6 Teenindus Harjumaa 2 Teenindus Harjumaa 6 Teenindus Harjumaa 3 Teenindus Harjumaa 5 Teenindus Harjumaa 4 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 5 Teenindus Tallinn 5 Töötlev tööstus Tallinn 5 Töötlev tööstus Tallinn 5 Töötlev tööstus Tallinn 3 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 3 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 5 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 5 Töötlev tööstus Tallinn 6 Töötlev tööstus Tallinn 3 Töötlev tööstus Tallinn 7 Töötlev tööstus Tallinn
a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Aasta Maakond Majandussektorid 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Jõgeva maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Harjumaa Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Teenindus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn
nende struktuuriüksuste nimekiri, kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 2015 oli sektoris Viimaste numbrite summa mod 10 sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2012 2014. sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2012, 2014 ja 2016. sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2013 2015. sektori Tööstus ja ehitus andmed aastatel 2012 2014. sektori Tööstus ja ehitus andmed aastatel 2012, 2014 ja 2016. sektori Tööstus ja ehitus andmed aastatel 2013 2015. sektori Teenused andmed aastatel 2012 2014. sektori Teenused andmed aastatel 2012, 2013 ja 2016. sektori Teenused andmed aastatel 2013, 2015 ja 2016. sektori Teenused andmed aastatel 2012, 2014 ja 2016. Number 185757 on number. anced Filter) abil
a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Majandussektor 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Jõgeva maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174
tuletõrjetõkke ribadega metsade hooldus. · Metsatööstus tegeleb : a.) puidu raiega b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit. Põllumajandus, kalandus ja toiduainete tööstus · Toorained tulenevad põllumajandusest ja toiduainete tööstusest. · Toiduainete tööstuse alla käivad : liha, teraviljad, piim, vorst, leib, jahu, sai, kohupiim, jäätis jms. · Toidainete tööstused võivad olla : piimatööstus, lihakombinaadid, kondiitri tööstus, kala tööstus , alkoholide ja karastusjookide tööstused.
Kuni 14 aastaste osakaal on suur.Vanemad inimesed praktiliselt puuduvad. 2.4 Riigi rahvuslik koosseis Leheküljel ei antud arvulist koosseisu. Malayo-Indonesian (Merina and related Betsileo), Cotiers (mixed African, Malayo-Indonesian, and Arab ancestry - Betsimisaraka, Tsimihety, Antaisaka, Sakalava), French, Indian, Creole, Comoran 2.5 Hõive riigis-millega inimesed tegelevad 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus Joonis 3. Riigi hõive Põhiliselt tegeleb enamus inimesi teenindusega.See näitab turismi suurt osakaalu.Põllumajandus ja tööstus on enam vähem võrdsed. Riigi majandus 3.1 Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted 5 Põllumajandussaadused: kohvi, vanilje,suhkrukraanulid, nelk,kakao, riis, cassava (tapioca),oad, banaanid,pähklid; loomakasvatus Tööstus: liha töötlemine, meretoit, seep,õlutehased , nahkade
Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge Põhiharuks on loomakasvatus (sead ja liha piimaveiseid) kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja Ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise, lamba, linnuliha ja kala
Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga
IDA-AASIA 2012 Geograafiline asend Ida-Aasia asub Mongooliast lõunas, Kasashtanistanist idas ja Indiast, Taist ning Vietnamist põhjas. Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik
LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire aren...
Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainet...
Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus Hispaania peamised tööstusharud keemia- masina- toiduaine- autotööstus tööstus tööstus tööstus Hispaania impordi partnerid on: Saksamaa15,7%, Prantsusmaa12,7%, Itaalia8,4%, Hiina5,8%
o Rahvaarv kasvab väga aeglaselt Hiina rahvaarvu kasvutempo on viimase 20.aasta jooksul aeglustunud o Range perepoliitika Väljaränne pole väga suur Hiinas toimub linnastumine aeglaselt Ülelinnastumist Ida-Aasias väga ei esine Tööstus Töötlevtööstus o Juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Autod, keemiakaubad ja kodumasinad Hankiv tööstus o Ülekaalus Hiinas ja Põhja-Koreas o Vajab põhjalikku uuendust ja arendust o Ülemaailmne tähtsus Alltöövõtjana kodumasinate tootmisel o Hiinas edeneb jõudsalt kõrgtehnoloogiline tööstus Kergetööstusgigandid o Taiwan ja Hongkong Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmajanduse keskusest Kagu-Aasia Regiooni kuuluvad riigid
· Piimakarjakasvatus on Sveitsi traditsiooniline põllumajandusharu · Lopsaka rohukattega nõlvadel karjatatakse veiseid, lambaid ja kitsi MAJANDUS · Tähtis majandusharu on rahandusteenused · Investoreid meelitavad Liechtensteini liberaalsed pangandusseadused ja stabiilne poliitiline olukord · Märkimisväärset tulu annavad intensiivne põllumajandus, kiiresti arenev töötlev tööstus ja turism · Postmarkidest laekub 10% riigi aastatuludest · Sveitsi majandusbilanss on tavapäraselt negatiivne · Maksebilanss tasakaalustatakse tulude varal, mida toovad riiki igal aastal üle 11 miljoni turisti, teisalt ka rahvusvahelise raharingluse abil · Sveits on maailma kõige tihedam pangavõrgustik · Rahaasutustes töötab kümnendik tööjõust · Range pangasaladuse järgimine ja stabiilsed ühiskondlikud olud on
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
Paiguti erinev Loodusvööde Sega ja lehtmetsavöönd RAHVASTIK Rahvaarv 82,5 miljonit Iive 0,02% negatiivne Keskmine eluiga 77 aastat (meestel 73a; naistel 80a) Rahvastik vananev Riigikeel saksa keel Rahvastiku tihedus 229 in/km2 Linnades elab 84% rahvastikust RAHVASTIKUPÜRAMIID Saksamaa rahvastikupüramiid, 2005 RAHVASTIKU TIHEDUS MAJANDUS Üks tähtsamaid tööstusriike Arenenud kõrgtehnoloogiline ja traditsiooniline tööstus Autod, elektroonikatooted, masinad, rõivad Tööjõulisi inimesi 43,5 miljonit inimest SKT 2498 miljardit USD SKP jaotumine 33 023 USD Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Osakaal Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9%
2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja paberitööstus. Radioaktiivne saastus. Soojussaastus. Mida teha veekogude reostuse vastu? Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad. Puhta vee kulu vähendamine. Inimeste teadlikuse suurendamine. Vee korduvkasutamine. Vee puhastusmeetodite valik.
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
Viimasel ajal on suurenema hakanud piimakarja kasvatus. Loomi üldiselt ei peeta, sest neile pole piisavalt sööta, kuid hulgaliselt kasvatatakse sigu. Piirkonnas kasvatatavast sojaoast valmistakse toiduõli. Tööstus Töötlevas tööstuses on juhikohal Jaapan ja Lõuna-Korea (eriti autode, keemiakaupade, kodumasinate jms. tootmisel). Hiina töötlev tööstus vajab veel põhjalikku arendamist. Tohutul kiirusel areneb Hiina kõrgtehnoloogiline tööstus. Teenindusmajandus on Ida-Aasias veel suhteliselt nõrk. Jaapan, üks maailma juhtivatest börsi- ja finantskeskustest on meelelahutuse ja puhkemajanduse alal nõrk. Hankiv tööstus on ülekaalus pigem Hiinas ja Põhja-Koreas. Umbes pool maailma televisiooni- ja videotehnikast toodetakse Ida-Aasia riikides. Kvalifitseeritud ja
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater Uluru
3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monopolid, mis haarasid enda alla tihtipeale terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 3. Algab kapitali väljavedu arenenud maadest mahajäänumatesse 4. Võeti kasutusele hulgaliselt teaduse ja tehnika saavutusi. Henry Ford võttis kasutusele konveieri Sidetehnika arengus oli suureks sammuks edasi raadioside loomine. Raadioside leiutaja Marconi.
*päikeeenergia- kus päikest ja kus tarbijaid *tuuleenergia-kasutati juba 1970.ndatel *geotermaalne energia- maa siseenergia *bioenergia Metallurga Raud- teras, malm terast saab rohkem voolida Vask elektroonikatööstus Alumiinium hea elektrijuht Metallide omadus Metallid Kus kasutatakse? Head elektrijuhid Vask alumiinium Elektrijuhtmed Hästi vormitav, tugev Raud Raudtee tööstus Kerge pehme alumiinium Lennukitööstus Ei reageeri hapetega Kuld, hõbe Ehted, sõrmused, ketid pehme jm Metallide legeerimine on on mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks Tähtsamad metallide sulamid on pronks, duuralumiinium Alumiiniumu tooraineks on boksiit. Alumiinimi sulameid kasutatakse lennuki ja raketitööstuses
modelleerimise meetodeid üldistama, üksteisele lähendama ning võimalusel ühildama. Konstrueerimise ja turunduse tsükkel- idee, innovatsioon, imitatsioon- on pidevalt lühenenud. Uus toode peab turu vallutama kiiresti, enne kui võistleja selle kopeerib. Kui 1940. aastatel oli toote elutsükli pikkus 30-40 aastat, siis praegusel ajal kestab see harva kauem kui 30-40 nädalat. Tootmise arengu põhisuunad avalduvad näiteks: tööstus tervikuna kohandub uue tehnoloogiaga väga kiiresti; arvutil toote konstrueerimine ja selle pilkupüüdev disain lühendab veeli aega väärtusliku idee tekkimise ja selle teostamise vahel; arvatakse, et tänane tehnoloogiavaldkonna teadmiste kogum on umbes 1% sellest, mis on inimkonna kasutuses 2050. aastal; tööstuses seisab ees uuel tehnoloogial ja tehnikal põhinev tihe konkurents; toote kavandamisel kasvab toote kõigi elutsükli etappide läbimängimise osatähtsus, seejuures
Paraguay Paraguay · Pealinn- Asunción · Riigikeel- Hispaania, Guarani · Pindala- 406,7 km 2 · Rahvaarv- 6,349,000 Tööstus · Paraguay on vaene riik. · 18% elanikkonnast elab ära vähem kui $2 päeva. · Paraguay suurimaks majandustegevuse aluseks on põllumajandus ja metsandus. · Tööstus toodab umbes 25% Paraguay sisemajanduse kogutoodangust. · Paraguay esmane tootmine keskendus toidus ja jookides. · Toodetakse ka toiduõli, rõivaid, mahepõllumajandusliku suhkrut -ja liha, terast, nahkade ja karusnahkade tooteid jne. Majandus. · Peamised eksportkaubad on sojauba, toit,puuvill, liha, toiduõli, elekter, vill, nahk. · Peamised kaubanduspartnerid on Uruguay 22 %, Brasiilia 17,2 %, Venemaa 11,9 %, Argentina 8,8 %, Tsiili 6,9 %.
16 Energeetika 17 Turism Ranna mõnudele ja safaritele suunatud turism on elutähtis majandusharu ja peamine valuutaallikas Turismi kahanemise põhjuseks on maailmamajanduse tagasilöögid ja mitme turisti tapmine, mida on laialt kajastatud Turismi osatähtsust suurendab Kenya raudteed, sadamad, lennuväljad ja rahvuspargid 18 Turismi peamised lähtepunktid 19 Tööstus Keemiatooted, Toiduainetetööstus, Tekstiilitööstus, Turism Suurem tööstuskeskus on Nairobis 20 Tööstuse struktuur Ida-Aafrikas 21 Tööstus toetub toormaterjalide töötlemisele Koristatakse ja töödeltakse enne eksportimist kohvi, teed, suhkruroogu ja sisalit Tekstiilitööstuses tegeletakse põhiliselt käsitööga 22 Põllumajandus
Kenya Keity Eres Üldandmed Pindala : 582 650 km2 Rahvaarv : 38 610 097 (2009) Pealinn: Nairobi Pealinna elanike a1 503 000 Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrb...
1000 1000 Riik elanik Teenindus elaniku elaniku Tööstus Eksport USD (2008) Mehed Naised Import
1. Nimeta uued nähtused 20. Sajandi algul maailma majanduses ? *Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna
Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga. Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti järgi 10,8%). SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajan Põllumajan 0,9% 2,4% dus dus Tööstus 26,8% Tööstus 29,7% Teenindus 72,3% Teenindus 67,8% EKSPORT JA IMPORT Eksport Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on · masinad ja varuosad · sõidukid · kemikaalid · metallid · toidukaubad · tekstiilid Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, USA 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%,Sveits 4,4% (2009) Import Saksamaa põhilised impordiartiklid on
Geograafia KT kordamine Töötlev tööstus · Majandus jaguneb kolmeks: · Hankiv · Töötlev · Teenindav · Tööstus on majandusharu, mis toodab toormest kaupu. · Tööstus lõi: · Tööstusajastu · Organiseeritud töölisklassi · Ametiühingud · Nende tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele · Tööstusele panid alguse kaupmehed · Püüdsid gildidesse koondunud ja kallitest käsitöölistest mööda minna ning luua endale sültumatuid tootmisüksusi e. Manufaktuure · Tarbekaupade hinnad langesid · Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks
50 Naised 40 Keskmine 30 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Türgi Egiptus 5. Hõive. Peamine majandusharu on tööstus, millega tegeleb Hõive 59% rahvastikust. 25% 16% Teen- Põllu- tegelb põllumajandusega ja indus ma- 16% rahvastikust töötab jandus teenindus sektoris.
10,1 4,1 42,1 51,0 viimistlu 2. PMMA 50 3,005 71,34 2,674 63,94 2,1 3,0 1,18 60,46 5 5 2 5 s tööstus 10,0 4,0 59,5 3. ABS 40,5 50 1,334 32,94 1,181 29,16 19,06 2,2 1,04 31,66 Tööstus 0 5 3 10,0 4,1 57,0 4.PA 41,5 50 2,534 61,06 2,098 50,55 14 2,6 1,3 46,97 Tööstus
2046 0 4 2050 0 1 8.RIIKIDE VÕRDLUS Portugal Eesti Kanada Peruu Venemaa SKT 1 el. kohta 16 600 21 400 59 500 2 500 6 500 USD Rahvastiku 2.8% 5% 2% põllumaj. 0,7% 4,7% põllumaj. hõivatus põllumaj. põllumaj. 28.4% põllumaj. 37,6% tööstus 25% tööstus 34% tööstus tööstus 23,8% 57,7% teenind. 72.8% 61% 69.6% tööstus teenind. teenind. teenind. 75,5% teenind. Keskmine eluiga 78.21 72,82 40,4 70,74 66,03 M/N (aastates) 74
Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad.[viide?]
andmetel KOKKU 2,0 -1,2 10,4 7,7 Energeetika -5,9 -3,1 17,9 16,1 Mäetööstus -5,5 9,0 2,4 0,2 Töötlev tööstus 3,7 -1,4 9,6 6,7 arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 7,4 -11,9 30,6 26,9 tootmine puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 7,9 3,9 12,8 10,3 Toiduainete tootmine 4,2 -0,2 4,3 2,7
Majanduslikud allakäigud riikidel (töötus kasvas, raha ei olnud). Bismarcki mudel on mees leivateenija mudel, heaoluriik ei ole disainitud selleks, et aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam stabiilsed, palju üksikemasid jne). On vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel. Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega , tähtajalised lepingud jne.). Aetii minema tööturult inimesed, kes polnud tööstuses nii tähtsad (tööstus päästeti, aga heaoluriigi kulutused tegelikult kasvasid). Teine faas: Päästke tööstus lähenemine oli probleemne, koormab heaoluriiki (tööturult eemale meelitamine) Faas ka nimi- päästke heaoluriik
Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi
suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme. 2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu lihtsamaks 3) Tehnika areng muutis tööliste elu lihtsamaks, aga tänu sellele tekkis tööpuudus, kuna palju töid tehti masinatega 4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga see tõi kaasa ka sõjaphtu Euroopas 5) Tööstus ühiskonna tekkimine tõi kaasa pikad tööpäevad, aga see tõi kasu riigiarengule, kui tööstus arenes. 2)Imperialism ja maailma rahvad. Türgi, Hiina, Iraan, India. Oskad nimetada iseloomulikke jooni, oska tõestada, et imperialism mõjutas Aasia riikide ja rahvaste arengut. Türgi: Osmanite impeerium e. Türgi säilitas 20. Saj algul oma riikliku iseseisvuse. Katsed moderniseerida siseriiklikku võimu ebaõnnestusid. 20. Saj alguseks jäid Türgi sultani võimu alla
MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid · Tööstus- ja laohoonete ning garaazide rajamisel tuleb arvestada tuleohutust parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju, nende puudumisel rakendada õigusaktidega kehtestatud korda Tuleohuklassid · Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. tuleohuklass (tuleohuta) 2. tuleohuklass (tuleohtlik) 3. tuleohuklass...
saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid Jagunevad : Naftariigid, tavalised arengumaad, istandusriigid, vähim arenenud riigid Naftariigid Peamiseks sissetulekuks on nafta müügist saadud tulu Vähearenenud töötlev tööstus Väga rikkad arengumaad Madal haridustase Riigid : Omaan, Bahrein, Brunei, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid Tavalised arengumaad SKT on madalam kui kõrgelt arenenud riikidel Põhiline on põllumajandus, kasvab ka tööstuse osatähtsus Haridustase on madal. Puudub koolikohustus Suur sündimus ja suur noorte osakaal rahvastikus Kvalifitseeritud tööjõu nappus tööpuudus
Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale, kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul
Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juuni 2012) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² Usk: katolik ja kristlus MAJANDUS SKP jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse SEKTOR OSAKAAL SEKTOR OSAKAAL Teenindus 62,5% Põllumajandus 4,5% Tööstus 34,7% Tööstus 32,1% Põllumajandus 2,8% Teenindus 63,4% MAJANDUS Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2% kütused ja elekter 1,6%. MAJANDUS Ungari tähtsaimad impordiartiklid on: masinad ja varuosad 50% kütused ja elekter 11% toidukaubad toormaterjalid. KASUTATUD MATERJAL et.wikipedia.org/wiki/Ungari europa
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on
tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2009) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,6% Põllumajandus 4% Tööstus 21,9% Tööstus 28% Teenindus 76,5% Teenindus 68% Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Seda jätkub ka ekspordiks. Maailma metsatööstuses on Jaapani metsadel küllaltki tähtis osa. Põhiliseks metsandusega seotud probleemiks Jaapanis on arvatavasti see, et mets taastub väga aeglaselt ja kogu aeg tuleb hoolitseda selle eest, et iga aasta oleksid istutatud uued puud. Tööstuse areng Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud: · terase ja värviliste metallide tööstus · elektrijõuseadmete tööstus · ehitus- ja kaevandusseadmete tööstus · mootorsõidukite ja nende varuosade tööstus · elektroonika- ja sideseadmete tööstus · tööpinkide tööstus · automatiseeritud tootmisliinide tööstus · raudteevedurite ja veerevkoosseisu tööstus · laevade tööstus · kemikaalide tööstus · tekstiilitoodete ja toiduainetetööstus Jaapan kuulub kolme suurima väljaveoriigi hulka. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
