Vikerforell 42-45 20-24 Kuld-Merikoger 45-50 12-24 20 Euroopa Meriahven 43-50 12-25 20 Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17 Karpkala 30-35 5-10 30-40 2.Tööstuse paigutamine ,et säiliks akvakultuur. 2.1. Kalatoidus alternatiivide otsimine ,seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega. · Kalajahu ja kalaõli on väga soositud koostisosad kalatoidus mitmetel põhjustel : a) kõrge valgusisaldus b)asendamatud aminohapped c) mineraalja rasvhapped · Kalajahu tootmine on piiratud ( El Niño ** mõjud pelaagilistele kaladele) · LõunaAmeerika tootis varem u 40% maailma kalajahu ja kalaõli mahust (Praegu on palju vähenenud) · Kalatööstused peavad muretsema konkurentsi
Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid. Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. Intensiivses vesiviljeluses on kasvatatavate veeorganismide tihedus (kg/m3) suur, kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu, Tsiili ja Norra, nemad toodavad püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses. Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses söödana kalakasvatuses. Kalajahu on kasutatud ka põlluväetisena. Peamiselt toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jäätmetest. Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis elatusallikas ja majandusharu olnud. Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga
Kasutatakse peamiselt paksu ja kõrge seljaga kalade ettevalmistamisel soolamiseks, vinnutamiseks, suitsutamiseks. Kala avatakse selja poolt, puhastatakse. Pea ja saba juurest tehakse läbi lõiked viisil, et saame kala avada. Kokku jäävad kaks poolt kõhu osaga. -5- Rehu-, jahu- ja loomasöödakala Rehu on loomasööda liik mille tarbeks kala purustatakse pastaks ja külmetatakse kahekümnekilosteks brikettideks. Kalajahu on valmistatud nii tervest kalast ja luude st ning soolikatest . See on pruunikas pulber, mis on saadud kalajäätmemassist üleliigse õli ja vee eraldamise ning saadud massi jahvatamise tee.Kalajahu on hea proteiinisööt (50-60% proteiini), ta sisaldab palju lüsiini (30-40 g/kg) ja S-aminohappeid (ligikaudu kaks korda rohkem kui lõs sipulber, 20 g/kg). Kalajahu on kaltsiumi- ja fosforirikas. Kalasöödad on rasvarikkad ja nende omadused kanduvad keharasvale üle
· Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ · http:// www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9809/island.html · http:// www.nationsencyclopedia.com/Europ e/Iceland-AGRICULTURE.html · http:// Aitäh kuulamast!
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste
Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokk...
arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontroll. Kalapüük suurenenud arengumaade arvelt: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Venemaa, India. Euroopas Taani, Norra, Suurbritannia, Island. Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük 1) Hajali rannikupüük - Kalurid elavad kalurikülades, töötlevad kala (soolavad, kuivatavad) ise või väikestes kalatehastes, is paiknevad hajali rannikul. Toodang müüakse siseturul, vähem välisturul. Paadid väikesed, kaugele ei sõideta ja kala kiiresti riknemise pärast tuuakse kohe randa ja töödeldakse. Ida- ja Kagu-Aasia, ka Norras. 2) Kontsentreeritud rannikupüük (maailmas nr1) - Kalurid elavad..
mais, jahubanaanid. Viinamarjad, apelsinid, ananassid, guajaavid, banaanid, õunad, sidrunid, pirnid, koka, tomatid, mangod, oder, sibulad, nisu. Tööstustoodang: teras, naturaalne gaas, kalad, tekstiil, riided. d) Elektri ja nafta tarbimine: elektri tarbimine 28,97 biljonit kWh, maailmas 60. kohal. Nafta tarbimine 157000 barrelit päevas, maailmas 65. kohal. e) Väliskaubandus: eksport $33,73 biljonit, peamised tooted- vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartulid, spargel, kalajahu, tekstiil. Import $25,74 biljonit, peamised tooted- petrooleum ja petrooleumi tooted, plastik, plastmass, masinad, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber. 6. Turism ja vaatamisväärsused.
1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16.4 36.4 Kalajahu 90 12.9 15.1 70 Söödapärm 90 12.1 14.8 50 Lehmade segajõusööt 86 11.9 x 18.1 Toorkiud Toorrasv Ca P % % g g 23.5 3.5 6.5 3.5 23.2 3.5 6.5 3.7 22.5 4.3 8.7 4.3 28.6 3.4 9.5 3.3 23.5 4 16 2.8 25.5 3.5 19 3.7 25
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd
peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3 Toitumisõpetus ja veiste söötmine 1) Loomorganismi toitumine. Kõik elusorganismid vajavad oma elutegevuseks õhku, vett ja toitu. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja:
tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse,
~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma
kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3
Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos. Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük
Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean
molluskikasvatuse, kes filtreerivad sealt endale vajalikud toitained – kasvatatakse koos mitmeid veeorganisme ja säästatakse loodust. ________________________________________________________________________ LÕHE, FORELL, TUUR, MUST KALAMARI 100 kg söödast saab 13 kg sealiha, 20 kg kanaliha, 65 kg lõhe See tuleneb sellest, et lõhe on röövkala ning toiduks antakse ka kalajahu ning seega on eelnev väärtus küsitav. Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne
toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead,
Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks. Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal
tehnoloogiale. Merereostuse põhjustajad: Tankerite õnnetustel satub nafta tvette. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. Nafta ammutamine merepõhjast. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. Suurimad kalapüüdjad: Aasias Hiina, Jaapan, Indoneesia, Venemaa - oma tarbeks Tsiili, Peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tsiili. Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, Angoola, Namiibia, Argentiina; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid. Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala
ümbruses, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kõige suuremad varud on Vaikses ookeanis, sealt püütakse veidi üle poole maailma kalast. Ka suurema kalapüügimahuga riigid asuvad Vaikse ookeani rannikul. Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega.
· Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine . · Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12 KALANDUS · · Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained)
Saagikus on madal, aga selle korvab kõrge hind, tervislikum toodang. Kui palju on nõus inimene maksma? Kalandus: Majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Kala ja muude mereorganismide osatähtsus inimeste toidulaual on pidevalt kasvanud. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse nii värskelt, soolatult, suitsutatult kui ka konserveeritult. Kalajahu ja õli loomasöödana Suurte veeimetajate rasva keemia ja farmaatsiatööstuses Vetikaid toiduainetööstuses, väetiste valmistamiseks Ravimite tootmiseks Kalapüük: Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa on rannikumeres. Pinnakihid on kalarikkamad just külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid.
1) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Q = 675 / 4,5 = 150 2) Uus Hinnaindeks =Algse Baasaasta hinnaindeks / Uue Baasaasta hinnaindeks iga P = 4,5 / 3 = 1,5 3) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Baasaasta 2000 Q = 675 / 1,5 = 450 6.Kalur müüb prügikala kokkuostjale hinnaga 200 krooni ja kokkuostja müüb hinnaga 220 krooni kalakombinaadile, mis omakorda valmistab kalajahu ja müüb selle loomatoitu valmistavale firmale hinnaga 250 krooni. Viimane lisab vitamiine ja müüb loomatoidu hulgifirmale hinnaga hinnaga 280 krooni ning hulgifirma müüb toote jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2
· Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte
· Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid, mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine
taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata
ja töötlevad esmaselt ise (soolamine, kuivatamine), pakuvad ka müügiks. 2. Konsentreeritud kalapüük--toimub suuremate laevadega nii majandustsoonis kui ka avaookeanil. Kala müüakse edasi töötlejatele, kes paiknevad suuremates sadamalinnades. Piirkonniti on tähtis ka kalakasvatus. Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda).
Nimelt muudavad veekogus elavad mikroorganismid oma elutegevusel heitvee anorgaanilised Hg ühendid umbes sada korda mürgisemateks orgaanilisteks Hg ühendeiks (metüülelavhõbe). Ühendeid omastavad plankton ja vetikad, neis toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist 2 inimesed. Mürgistatud elujõuetud kalad olid kergemini väljapüütavad ja suurendasid kalurite saake, neist toitusid ka linnud. Kalajahu kaudu jõudsid mürgised elavhõbedauhendid isegi koduloomade menüüsse. Enam kui veerand sajandittagasi ostis Iraak Mehhikost elavhõbedaühenditega puhitud seemnevilja. Viljaterad olid spetsiaalselt värvistatud pruunikas-punaseks ja talunikele teatati, et vili on söögiks kõlbmatu ja mürgine ning sobib vaid seemneviljaks. Talunikud aga hoiatust ei uskunud. Väliselt olid viljaterad kvaliteetsemad kui kodumaised ja värvaine oli teradest väljapestav
Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Peamiseks kala tähtsuseks on toitaineks olemine ja see on väga kasulik ja väärtuslik toitaine. Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba. • AVAOOKEAN üle 200 meremiili, kalapüük toimub rahvusvaheliste lepete alusel.
faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11),
seasööda koostis.. • Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS
b) Lõunaookean c) Atlandiookean d) Ingia ookean e) Artika ookean f) Mered g) Lahed h) Väinad Siseveed a) Liustikud b) Põhjavesi c) Järved, jõed d) Pinnavesi e) Atmosfäärivesi f) Tehisveekogud Maailmamere tähtsus: Maailmameri on hindamatu bioloogiliste , mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad , mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliseltlühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea
rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4. Pärlkanabroileritele sobivaid segajõusöötade näidiskoostisi Segajõusööt sisaldab, Pärlkanade vanus päevades % 1...45 1...45 46...80 46...75 Nisu 22,0 30,0 20,0 17,0 Kaer 15,0 20,0 Oder 30,0 30,0 Mais 20,0 30,0 Hernes 12,0 20,0 Linaseemnekook 8,0 10,0 Sojasrott 5,0 14,0 5,0 15,0 Hüdrolüsaatpärm 6,0 4,0 3,0 4,0 Kalajahu 9,0 9,0 2,0 2,3 Liha-kondijahu 3,0 3,0 3,0 3,0 Rohujahu 2,0 4,0 Ajalugu Faasanlaste sugukonda kuuluv pärlkana toodi Euroopasse Guineast ning seetõttu on pärlkana inglisekeelne nimi Guinea fowl. Vutid Põldvutt (lad. Coturnix coturnix) on väikseim kanaline kaaluga 140-200g. kodustati 16. sajandil Hiinas Iseloomustus Nad on säilitanud täielikult lennuvõime. Liha meenutab metslindude liha, täielikult on kadunud haudeinstinkt. Hautamine kestab 16-17 päeva. Kohanevad hästi
proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid , mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus)
eritumist. Kaltsiumi kestev liig häirib närvikoe talitlusi, mis väljendub väsimuses, kontsentreerumisraskustes, depressioonis. Lisaks kaltsiumi liig kiirendab ülearu vere hüübimist, häirib lihaskoe talitlusi, pidurdab luukoerakkude tsingi omastamist. Vananedes võivad kaltsiumiühendid ladestuda ning põhjustada ateroskleroosi. Kaltsiumi põhilisteks toiduallikateks on piim ja piimatooted (120 mg Ca/100 g piimas!), kalad ja kalajahu sisaldavad tooted, seesamiseemned, mandlid, juust, 9 piimasokolaad, tumerohelised köögiviljad (spargelkapsad, petersell, hernes, roheline sibul) ja muud aedviljad ning puuviljad. Piim ja piimatooted on olulised kaltsiumiallikad 2.8.4 Strontsiumi biotoime Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest
utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorutt peab kaaluma enne 1. Paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Paarituseelsed operatsioonid:· Söötmine mineraalsöödaga rikastatud jõusöödaga, kus 16 % toorproteiin enne paaritust ja paarituse ajal. Soovitavalt ka kalajahu · Parasiitide tõrje (sise-ja välisparasiidid). Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud Sigimisfüsioloogilised parameetrid-Innatsükli pikkus: lambal 1617 päeva (varieeruvusega 14 19 päeva). Esimene ind sesoonil sageli ilma seksuaalse käitumiseta nn "vaikne ind" Kitsel on innatsükli pikkus 1921 päeva. Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi
prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3...4 aastani. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Inimese arvates on ta tähtsusetu prügikala, keda kasutatakse sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.Looduskaitse alla ei kuulu. Räim Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal
Sapi koostises on Na, K, Cl, bibarkarbonaadid, mitmed orgaanilised ained (sapphappe soolad, fosfolipiidid, kolesterool, lima, sapipigmendid) tema pH on 7,43 7,91. Seedes on oluline osa sapphappe sooladel ja fosfolipiididel, sapphappe soolad on sapphapped, mis on ühendatud glütsiini või tauriiniga ning emulgeerivad rasvu, et need saaks imenduda. Sapi ööpäevane produtseeriv koguhulk sötub sööda koostisest. Tüüpilist Europpas kasutatavad sigade sööta (koostised oder, nisukliid, kalajahu) tarbinud sigadel on ta 48 ml/kg kehamassi kohta, kuid sigadel, kellele söödeti nö puhastatu segu, mis koosneb tärklisest, sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab sappi vähem 30 ml/kg. PANKREASENÕRE Pankreasenõre: Sisadlav süsiveskute, rasvade ja proteiini seedeks vajalikke ensüüme Neutraliseerib moats peensoolde suubuva happelise küümuse et ensüümid saakis toimet avaldada
Näiv seeduv proteiin uriini proteiin rooja endogeenne proteiin = tõeline proteiini seeduvus. 3) Proteiini bioloogiline väärtus on arv , mis näitab kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismis. PBV= kehasse ladestunud proteiin / proteiini söömus+roojaproteiin. September-detsember 2008. a. 4) Proteiini bioloogiline väärtus mõnedel söötadel sigadele-veistele: piimal 0,95-0,97 %, kalajahu 0,74-0,89%, 5) Kõik need katsetulemused on saadud baasainevahetuse tulemusel. 6) Keemiline indeks ( skoor) - keemiline indeks on arv , mis näitab söödas oleva esimese kriitilise aminohappe suhet vastavasse munavalgu aminohappesse. Näiteks nisu puhul oleks keemiline indeks 0,38. 0,27( nisus lüsiini,%) / 0,72( munavalges oleva lüsiini %) = 0,375( lõplik indeks) 7) Ideaalproteiin
Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia alla kolme aastasele lapsele ei sobi pähkleid toiduks pakkuda, esmalt juba lämbumisohu tõttu. Pähklid on ka tugevad allergeenid. Pähkliallergia võib jääda kestma kogu eluks. Ristallergia Kui lapsel esineb mõne toidu suhtes allergia, siis vanemas eas võib välja kujuneda ka allergia
faktorit – õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid
Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia Kala suhtes ülitundlikel lastel võib allergilise reaktsiooni esile kutsuda isegi kalalõhn või kala puudutamine. Kuumtöötlemisel kala allergeensus ei vähene. Tihti kasutatakse kalajahu loomasöödana sigade ja kanade toitmisel. Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia alla kolme aastasele lapsele ei sobi pähkleid toiduks pakkuda, esmalt juba lämbumisohu tõttu. Pähklid on ka tugevad allergeenid. Pähkliallergia võib jääda kestma kogu eluks. Ristallergia Kui lapsel esineb mõne toidu suhtes allergia, siis vanemas eas võib välja kujuneda ka allergia
fleiv (ingl. k.flavour), mille all mõeldakse lõhna koos maitsega. Söömisel me tunnemegi tavaliselt fleivi. Sensoorsete katsete puhul on eri metoodikad, mis võimaldavad määrata eraldi lõhna ja maitset. Liha lõhn ja maitse mõjutavad kaudselt liha toiteväärtust ja omastatavust. Meeldiva lõhna ja maitsega liha ergutab isu, seedemahlade eritumist ja soodustab sellega seedimist. Liha lõhna ja maitse määrab suurel määral seasööda koostis. Nii näiteks kalajahu või kalajäätmete söötmine sigadele tapaeelsel perioodil põhjustab lihal ebameeldiva kalalõhna. Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. Liha maitse ja lõhna kõrvalekalletest on olulisemad kuldilõhn ja kala maitse. Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega
· väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda).
annaabi.ee 
