Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia materialid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sfäär, metsad, muld, vulkaan, laam, aasia, gaas, atmosfäär, vihm, turism, sete, maakoor, rahvastik, talud, mullad, istandus, kalli, hoovus, sündimus, sood, laamad, erosioon, jõgi, suremus, nafta, kütus, kõrb, magma, nõlv, suurtalu, hüdrosfäär, tsüklon, elustik, liiklus, metsamajandus, palav, vulkaanid, keemilis, front, vahevöö, toorsaaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia
kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja
kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja
Millistest Settekivimite kiht ja basaltne kiht.Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus , naiste rakendatus majanduses jne. Pilet 3. 1. Laamtektoonika. Laam, laamide liikumapanev jõud, ookeanide keskahelik, subduktsioonivöönd, kuuma täpi tektoonika, kontinentaalse rifti kujunemine. Laamtektoonika. Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest litosfääri laamadest, mis on üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse
Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64
Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid välistuum vedel kihid tuum sisetuum tahke Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi
Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär
süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3
moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik,
Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad
nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas)
Põhja-Ameerika 7 0,7 26 2,1 82 5 172 6,8 307 5,1 392 4,4 Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 6000 Aasia 5000 Põhja- Austraalia ja Ladina- Okeaania Ameerika Ameerika
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Tagamaks seejuures stabiilset ja soodsa hinnaga toiduainete kättesaadavust, on arenenud riigid pannud arengumaad eri maailmajagudes omavahel sarnaste toodete tootmises (nt kohviuba) konkureerima. Sellise süsteemi puhul võib näiteks ikaldus ühes piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning elanikkonna näljahätta, rikkad riigid saavad aga vajaliku toote teisest piirkonnast endiselt odava hinnaga kätte. Maisi ja nisu kasvatamispiirkonnad Nisu Lõuna-Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika Mais Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika Euroopa Liit ja selle roll maailmamajanduses ELis toimib ühine kaubanduspoliitika, mille eesmärgiks on kolmandate riikide suhtes rakendada ühtset väliskaubanduspoliitikat ning võtta arvesse WTO (Maailama Kaubandusorganisatsioon) suundumusi, suurendada konkurentsi võimet. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu
Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike-kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mingit pinda. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass. Laava vulkaaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan -valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb. Kustunud vulkaan vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega. maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes vihmametsadega kasvavad puud aeglasemalt. Mida kaugemale ekvaatrorist, seda hõredamaks need metsad muutuvad. Tööstuslikult ei ole need metsad eriti tähtsad, kuigi on tähtsad keskkonnale. Troopiline ala Metsad puuduvad tänu liigniiskusele Lähisekvatoriaalsed metsad Lähisekvatoriaalsed metsad on paigutunud laiguti
Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete hube RV turgudel. 7. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed
5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest
Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse,
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. Teab geoloogiliste protsesside ( vulkanism, maavärinad, mäestike teke, süvikute teke, kivimite teke, maakoore teke ja hävimine) tekkemehhanisme, levikut ja omavahelisi seoseid) Vulkaanid Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas)
Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne Front üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga)
paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal
suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
Monokultuuride kasvatamine mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb haiguste ja kahjurite levik Raskete põllumajandusmasinate muldade tihenemine kasutamine õhusisalduse vähenemine mullaorganismide elu keskkonna halvenemine Kalandus · Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meredes. Aasia riikides. · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid. · Avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust.
maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga struktuuriga mullakiht, mis on mulla vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vertikaalläbilõikes silmaga eristatav vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, kuhjumisel maapinnal millelt on näha mullahorisondid ja Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole alusmaterjal olnud aktiivne väga pikka aega Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt seal olevat vee hulka; seda mõjutavad või perioodiliselt tegutseb mullaosakeste omadused ja Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete paiknemine pingete lahendumisel tekkiv maapinna Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel vibratsioon ja nihkumine
annaabi.ee 
