Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks...
· Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud
................................................................ 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid............................................................................................................... 5 Agrokliima vöötmete mõju põllumajandusele.......................................................................6 Majanduslikud tegurid............................................................................................................7 Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele........................................................ 7 Põllumajanduspoliitika...............................................................................................................8
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis...
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
(https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse. Millised mullad ja milline on muldade viljakus? Kui suur osa tööjõust on hõivatud põllumajanduses? Millised põllumajandusliku tootmise vormid on esindatud
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur–0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Euroopa kohta on Ungaril väga soodne agrokliima: 7- 8 kuune vegetatsiooniperiood, 3000° ületav efektiivsete temperatuuride summa ning piisav sademete hulk, vaid Ida- Ungari vajaks suviti kunstlikku niisutamist. Mullad on väga viljakad. Mullad: Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009.
Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Aastane keskmine õhutemperatuur on 16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Aastas saadakse umbes 2 korda saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Mullad on ühed viljakamad Argentinas, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel
ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb vahemereline kliima. Talvel on lõunas mahe, kuid põhjas on palju külmem. Suvi on kuum ja niiske ning õhtud on jahedad. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis kuni 40°C soojakraadini. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem
1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka.
Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 500- 1000 mm. d.) Muldade iseloomustus- Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel e.) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult Pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. Aastas, talvel kekmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on
Portugali põllumajandus Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast Hispaaniaga. Mujalt piirneb Portugal Atlandi ookeniga. Haritavat maad on Portugalis 11.88% kogu riigi pindalast (92,090 km² ) ja 7.71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 ...
Hispaania põhjaosas on parasvöötmekliimaga segamets ja kõrgusvööndilisuse ala ning riigi teisel territooriumil on lähistroopilise kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast erinev niiske merelise kliima ja metsarohke põhja-ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24. Lõunas vastavalt 10-12 kraadi ja suvel 24-26 kraadi. Sademete hulk on 350-500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a. Pinnamoodi põllumajanduse arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus(keskmised temperatuutid, aktiivsete 12 | P a g e temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml).
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu.
Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. 1.3 Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temp. ,aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas) Ungari valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad ja üsnagi sademete vaesed. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on
Peamiselt kasutatakse põlluharimiseks siiski riigi põhjaosa, mis on avar ja lainja maastikuga, seda tänu Pariisi nõole, mis on riigi suurim tasandik. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega (istandused). 3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus Prantsusmaa asub parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Suuremal osal domineerib mereline paraskliima, aga kuna Prantsusmaa on nii suur, siis erineb kliima ka piirkonniti. Kirdepiirkonnas ja Ida-Prantsusmaal on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad külmad talved ja soojad suved, suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Lääneosas on ookeaniläheduse tõttu palju sademeid ja suhteliselt soojad
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi. Zagreb asub aga
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? (a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav. Põllumajanduslikult on kasutatav 14% Hiina territooriumist. (b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Lääne-Hiinas on pinnamood mägine ja seal on väga raske tegeleda põllu- majandusega. See-eest on Ida-Hiina tasane ning seepärast toimub enamus põllumajandusega seotud tegevus seal. (c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Hiina asub kolmes kliimavöötmes lõunaosa lähisekvatoriaalses, keskosa lähistroopilises ja põhjaosa parasvöötmes. Jaanuaris on põhja poolsel alal keskmine temperatuur -20°C, lõuna poolsel 10°C. Juunis on põhja poolsel alal keskmine temperatuur 15°C, lõuna poolsel 25°C. Kagu-Hiinas on aasta keskmine sademete hulk 1600 mm, Loode-Hiinas aga 0-100 mm. Saaki saadakse aastas 2 korda. (d) Mullad Hiinas on vihmametsa kolla- ja punamullad, vihmametsa ja savanni punased
Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele? Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Enam arenenud loomakasvatusharud. (Valdavalt millistes piirkondades)
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde. Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne). Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
.............................................................................10 3. PORTUGALI MAJANDUS.................................................................................................11 3.1. Eneergiamajandus..........................................................................................................11 3.2. Põllumajandus................................................................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus...
(-, 2015) Sellest lähtuvalt võib öelda, et Argentiina puhul on tegemist intensiivse põllumajandusega, kuna põllumajandus on selles riigis üheks suurimaks ekspordiallikaks. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 C, sademeid on aastas 500- 1000 mm. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. (Miksike, 2015). Argentiinas on levinud järgmised põllumajanduslikud tootmisvormid: rantšod,
Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas tekkeprotsessi) värskelt turule või tooraineks) viljakus, põuakindlus Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus) (soojusrežiim,valgusrežiim toetused, tollipoliitika ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust Kliimavööde Vegetatsi Niiskusolud Hinnang Põllumajandu ooni muldadel sliku maa perioodi e hulk pikkus; Soojushul k
Kuna Venemaa maapõues leidub palju maavarasid (mineraalid, nafta, kivisüsi jne), siis nende väljakaevamisega on tekkinud palju probleeme. Sellised meetodid, mida kasutavad venelased reostavad ja saastavad keskkonda. Suure tööstuse tagajärjel on suurenenud õhu saaste tase. VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD · Loodusvööndid (polaarne, tundra-, okasmetsa, sega- ja lehtmetsa, metsastepi, stepi- ja poolkõrbevööndid). · Igikelts. · Mullad ja agrokliima. · Metsavarad. · Veevarad. · Suuremad jõed ning nende kasutamine. · Maavarad (mineraalsed ja energiavarad). · Põllumajandus, toiduainetetööstus ja agroteenused. ·Energiamajandus. · Venemaa -- Euroopa energiabaas. · Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. · Siberi ja Petsora söebasseinid. · Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad, tuumaelektrijaamad. · Metsatööstus ja selle võimalused.
Ka nendes piirkondades ei sobi põllumajadusega tegeleda. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Ka nendes piirkondades ei saa põllumajandusega tegeleda. 3. Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjausas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. 4
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2
territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. · Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. · Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, o idarannikul ka üle 32 C. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete 4 temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas.
ndatel. 1988. aastal moodustas põllumajandussektor ainult 5.9% SKT-st, tööjõust hõivas 13% ja panuse andis ekspordis 1% jagu. Põllumajanduse toodang keskendus põhilisest riigisisesele turule. Läbi sajandite on põllumajandus olnud olulisim osa riiklikus majanduses, kuid varastel kahekümnendatel tõusis esirinda nafta tööstused, jättes teised sektorid varju. Hiliste 1930- ntate paiku moodustas põllumajandus. b) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Venezuela asub lähisekvatoriaalses ja edelaosas ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellest hoolimata varieerub kliima niiskest troopilisest kuni mägise kliimani, sõltudes kõrgusest, topograafiast ja valdava tuule otsesest puhumisest ja intensiivsusest. Sesoonne muutus mängib väiksemat rolli kui sademes
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus ( keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%.
kasutamine mõjutab teise loodusvara seisukorda (maavarakarjääride rekultiveerimine metsadeks või põllumaaks, tööstusliku keskkonnasaaste mõju metsakasvule, metsaraie mõju veevaradele jpms.). Loodusvarade geograafia allharude eraldamisel tuleb arvestada, et loodus-ja inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka meditsiinigeograafia. Lisaks üldteemad(arusaamad ühiskonna ja looduse vahekorrast ja nende täpsustamine ja täiendamine, jätkusuutliku looduskasutuse tagamise majanduslikud, institutsioonilised ja poliitilised küsimused) Rahvastiku ja asulastiku geograafia Rahvastiku geograafiline paiknemine ja tiheduseerinevused paigast paika, rahvastiku erinev koosseis eri kohtades ja kõige selle
veel sama palju 1995.-ks aastaks.Riigi majanduslik tase suundus majandusliku õitsengusuunas,mis on eesmärgiks tänapäevani.Praegust on see riik veel arengumaa. Tööjaotuse mõttes töötavad umbes 45% agrikultuuri majanduses ja 30% tööstuses.Töötus püsib 15 % tasemel (andmed aastatest 2003),mis on sellise väikese arvu kohta vägagi suur protsent. IX Esmasektor 9.1 Põllumajandus Tänu lähistroopilisele agrokliima vöötmele on läänerannikute vahemerelises valdkonnas pehme ja vihmane talv,kuid kuum ja põuane suvi.Mullad on viljakad ,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatatakse mitmeaastaseid istanduskultuuridest puuvilju,viinamarju,tsitruselisi,oliive ja oma tarbeks talinisu ja maisi, ning loomadest põhiliselt lambaid ja sarvloomi(nii lihana kui ka piimasaaduste saamiseks).Põllumajandusega tegelemist soodustab ka sealne küllaltki tasane reljeef
(b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Riigi lääne-, loode- ja põhjaosa on mängine. Enamus maast pinnamoe poolest põllumajanduslikult sobiv, kõige paremini sobib lõuna ja ida osa. Väga suurt osa riigi pindalast katavad metsad (68%). Parimad tingimused maaharimiseks lõuna osas ja ranniku aladel. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on väga vähe, kõigest 7% kogu riigi pindalast. (c) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Rootsi asub parasvõõtmes, põhja osa asub ka lähis-arktilises kliimavöötmes. Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks. Lõunaosas on suve pikkuseks aga peaaegu neli kuud ning talve pikkus umbes kaks kuud. Aasta keskmist temperatuuri tõstab Põhja-Atlandi hoovus. Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine -3 kraadi. Rootsi lõuna osa
Jaapani pinnamood on mägine, seega on raske leida uut pinda, kus saaks arendada põllumajandust. Jaapani mägialasid lõhuvad ka sügavad kuristikud. Jaapanis on ka palju väikseid jõgesid ja järvi. Jaapan asub Vaikses ookeanis, seal kus tekivad taifuunid, mis rikud palju viljasaaki. Seega on Jaapanis keeruline põllumajandust edasi arendada. 13 8.1.3 Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Honsiu saare poolitab põhjaks ja lõunaks kahe kliimavöötme piir: põhja jääb parasvööde, lõunasse niiske lähistroopiline kliima. Üle Jaapani kirdeosa jookseb mussoonkliima. Kliima on enamasti pehme, kuid varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, enamasti tänu kontinentaalsetele õhuvooludele loodest, mis domineerivad talvel ja ookeanilistele õhuvooludele kagust, mis annavad tooni suvekuudele. 4 aastaaega on selgelt eristatavad.
Projekti üldmaksumuseks oli kuni 10,57 miljonit rublat. 9 Foto 5. Tartu Tähetorn. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ut.ee/1001751 Geofüüsikaobservatooriumi põhiliseks ülesandeks oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kliima uurimine peamiselt mikroklimaatilisest seisukohast. Uue plaani kohaselt tuli sellele lisada veel aktinomeetria- ja agrokliima küsimused ning teoreetilised uurimistööd meteroloogia ja aktinomeetria valdkonnas. Geofüüsikaobservatooriumi väljaarendamise esimeseks etapiks oli vaja asendada vana instrumentaarium uuega, saavutada teise järgu jaama staatus ja projekteerida observatooriumi uus hoone. Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal. Teiseks etapiks tuli ehitada observatooriumi uus hoone praegusele aktinomeetriajaama vaatlusplatsile. Teine etapp tuli lõpetada 1958. aastal. Üldmaksumuseks oli 5,471 miljonit
Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
suured siis 10-95 päeva; juuni lõpp kuni augusti II dekaad - Sügis sügiseste öökülmade algusest kuni ajani, mil ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla 5 C°; kestus ~35 ööpäeva st septembri I dekaadist oktoobri II dekaadini - Hilissügis temperatuur 0-5 C°; kestus ~40 päeva kuni temperatuur langeb alla 0 C° - Talv temperatuur alla 0 C°; kestus ~120-140 ööpäeva 58) Eesti agrokliima ressursid ??? 16
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
