Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vööndile.
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
MULD Täida lüngad ja ülesanded Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad ...
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus...
(edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub
ka loomastik, mis mõjutab omakorda muldade teket. Okasmetsades tekib muldade leetumine (mineraal osa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine (vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). MULLAHORISONDID 16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem Horisondi sinakashall toon* - märg, gleistunud muld Hele horisont huumushorisondi all* - väljauhte horisont 18. Väljauhte horisont* – Happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa
horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts
PEDOSFÄÄR Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte Mullahorisondid mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. · A huumushorisont - A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa.
loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus) Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla TOITEREZIIM-taimede keemilises koostises mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja umbes 50 elementi
sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef
utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/699/rootsmaa.pdf?sequence=5 Näited mullaprofiilidest A A E A B EB C C B Mille põhjal eristatakse mulla horisonte? Eesti Geograafia CD Kamardumine · Orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (A horisont) · Kõige ulatuslikum A rohttaimedega alal. · Kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega
kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mulla profiilides. (1) Mulla pindmine kiht koosneb peamiselt taimejäänustest - varisenud lehtedest ja okstest moodustunud orgaanilisest ainest. Seda kutsutakse kõduhorisondiks. Põldudel ja rohumaadel see horisont puudub. (A)Järgneb viljakandev huumushorisont, mis koosneb lagunenud orgaanilise ainega segunenud kivimist. Huumushorisont on tumedam ja moodustab viljaka põllumulla. (E) (lad
· Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. g) Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 7 Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme. Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus iseloomustus paksus horisondid protsessid kultuuride viljeluseks
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe. Kaudne mõju bioloogiline aktiivsus (murenemise ja huumuse moodustumise kiiruse)
Inimfaktor võib olla ka negatiivne Mullaprofiili ehitus-Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mulla geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. Mullatekke elementaarprotsessid:Iseloomustamine käib neljapunktilise kava alusel: 1
Härma alumine müür Piusa jõel Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad
,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont,mullad sageli tugevasti happelised,meil leetunud mullad,osa kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline reaktsioon,meil leetjad mullad,osa kahkjad muldasid 9)cambisols-mullad kus esineb murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols- vähearenenud või degratsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasut reference base ühiku ees täiendsõna,see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi
Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4.Muldade jaotus lõimise ja mulla veereziimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). 5.Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont
· Fauna bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad · Floora bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid · Inimfaktor positiivne mõju . keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st. Saastamine) Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte. Milles seisneb kliima mõju mullale vastavalt kliimale milline murenemine on ülekaalus. Kui sajab palju on keemiline murenemine. Kui on suur kõikumine on füüsikaline murenemine. Mida kiiremini vaheldub seda kiirem murenemine. muld Elus osa Elutu osa Bakterid, mikroorganismid, Vedel osa Tahke osa gaasiline osa taimed, loomad
kujunenud lammikooslused. Pärandkooslused on inimest poolt kujundatud kooslused (puisniidud ja luhaniidud). Lammikooslusi püütakse tänapäeval säilitada. Vee hauramine maailmaookeanist ületab oliliselt sademete hulga, samas maismaal on olukord vastupidine. Vee hulk mageveekogudes on ca 0.25 10 tonni. Aastane äravool on ca 0,2 10 tonni / käibeaeg umbes üks aasta. Sademete hulga ca 1 10 tonni ja äravoolu 0.2 10 tonni erinevus on 0.8 10 tonni millega täiendatakse aastas põhjavee horisonte. Ainete ringid. Süsiniku ringe on energiaaine ringe (süsinik on energia kandja). Peamiseks resevfondiks on atmosfäär. Osa süsinikdioksiidist lähev hingamise kaudu tagasi (joonisel 1). Sama ka veekeskonnas kus on vceetaimed ja eelkõige vetikad. Surnud orgaanika laguneb maapinnale mida nimetatakse variseks (joonisel 2). Edasi liigub orgaanika mulda. Seal kas aktiviseerub või kasutatakse mikroobidel energiaallikana. Märjema keskkonna puhul on tegemist anaeroobse keskkonnaga (O puudub)
5. Inimfaktor (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud
mannerjää ja selle sajuveed ning hilisemad geoloogilised nähtused. Vanemaid pinnakattesetteid on moreen-sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel allpool maapinda. Kuna devoni liivakivi pealispind ei ole uuristatud jääliikumisel, siis esineb see kiht peaaegu horisontaalsena väikese langusega edela suunas. Kvartäärmoodustistel ei esine suurema ulatusega väljakujunenud horisonte. Esinevad mitmesugused liivad ja kruusad, sageli segatud munakattega. Paiguti esineb pealispinnal õhukese kihina turvast. Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul
Tegemist on kunagise sooalaga, kuhu on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Tänapäeval on ala osaliselt metsastumas ning ühele sellistest kohtadest tehti mulla sügavkaeve. Kõige peal oli viltjas, õhukene mustjaspruun alla 3 cm tüsedune kõdukiht, kus taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad. Mullaproovid võeti 40 ja 80 cm sügavuselt, mulla pH 80 cm sügavusel oli 6,5. Turvas oli kogu horisondi ulatuses musta värvi, eri horisonte polnud võimalik eristada. Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus keskmiselt kuni raskelt, värvuselt mustjas, sogane, määris kätt. Kohati oli turbas üle 10 cm pikkuseid lagunemata okaspuujäänuseid. Turba ühtlane must värvus ja raskesti määratav taimestiku ülesehitus näitavad, et turvas on antud kohas keskmiselt kuni hästi lagunenud.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Tegelikult oodati teda. "Jonathan Livingston Merikajakas, astu keskele!" lõhestas vaikust NOSPELKAJAKA tseremoniaalne hääl. Keskele astumine tähendas emba-kumba kas avalikku häbistust või erakordset austust. Ringi keskele kutsumisega oli sageli ära märgitud juhtkajakate enamiku teeneid. Muidugi - oletas ta - oli HOMMIKUEINE PARV märganud tema LÄBIMURRET. Ent ma ei soovi mingit au ega taha ma ka juhtlinnuks saada. Tahaksin vaid jagada oma avasusi, näidata kätte uusi horisonte, mis võiksid avarduda meie kõigi ees. Ta nihkus ringi sisse. "Jonarthan Livingston Merikajakas!" kraaksatas NOSPEL. "Astu päris keskele, häbipaika, oma kaaskajakate palge ette!" Talle tundus, nagu oleks ta aeruga pähe saa-nud. Põlvist käis läbi nõksatus, suled vajusid longu, kõrvus tuikas. Häbiposti? Võimatu! Nüüd, pärast LÄBIMURRET!? Siis ei saanud nad must üldse aru! Neil pole õigus, nad eksivad! "... tema hulljulge vastutustundetuse eest," tänitas tähtis hääl, ,, ..
- soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG Mida noorem on muld seda õhem ta on . 10 000 a on aeg , et muld oleks valmis. Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi. MULLAHORISONDID... aja jooksul kujunenud mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja om horisondid A- huumushorisont E- väljauhtehorisont e leetehorisont B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim
leetunud muldi). Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid). Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid (näivleetunud) muldasid). Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad). Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasutatakse reference base ühiku ees
1. Sisetööd: Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis. Kõige lõpuks andis kursusetöö koostaja kõigile kolmele kaevele agronoomilise hinnangu, kus tõi välja, milline maa milliseks tegevuseks sobib ning mida tuleks teha, et mullastiku tingimusi tulevikus parandada. 2. Välitööd: Kõik kolm kaevet teostati labidate abil, et ei ajaks horisonte segamini ja jääks võimalikult loomulik pilt horisontidest. Kõigepealt tuli võtta proov kilekotti igast horisondist, et koostada sügavkaeve liivmonoliiti. Seejärel tuli igast kaevest võtta proovid veel iga 5cm tagant kuni 55cm sügavusele. Lisaks nendele võeti 8 proovi iga sügavkaeve ümber olevatest poolkaevetest. Need proovid olid vajalikud liimmonoliitide valmistamiseks. Selleks, et täpsemalt
Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu
Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva materjaliga (asfalt, prügi/jäätmed jne). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14. Diagnostiliste väärtustega mulla lähtematerjal näiteks lähtekivimi materjal. Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks. Edasine jaotus on iseloomustavate tunnuste ehk modifikaatorite abi kasutatakse ees- ja järelliiteid. Kõik tunnused, mida jälgitakse, on pindmises 200 cm-s kihis.
Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti
35. Muld ja olulisemad mulla tekkeprotsessid. Nimeta mulla tekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 36. Huumus ja mulla viljakus.
otseselt seotud mulla kasutusvõimalusega 64. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). WRB- World Reference Base for Soil Resources. Muldade klassifitseerimisel WRB järgi lähtutakse järgmisetst reeglitest: 1. samm- määratakse horisondid, nende selgus, tüsedus ja sügavus ning nende näitajate vastavus WRB diagnostilistele horisontidele, omadustele ja materjalidele. 22 2.samm- kirjeldatud diagnostilisi horisonte, omadusi ja materjali võrreldes WRB ,,võtmed" kuni leitakse see, mis kirjeldusega täielikult sobib. 3.samm- täpsema nimetuse leidmiseks määratakse piiritlejad (qualifier), mis on iga referentsrühma juurde kuuluvas nimekirjas ära toodud ees-või järeltäiendamine. ST-Soil Taxonomy ST hierarhiline süsteem, kus iga kõrgem tase jaguneb madalamateks, on järgmine (sulgudes üksuste arv): 1. selts (order)- kõige üldisem (kõrgem) kategooria,(12) 2
sündsusetu noormees kooli edasi või mitte. Ka seekord läks õnneks. ,,Beethoven tegi ju ka pulli." Kodus aga ootas Urmast 101 rihmahoopi iga salmi eest üks. Kasuisa aga härdus ja Urmas jäi sellegi karistuseta. (Kahro 2000, lk 27-33) Klaveri kõrvalt süvenes Urmase huvi astronoomia vastu. Taevakaardi eeskuju puudumisel hakkas ta ise tähtkujusid välja mõtlema, tähti gruppidesse jaotama ja neile nimesid andma. Ühel päeval 70ndate Horisonte uurides pidi Urmas aga täiesti pettunult tõdema, et kogu tema kaunis ,,tähistaeva- looming" oli muutunud elujõuetuks, kuna omaloodud tähtkujusid võis täht-tähelt võrrelda tõeliste tähtkujudega. Sel ööl sai ta selgeks kõik tähekujud. (Ibid, lk 33-34) Pärast keskkooli tahtis ta minna Tartu Ülikooli astronoomiat õppima, nii käis ta kuude kaupa koolitundide arvelt Tallinna tähetornis astronoom Peep Kalvi konsultatsioonidel ning jälgis suure
Haabsaares ja Karula ümbruses on aga erodeeritud muldade osakaal üle 20 %-di. Erodeeritud mullad kaasnevad reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerumata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega, kuid ka turvastutunud glei- ja madalsoomuldadega. Tartumaal on nõrgalt erodeeritud rähkmuldi 576 ha ulatuses (0,20%). [1][4] 5.3 Metsakaeve Kolmas sügavkaeve on tehtud Liisoja talu lähedal metsas, Karjärvel, Konguta vallas, Tartumaal. Horisonte on uuritaval mullal kaks, AT ja BwC. (Joonis 9) 16 Esimene horisont metsa sügavkaevel on toorhuumuslik (AT) 0-10 cm. Mulla värvus on mustjaspruun. Sõrmeproovil selgus, et lõimiskeks on saviliiv, pH-ga 6,8. Mulla tihenemine esineb alates 10 cm-st, muld on tugevasti niiske. Mullaelustiku tegevus ei ole eriti aktiivne, sest vihmaussikäike on vähe
valik olnud siiani üsna väike. Praegune situatsioon on Eesti religiooniloos ainulaadne just oma pluralismi poolest, mis aga on loonud olukorra, kus pikka aega kõige vastu võidelnud eestlane võib praktiliselt igasuguse religioosse toote vahel valida, ent ei suuda vähese kogemusepagasi tõttu otsustada, kartes alalhoidliku inimesena kapitaalselt eksida. Arvata aga võib, et juba järeleproovitud tooted (kristlus, ateism) enam kuigi ahvatlevad ei tundu, mistõttu on eestlane avastamas uusi horisonte. (JPEG) Kategooriline imperatiiv: 10 käsku ühe hinnaga. Hetkel on populaarseks osutunud tarbimiskultus, mis oma näilises vähenõudlikkuses ja laiade reklaamivõimaluste tõttu enamiku sümpaatia on omandanud. Teisalt näib tarbimiskultuse populaarsuskõver sinusoidsena ja on tuntud juba ajaloost, tuletagem meelde kasvõi mammona-kummardamist Piiblis. Jääb üle ainult loota, et mõne aja pärast leitakse seoses ületarbimise ja maa
kõige mitmekülgsemalt arenes see välja siiski just hollandi maalijate loomingus. Oma humoorika ja vaheldusrikka sisuga on olustikumaalijate teosed kujunenud hilisemate aegade vaataja jaoks sageli huvitavateks illustratsioonideks Hollandi elu ja kommete ajaloole, kuid tegelikult on nende tähendus Euroopa maalikunsti arengu mõjutamisel tunduvalt laiaulatuslikum. Hollandi olustikumaali tekkimine aitas üldiselt laiendada ja avardada oma aja maalikunsti horisonte. Kui 16. sajandi Madalmaade maalikunstis esines rahvaelu kujutavaid stseene, siis oli seal inimesi näidatud ühtse suure hulgana, individuaalselt ei olnud neist kedagi eriti esile tõstetud. Tegevus ise toimus enamasti ikka vabas looduses, sageli mõne külatänava foonil. Sellisest kujutamisviisist alustas ka 17. sajandi olustikumaal. Sajandi alguskümnetel loodud teostes ei saagi veel nagu tõmmata õiget piiri maastiku ja olustikumaali vahele, nad on omavahel alles kokku sulanud
· Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. · Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. · Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
• The „me“ decade – ajajärk, mil USAs oli põhitarbijaks nn “Me” generation, 1980. aastatel (“Because I’m worth it ...”). • The inforamtion age – ITK. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel ehk eelduste loomise eristamiseks. Taju „maht“: Dr. George A. Miller: “ The average human mind cannot deal with more than 7 units at a time.” “Nr. ühe strateegia ehk olla essa!: Eskimo tõde: Vaid juhtkoer naudib uusi avanevaid horisonte. Kahtlemata on see kõige ihaldusväärsem positsioon kui mingi kaubamärk/brand omab inimeste teadvuses juhtpositsiooni. Ajalugu näitab, et “essa” turuosa on 2x suurem kui nr 2 turuosa ja veel 2x suurem kui nr 3 turuosa. Seda suhet on raske muuta. • Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad. Liider peab end ise uue ideega ründama – “New & Improved Fairy.” • Ründetaktika: Leida uusi nišše, hõivamata maad (teadvuses
madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm
üksteisest eristatavad kihid. Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel numbrilisi indekseid (1-kõige halvemini lagunenud, 3- hästi lagunenud). Põllumuldadel on kõige pindmiseks kihiks huumushorisont A, mis on seda tumedama värvusega, mida rohkem on seal huumust. Vahel on pindmiseks horisondiks ka turvas T, kus orgaanilist ainet on üle 50%. Alati on
Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja
2. Mullatekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 3
madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
