Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad, paremad tingimused asukohtade lähedus looduskatastroofid, õnnetused majandustegevuseks: reljeef ja kliimavõõtmed, kaevandamiseks, töötlemiseks, Hõre:mägised alad kaubateede lähedus KLIIMADIAGRAMMID Vaata üle!!! TÕMBE-JA TÕUKETEGURID migratsioon ehk ränne- püsiv elukoha vahetus immigratsioon ehk sisseränne- on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna (migratsiooni liik) põhjused: 1. looduskatastroofid 2. keskkond, poliitika (sõda) 3. vaesus emigratsioon- väljaränne teise riiki (migratsiooni liik) põhjused: 1
aastasisesest jaotusest väga erinev,oliivid,tsitrused,viinamarjad,puuvill,riis,teepõõsas,tsitrus,õlitaimed,nisu,mais,tubaka s,maapähkel,troopikavööde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond,datlipalmid,kohvipuud,sukruroog,lähisekvatoriaalses võõtmed-taimekasvatuse aastaajaline rütmilisus,hirss,maapähklel,puuvill,riis,veised,ekvatoriaalse kliimavõõtmed kautsuk,kakao,kovipuu,õlipalm. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali,kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi.(põhja riigid kuid ka lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkonnad)) Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatse toodangu kasv,laiendades põllumajandusmaad ja/või suurendades kariloomade arvu.(lõuna riigid)..Põhja riikides on taimekasvatuse saagikus kümneid kordi suurem kui Lõuna
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
annaabi.ee 
