Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias...
Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja , võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Parimad ronimiskuud on juunis, juulis, augustis. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. http://www.hot.ee/alanrood/magipiirkonnad/Vesuuv.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv
arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Roland Rokka 7.a klass
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades,
jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Joonis Vesuuv Vesuuvi kuulsaim purse 24.aug.79 kell 13:30 Purskele eelnenud mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedalasuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti 1 kummaliselt- koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud.Lõpuks 24. Augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutu plahatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20
Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised s...
Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga
Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja , võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Parimad ronimiskuud on juunis, juulis, augustis. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee.
paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta 3 See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. · Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Saar Anžela 11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015 Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Üks suurimatest tänapäevaseni tegutsevatest vulkaanidest on 1281 meetrit kõrge Vesuuv vulkaan, mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Vulkaan Vesuuv Ly Ülevain Juhendaja: Paide 2015 Vesuuv on kihtvulkaan Itaalias. See on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas
Vesuuv vulkaan Kaia Teder ASUKOHT Campanias, Napoli lahe ääres ÜLDANDMED 1281 m kõrge Kihtvulkaan Ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas Kraater 600 m lai 200 m sügav Viimane purse- 1944 Huvitavat Tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal Kuulsaim purse-24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji Tollased ehitised suurepäraselt säilinud- inimesed ei jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikip...
Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal. Asub Napoli lahe ääres. Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Asub kordinaatidel 40° N, 14° E. On 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi paiknemine Paiknemine Asub Sitsiilia idarannikuEtna lähedal. Euroopa Kõrgeim vulkaan.
VULKAAN VESUUV JA POMPEII Julia Pärn 4a 31.01.2013 Juhendasid ema ja isa Vulkaanid tekivad kohtadesse, kus maakoore tükid põrkuvad või rebenevad, nagu Itaalia Aafrika ja Euraasia mandri kohtumisel, kus asub Vesuuv. Vesuuvi purse 24. augustil 74. aastal mattis enda alla Pompeii linna. See on Euroopa ajaloo suurim vulkaani katastroof. Pompeii Rooma Impeeriumi tähtsamaid ja rikkamaid linnu. 12 000 elanikku. Kaubeldi mereandide, villa, oliiviõli, veini ja teiste kohalike saadustega. Väljaarendatud tänavavõrk, kaunid majad, mille seinu katsid fresko maalid, aedu kaunistasid skulptuurid ja purskaevud. Veevärk ja kanalisatsioon. 24 august 74 aasta üks tavaline päev
Pompeji ja Vesuuv ,,See ei olnud ju ometi vesuuv?" küsisid Pompeji inimesed üksteiselt, kui 24. augustil 79 p.Kr. maa värisema hakkas. Vulkaan oli kogu aeg kõrgunud selle Lõuna-Itaalia linna kohal, kuid inimestel polnud põhjust teda karta. Tulemägi oli vaikinud niivõrd kaua, et selle viimast purset ei mäletanud enam keegi. Peagi andis aga Vesuuv endast kõrvulukustava kärgatusega teada. Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha
Vesuuvi 79. aasta purse Asukoht Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, mis asub Euroopas Appenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei. Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Ajalugu 24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694,
liike võib hukkuda, tuhapilvedel tagajärjel, sulgeb jõe mäest alla tulles, kujundab reljeefi hävitab metsa, H ja O on tulnud vulkaanidega maapinnale ja tekkis ookean H2O. Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained.
Pisa Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Napoli Napolis loodaksin ma külastada Pio Monte della Misericordiat mis on kirik Napoli ajaloolises keskuses. Kirik on tuntud seal asuvate kuulsate kunstiteoste poolest. Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Etna Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal,Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 meetrit. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool.
vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi
Campania maakond veini kultuur Kaart: Campania on maakond lõuna-Itaalias Pindala 13,595 km² populatsioon 5,8m Pealinn - Napoli Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp, millel on diagonaalne punane joon. Põhitekst: Campania maakond on tuntud oma muusika, arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest. Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi Ajalugu: Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased. Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus. Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Cap...
räägitakse sitsiilia, mis erineb itaalia keelest. · Saar on mägine, kõrgeim tipp 1834 meetrit. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. · Autostrada on Itaalia kiirtee. Sama nimetust kasutavad ka Poola ning Rumeenia. Itaalia autostradad on tuntud Euroopa kõrgeimate kiiruspiirangute poolest; kiiruspiirangud varieeruvad, kuid 130 km/h on tavaline. Etna ja Vesuuv · Vesuuv on vulkaan Apenniini poolsaarel. Ta asub Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. · Etna on Sitsiialia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Giuseppe Verdi · Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem
Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi.
Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia https://et.wikipedia.org/wiki/Campa nia Grazie per l'attenzione! (Tänan tähelepanu eest!)
a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ning Stabiae linn. Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ning viinamarjaistandused. Lopsakas roheline taimestik asendub kõrgemal vulkaanilise tuha ja kõrbesarnase keskkonnaga. Umbes 600m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboritoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia, lk.109 ENEKE, lk. 185 ja lk. 206 Loodusõpetus 7. klass, lk. 7 Internet
all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. LOODUS Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. MAJANDUS 4 Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, pollumajanduse intensiivsuse ( teravilja saagikuse, kariloomade tootlikkuse) ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest
Tambora vulkaan Martin Andreas Maarand Joosep Tiismus Sumbawa 1815 kõige võimsam purse Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakat...
rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all Paavstivõimu algus
puhkeb tohutu finantskriis, NATO kaotab mootori ning EL nõrgeneb. Üks hullematest stsenaariumidest on minu arvates see, kui vulkaanipurske tagajärjel tuleb 4-5 aastat kestev jääaeg, sest õhku paiskub miljoneid tonne pinnast ja spetsiifilist mürkgaasi, mis viib temperatuuri Maal järsult alla. On arvatud ka, et selle tagajärjel hävib elu kogu Maal, mis on minu arvates ebatõenäoline. (5) Vesuuvi purse on kindlasti kõige tuntum vulkaanipurse ajaloos. Vesuuv on vulkaan,mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Vesuuv asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi purse toimus 79. aastal p Kr, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna. Arvatakse, et tegelikult sai kõik alguse 62. aastal raputanud ülitugevast maavärinast,
190 km Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St.Helens plahvatusi tõusis vaid happelise laava kuppel Vesuuv M.Pelee 2 Tuhapilve areng 13 min. jooksul St. Helens purse 18.05.1980 St. Helens purse 18. mail 1980
Calenus Isise preester, kes nägi pealt Apaecidese surma. Olinthus Kristluse levitaja, tänu kellele oli Apaecides valmis oma usku vahetama. Sallust Glaucuse sõber, kes hoolitses mehe eest, kui ta oli süüdi mõistetud. Buro ja Staphyla kõrtsiomanikud ning algselt ka Nydia käskijad. Lydon gladiaator, kes tegeles selle alaga, et oma isa vabaks osta. Medon vana ori, Lydoni isa. Lugu peatub Pompeji viimsel perioodil, mil keegi ei osanud arvata, et lähedalolev Vesuuv võib taas ellu ärgata. Pompeji tüüpilises tänavapildis paistis silma võõramaise päritoluga mees. See oli Glaucus, kes pärines Ateenast. Olles rikas mees, meeldis talle üheskoos oma sõpradega nautida pidusööke ja panustada gladiaatoritele kõrtsides. Glaucus ise oli vallaline mees ning tema silm oli peale jäänud linna kaunimale naisele, Ionele. Tema ning ta venna, Apaecidese eestkostjaks oli egiptlane Arbaces, kes tahtis Ionet
Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika läänerannikul on tekkinud Põhja Ameerika ja Vaikse ookeani laama eri- suunalisest liikumisest. Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. KLIIMA · Lähistroopiline kliima. · Talvel parasvöötme õhumass,
Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade...
Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu
Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas ...
Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat provintsiks ja 8101 vallaks poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Religioon Sardiinia. 87% Itaalia elanikest on rooma- katoliiklased. Põhja-Aafrikast Lõunas asetseb kaks kuulsat lähtuv immigratsioon on vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli kasvatanud Itaalia moslemite esineb maavärinaid. kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi Majandus pikisuunalisest väljavenitatusest. Itaalia majandus sai ränga hoobi Keskmised temperatuurid Teise maailmasõja tagajärjel. kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Peale sõda ehitati majandus aga
Vulkaanid Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse...
ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamoe mõju: · põllumajandusele - pinnamoe tõttu on soodsad võimalused põllumajandusega tegelemiseks peamiselt Põhja-Itaalias ja idarannikul; · transpordile - transpordile ei avalda pinnamood erilist mõju, sest tänapäeval on transport arenenud
Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik. Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike
Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest
Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Itaalia kontuurkaart Pinnamoe mõju majandusele -Tasandikud -Madalikud
VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat
ITAALIA Mairis ASUKOHT Click to edit Master text styles Itaalia, ametliku nimega Itaalia Second level Third level Vabariik on riik Euraasia Fourth level mandril Euroopa maailmajaos. Fifth level Asub 800km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma RAHVASTIK Rahvaarv: 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus: 202 in/km² Riigikeel: Itaalia 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaalias on rahvastiku tihedus kõige suurem suurlinnade ja ranniku lähedal, väikseim mäestike ligiduses. MAJANDUS ...
sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias
enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik ● Itaalia mullastikku ja ● Alpide madalamatel taimestikku on nõlvadel kasvavad tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad
1. Tambora on aktiivne vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on praegu 2851 meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suu...
Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega