• Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused • Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976.a Loomingu aastapreemia • 1978.a A.Lauteri nim. näitlejapreemia • 1979
Mandeville uhkusest ja au · Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad "taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega · Antiikaegne voorus versus germaani au · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga Uusaegne aadliau(Mandeville) · "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need
ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus teiste imetlus (idealiseeritud mina) olla parim, ambitsioonid võim 3
ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus teiste imetlus (idealiseeritud mina) olla parim, ambitsioonid võim 3
väärtuslikku ja vana maali ära. Sophie oleks tundund ennast reedetuna ja segaduses, miks ta seda teinud oleks. Nii hinnatud maali rikkuma oleks toonud valvurile palju pahandust kaela ja Sohpie poleks tahtnud talle seda ja seetõttu ta oli õnnelik, et ei teinud seda. Ülesanne 10. Milline voorus (Kuulsus, võim, raha, tõestamine, uljus, nauding (soovide rahuldamine), vabadus (teo- ja mõttevabadus), põnev elu (erutavad kogemused), enesedistsipliin (enesepiiramine, vastuseis kiusatusele) on saanud negatiivse tähenduse nende lugude põhjal. Selgita oma otsust. Kirjelda enda suhtumist kunstiväärtuste säilitamisse. Paljud inimesed arvavad, et sellisteks tegevusteks on võimelised ainult harimatud kodanikud, kes ei tea midagi kunstist. Artikleid lugedes tuleb aga välja, et alati ei saa seda väita. Negatiivse tähenduse saab minu jaosk see, et kuidas inimesed üldse midagi sellist teevad,
kuu) ehk ramadaani ei tohi iga päev hommikust (siis kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda
algselt au aluseks füüs. suurus ja tugevus, hiljem välised hüved(feodaalvaldus) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees Mandeville uhkusest ja au eri vormidest antiikaegne au ülemklasside enesesalgamine germaani au elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine kindlates asjades peab vastama au nõuetele enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga uusajal enesepiiramine ebavajalik uuelaadiline au käitumise asemel omand ja riietus rikkus on staatuse näitamiseks uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Montesquieu aust monarhiates au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel
Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight); - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid); - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklassi enesesalgamine) ja germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus au ja kadedus on töövõime käivitajad. 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on vale au, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9
tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Germaani au: elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine Rüütliau probleemid Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine saab tasutud Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad “taltsutada koletisi” – Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine – aadlike rivaliteet au pärast- inimesi, kes ei arvesta teistega >Ühiskond lõhestatud, suguvõsade vaheline võimuvõitlus Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi
Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetke emotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – inimese peamine eesmärk on nauding (sh rõõm ja heaolu) [rahulolu ja õnnelikkus] Eudaimonism – meelelistest naudingutest loobumine, enesepiiramine, askees, sinemine vabadus. [personaalne areng ja täiustumine] 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes, võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu. Sinna kuuluvad võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu
2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. *6.Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikaegne voorus versus germaani au. Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama (kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal); raske ideaal, mida kõik ei suuda täita Germaani au on teistsugune lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. " 7.Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel,vaid uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18
· kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Bernard Mandeville väitis, et enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi", s.o inimesi, kes ei arvesta teistega. Ta vastandas antiikaegse vooruse germaani aule: antiikaegne au tähendas ülemklasside enesesalgamist, germaani au aga oli teistsugune, hõlmates elumõnude nautimist ning iseenda ülistamist. Kindlatest asjades peab aga järgima aunõudeid. Enesepiiramine saab tasutud aust tuleneva naudinguga. Mandeville'i jaoks oli kahte liiki au: aadliau ja suurlinnaau. "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama
arvesta teistega · Antiikaegne voorus (ülemklassid pidid oma au säilitamiseks, ennast maha salgama, näitama kangelaslikkust, olema moraalsed, käituma ideaalilähedaselt) versus germaani au (käitusid eneseväärikalt, ei rikutud teatud reegleid) · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi · "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama
6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18
1714 Fable of the bees, or: Private Vices, public Benefits mingitest asjadest, mida peame inimese juures halvaks, võib tõusta kasu ühiskonnale. Ta vastandab kahte erinevat au mõistet. Üks põhineb tegelikul voorusel ehk antiikaegne vooruse aul (Aristoteles ja Cicero), teine on germaani au ehk feodaalau. Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine. Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda ülistamine. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega. Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi: "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui
Vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) kohustused Jumala ees 3) kohustused naiste ees 6) Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikvoorus on enesesalgamine, Germaani au on eneseimetlemine. Kindlastes asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Aadliau. Au suurlinnades materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. Prestiizi ei näita mitte niivõrd käitumine, vaid see, mida me omame ja kuidas me riietume. Mood muudab selle muutlikuks, pidevalt on vaja omandada uusi staatuse sümboleid. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata.
Seisnes õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitses. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused jumala ees 3. kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletusi"(inimesi, kes ei arvesta teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei
2.kohustused Jumala ees 3.kohustused naiste ees Jumala rahu-reguleeris rüütlite suhted kiriku ning vaestega, samuti nende omavahelised suhted. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest *Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsuda inimesi, kes ei arvesta teistega. *Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama. *Germaani au on teistsugune-lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. *Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi-"Aadlimees ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt, aga ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas. Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale, aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neila mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast,
16. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Mandeville vastandas kaks erinevat au mõistet: antiikaegse au (ülemklasside enesesalgamine), mis põhineb tegelikul voorusel eneseväärikal toimimisel, suurte tegude tegemisel-, ja teiselt poolt germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine), mis on feodaalau aluseks. Mandeville ütles, et ka germaani au puhul (mis oli tema ajal) pidi kindlates asjades ennast piirama, peab vastama au nõuetele, ning et selline enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga (saad kätte elumõned). Mandeville'i sõnul enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" (isekaid inimesi, kes ei arvesta teistega, kuid samas peavad kinni nö otsestest aadli nõuetest). Au on vahend teatud ühiskondlike käitumismallide kindlustamiseks. 5
ma inetu. - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses. 3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes): 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward. -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. - Neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution). Olla armastatud, vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele, enesepiiramine, vähesega leppimine. Armastus. 2. Liikumine millegi vastu (kättemaks, võitlus jne) – moving against. Tüüp: agresiivne n. Isiksus (hostile type). Võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. Neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution). Teiste üle domineerimine, teiste ärakasutamine, sotsiaalne tunnustus, teiste imetlus (idealiseeritud mina), olla parim, ambitsioonid, võim. 3
Riigid püüdsid välja juurida duellide pidamise. Duellis osalemise eest surmanuhtlus. 19. sajand oli duellide kõrgaeg. Bernard Mandeville'i uhkuse ajalugu Private Vices, public Benefits (1724) Antiikaegne voorus (näitama üles kangelaslikkust sõjas, see oli raske ideaal, mida ainult vähesed suudsid täita) vs germaani au (lasi inimesel nautida elumõnusid, ennast austada, au tulenes sellest, et mingites kindlates asjades vastati aureeglitele). Au suurlinnades uudne olukord uusajal, enesepiiramine pole enam vajalik. Moodne suurlinn on see, kus tegelikult mitte keegi kedagi ei tunne. Rikkus kui selline pole eesmärk, sellega saab näidata oma staatust. Uhkus, au ja kadedus - selle nimel hakkavad inimesed tööd tegema. Montesquieu ,,Seaduste vaimust" (1748) 3 tüüpi riike. Antiikvabariigid, mis põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad, mis põhinesid ennast armastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed), mis põhinevad hirmul. - au puudub. Au monarhiates:
Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e. vasall- läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes
1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees (Püha Graali legendid) 3) Kohustused naiste ees (Guinevere ja Lancelot) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada neid, kes teistega ei arvesta. Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklasside enesesalgamine, askeetlik eluviis) ja germaani auga (elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab inimene vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Suurlinnades kehtis teistlaadi au: seal valitsesid materiaalne küllus ja stabiilsus, seega polnud end piirata vaja. Uuelaadiline au võõraste ühiskonnas ehk suurlinnas käitumise asemel tähtsustusid omand ja riietus inimesi hinnatakse välimuse järgi. Mood põhineb vajadusel olla välimuselt kõrge staatusega. Rikkust on vaja, et staatust näidata. Uhkus, au ja kadedus hävitavad töövõimet. 7. Montesquieu aust monarhiates
rohkem ja saada veelgi rohkem kasumit. Kapital suureneb ja suurenevad ka investeeringud ning nii kuni lõpmatuseni. Heategevusel ja annetustel seejuures olulist kohta ei ole, sest need vaid takistaksid vaesematel inimestel täita oma tööalast kohustust Jumala ees. 3 Millenarianism - usk Kristuse taastulekusse ja tuhandeaastasse rahuriiki. Messianism - usk Messia (päästja, lunastaja) tulekusse. Mõlema puhul ootavad usklikud jumalikku elukorraldust maa peal. 4 Asketism enesepiiramine, meeleliste ihade ja soovide mahasurumine eetilistel või usulistel kaalutlustel; relig enesesalgamist ja kehaliste tungide vastu võitlemist kui teed täiusele ja jumalusega suhtlemise poole propageeriv usuline kõlblusõpetus 53 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
annaabi.ee 
