Kannatada just seetõttu, et nad on suuremad kui mass. Nad ei ürita seda olla, vaid nad ongi. Nendele ei ole tähtis väline sära ega teiste arvamus. Kuna teised on nagunii osa massist, siis parema meelega nad väldivad inimesi. Sõpru leidub neil muusikas, kas mõni ilus virtuooslik viiulisoolo, või siis raamatutes mõni peenekoeliselt viimistletud tekstilõik, mis pakub suuremat naudingut, kui tavainimene kunagi üldse kogeda suudab. Stepihunt elab avatud silmadega, samal ajal kui teised pigistavad enda silmad veel kõvemini kinni. Sellise eelise eest peavad Stepihundid aga ränka hinda maksma: nad on määratud kannatama kogu elu, kuni nad ei õpi kooseksisteerima massiivse läbilõikeinimesega.
avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi.
Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast
arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel- maksimum noote miinimum ajaga. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke
Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle põhjal ballett), ,,Nooblid" ja ,,Sentimentaalsed valsid" (hiljem ballett ,,Adelaide"); *ooperid: ,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm"; *balletimuusika: ,,Daphnis Chloe", ,,Boolero" (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid:
· ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
· Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza) · Kõik, mis riiki säilitab, viib edasi ,,suuruseni", on vooruslik. · Vooruslik e. virtuooslik (virtuoso) valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust (Fortuna) · "Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha · Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid (vs. idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria "Halb"- Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu
Adamsoni stiil küpseski Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks. Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid, mille põhisisu on kaunite kehavormide imetlus ja vähevarjatud erootika, näiteks “Laeva viimne ohe”, “Aja lend” või “Laine ainuke suudlus”. Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Adamson valitses meisterlikult erinevaid skulptuuritehnikaid ja materjale, aga eriti virtuooslik oli ta pirnipuu nikerdajana. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele. Nähtavasti ilusaim nende hulgas on 1906 püstitatud “Russalka”, mis Tallinna rannas tänaseni mälestab 1893.a. tormis Soome lahte uppunud samanimelist sõjalaeva.. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal
inimest; paremal rahulikult Kristusele kui lunastajale viitav Ristija Johannese kuju. · Altari välimise tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid, mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmile ülevusele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut- vikerkaarevärviliselt võidukalt taevasse tõusev Kristus Albrecht Dürer kõrgrenessanslik maalija ja virtuooslik graafik. Käis Itaalias ja Madalmaades- ühendas nende made kunsti mõjud saksalike traditsioonidega: detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistuse taotlusega. Ilu reegleid , nt. inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Laialt levisid tema puulõikesarjad ,,Kristuse kannatuslugu" ja ,,Maarja elu". Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel
Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 21. Kalju Lepiku luule. KALJU LEPIK (1920 1999) Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi.
sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt. 7 Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu. V sajandi lõpul kaotab Päris-Kreeka vaasimaalis juhtiva osa ja tähtsuse. IV sajandi parimad saavutused on Suur-Kreekas, Lõuna-Itaalias. Tähtsaim vaaside valmistamise keskus on siin Taranto. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks
- Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks on vajalik: oma staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine ,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia
reaktsioon, kaader. 4. Inglise keelest 1 sõna film. 5. Aramea keelest 1 sõna messias. 6. Itaalia keelest 1 sõna stsenaarium. 7. Vene keelest 1 sõna peredviznik. Vaadeldud sõnade hulgas on ka niisuguseid sõnu, mis võõrsõnade leksikonile tuginedes on pärit kahest lähtekeelest. Niisuguseid kaudlaene ehk teisest keelest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud sõnu (http://www.eki.ee/books/ekkr/) leidsin 3 - diplomaat ( kreeka > prantsuse), virtuooslik ( ladina > itaalia), emotsionaalsus (ladina > prantsuse). Eraldi rühmaks liigitasin kõik niisugused sõnad, mis koosnevad mitmest sõnast, sealhulgas hübriidsõnad ehk need, mille osad pärinevad eri keeltest (http://www.eki.ee/books/ekkr/). Tekkisid järgnevad rühmad: 1. omasõna(d) ja võõrsõna(d) (16) - rahvafilm, põhifilm, noorsoofilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm, filmimaailm, filmilint, kinokunst,
Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega. Lisaks on pigem tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid"
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
