Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid (0)

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid
Raamat: „Vana eesti rahva elu“

• Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga.
  
• Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr)
  
• Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti . (250 oli kunagi).
  
• Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise.
  
• Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama.
  
• Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal , kombed, õigus ja institutsioonid .
  
• Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu hulk, mis iseloomustab ühiskonna arengu taset.
  
• Inimkultuur tervikuna võib käsitleda informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust.
  
• Kultuuriline informatsioon antakse edasi inimesele selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb ehk siis läbi kogemuse. (kasvatus, õppimine, jäljendamine, kordamine)
  
• Kultuuri seostatakse ka mõistega tsivilisatsioon - kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuri piirkond.( Antiik-, Kristlik,-Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri.
  
• Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri . Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista.
  
• Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid)
  
• Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid , noored hakkasid teistmoodi riietuma , käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad.
  
• Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks
  
• Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad , tehnika). Teiseks sümboli ja märgi kultuur(raamatud, pildid, noodid , rahva looming).
  
• Vaimne kultuuri hulka arvatakse, mis on loodud mingi ideaali , tõe, headuse või õigluse idee järgi(tavad, traditsioonid).
  
• Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule(Euroopa,- Antiikkultuur).
  

• 1) Kultuuriline assimilatsioon e sulandumine teise kultuuri nt Liivlaste sulandumine Läti kultuuri
  

• 2) Kultuuriline akulturatsioon - oma kultuuri kaotamine nt Indiaanlaste kultuuri kaotamine/hävitamine Ameerikas.
  

• 3) Kultuuriline ekspansioon - vägivaldne teise kultuuri peale surumine nt 17 sajandil koloniaalmaades suured riigid poloniseerisid maid ja surusid oma kultuuri peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks .
  

• Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta kasutatakse- kujutatav kunst , teater, arhidektuur , muusika .
  

• Kultuursus - mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset , kombeid.
  

• Kultuur jaguneb: kõrg, -massi, -rahvakultuuriks.
  

• Kõrgkultuuri tarbimine eeldab teadmisi, vaimset pingutust ja vaimseid eeldusi ( ballett , ooper , sümfoonia) hea oleks teada, kes on helilooja , mis veel kirjutanud on jne..see nõuab vaimset pingutust.
  
• Kõrgkultuur on rahvusvahelise prestiiži kandja.
  

• Massikultuur on mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele ja ei eelda spetsiifilisi eelteadmisi. Printsiip- igale maitsele midagi. Kommertslik ja suunatud kasumi teenimisele.
  

• Rahvakultuur - tavaliselt kunsti looming, eneseteostus , mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine . Pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris ning eesmärk on pärimuskultuuri propageerimine.
  
• Pärimuskultuur on rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja mineviku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogum( folkloor , keel, traditsioonid, rahvatants ).
  

• Subkultuuriks nimetatakse erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimestega gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris(klubi,- hip-hop kultuur, ärikultuur jne).
  

• Kultuure saab jagada veel arheoloogiliseks kultuuriks.
  
• Arheoloogiline kultuur on selline kultuur, mille kohta on meil arheoloogilised leiud .
  
• Vanemad leiud Eestis on Kunda kultuur (9-5 aastatuhat eKr) arvatakse, et see oli kultuur kus olid osalised venemaa, läti,leedu, 1500 inimest elasid. Konn, liha, veri , nüri sellised sõnad arvatakse, et on Kunda kultuurist.
  
• Kultuuri järjepidevus on traditsioonide säilimise tulemus.
  

• Kultuuri alguseks peetakse keelt ilma milleta ei ole kultuuri ja teiseks religioon ehk rahvausund , mille eelduseks on samuti keel.
  

• Rahvuskultuur- kuuluvad samasse rahvusesse , üks määrab teise.
  

• Rahvuslus ehk natsionalism - ideoloogia mis keskendub rahvusele. Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan)
  

• Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga.
  

• Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee.
  
• Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis.
  
• Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased , ungarlased, kes olid hõimud).
  

Eesti rahvuse juured
Huvi Eestlaste ja teiste rahvaste vastu tekkis ülemöödunud sajandi alguses.

• 1893 hakati Tartu Ülikoolis õpetama eesti ja
  

• 1813 Johann Rosenplänter hakkas avaldama ajakirja „ Beiträger“ hakkas avaldama artikleid eesti ajaloost, rahvaluulest .
  

• 1838 asutati „Õpetatud Eesti Selts“- hakkas koguma kõike, mis on seotud Eestlastega.
  

• 1842 loodi Tallinnas „ Eestimaa kirjanduse ühing“ sinna kuulusid peale Eestlaste ka sugulasrahvaste uurijad Johann Wiedemann, see selts aitas Kreutswaldil „Kalevipoega“ avaldada .
  

• 1894 lood Etnograafia muuseum loojaks Oskar Kallas.
  

• 1909 Tartus Eestirahva muuseum.
  

• 1870 loodi „Eesti Üliõpilaste Selts“ kogusid materjali , esemeid, rahvaviise.
  

Soome- Ugri rahvad
Rahvajutud

• Muinasjutt on väljamõeldis ehk vabafantaasia vili, mida jutustatakse huvi ja kaasaelamis rõõmu rahuldamiseks.
  

• Muinasjutud on valdavas enamuses rahvusvahelised ehk laenatud
  

• Eestit on peetud leviku lõpp punktiks, edasi siit ei ole levinud, kuid on saabunud nii läänest kui idast.
  

• Muinasjutuga tegi algust Soome folklorist Anti Aarne
  

• Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda.
  

Muinasjuttude liigitud:

• 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass , koer, vares )
  
• Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed
  
• 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk
  
• Abiliseks mingi koer(hunt)
  
• Kõrtsis kohtuvad talupoeg
  
• Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu ,
  
• 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus , peetrus )
  
• Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp.
  
• ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal.
  
• Külalislahkus, võõra abistamine tuntumad: Kristlus ja sepp ; Jumal ja keiser;
  
• 4) Novell muinasjutud ehk olustikused muinasjutud
  
• Pole üleloomulikku, tegevused toimuvad reaalses keskkonnas ja tegelasi ei aita võluvägi, vaid oma tarkus ja osavus.
  
• Lemmiktegeleased : lolliks peetud kolmas vend, tark talutüdruk, kaupmehe poeg, puussepp, kalindlane.
  
• 5) Muinasjutud rumalast kuradist
  
• Kaval-Ants ja vanapagan( maks 100 varianti )
  

Pastor ja talunaine, mõisa preili
Muistendid

• Peamine Eesti pärimuslik jutuliik, edastab tõeks peetud sündmust.
  
• Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks
  
• Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma
  
• Hetke ja seletus muistendid
  
• Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti.
  
• Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest.
  
• Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest.
  
• Surm , kurat, kratt , tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid , libahunt.
  
• Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus
  
• Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest.
  
• Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest
  
• Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg.
  
• Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid.
  
• Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga.
  

• Ajaloo muistendid- lood, mis on seotud kindla ajaloolise faktiga, kuid mille ümber on tekkinud pärimuslik muistend ehk siis seletus( sõjad , lahingud) legendid Roosti kuningast Karl 12-st, Rummu Jüri õilis rüütel.
  
• Muistendite hulka on arvatud ka legendid ja müüdid , kuid puhtal kujul on Eesti rahvaluules vähe.
  
• Muistendid on olnud aluseks paljude kirjanike loomingule.
  
• Kreutswald- Kalevipoeg, Marie Underi ballaadidele,
  

Pajatused

• Peamised teemavaldkonnad: ebatavalised sündmused, naljakad juhtumised, endis aegne elu-olu, ebatavaline isik.
  
• 1) Memoraat- kõige eredam rühm, selle all mõistetakse imeloomulikku kogemuse, elamuse lugu. Nt surma enne; kohtumine teispoolsusega, jumalaga, kummitusega; eelneva hoiatuse , ennustuse täitmine; ufo
  
• 2) Kromikaat- jutustaja seisukohalt erakordset juhtumised, isiklik seotus mingisuguse faktiga.
  
• 3) Lood vägilase prototüüpidest- jutustused mõne inimese erakordsest võimest, nt
  
• suur jõud, täitmata isu, pikk uni, suur võime mingis reaalses olukorras „vedas koormat nagu hobune“.
  
• Tänapäeval eksisteerivad pajatuste kõrval ka kuulujutud ehk tõestamata uudised aga ka keelepeks( konkreetsest iskust rääkimine tagaselja) ja lühinaljandid
  

Rahvaluule lühivormid

• Mõistatused , vanasõnad ja kõnekäänud
  
• Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus.
  
• Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks.
  

Mõistatused:

• Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline( kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist.
  
• Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena.
  
• Regilaulus esimene laulis küsimusi ja teine laulis vastuseid( mõlemad võisid olla omaette laulud nii küsimus kui ka vastus).
  
• Mõistatused võivad vormilt olla:
  
• Metafoorid- ühele objektile omastatakse teistsuguseid omadusi
  
• Võrdlus-
  
• 
  
• 
  
• Mõistatuste hulka kuuluvad keerdküsimused
  
• Pärit 19-ndast sajandist- eeldavad loogilist arutelu.
  

Vanasõnad

• Lühike, tabava sõnastusega, õpetliku sisu ja tervikliku mõttega ütlus, mis on eetilise, sotsiaalse või looduse jälgimisega tehtud tähelepanekute üldistus.
  
• Palju
  
• Paljude sajandite looming ja väljendab talupoja tõekspidamisi.
  
• Laias laastus võib jagada kaheks.
  
• Esimeses nö päris vanasõnad ja teises ilma või loodust iseloomustavad.
  
• Päris vanasõna hulka kuuluvad, mis on inimesega või tema suhetega seotud
  
• „ Käbi ei kuku kännust kaugele“
  
• „ Paha siga mitu viga, kärss kärnas, maa külmund“
  
• Teine loodusega seotud
  
• „Kui küünlapäeval saab härg räästa all juua, siis maarjapäeval ei saa kukkgi“
  
• Vanasõnad on mitmekülgsed ja vasturääkivad
  
• „ Kes tööd ei tee see süüa ei saa“
  
• „Töö ei ole hunt, kes metsa jookseb“
  
• „ Töö on laisa inimese ajaviide“
  
• Enamus vanasõnasid taunivad inimese omadusi, millega ta ennast kahjutab
  
• „ Loll pea on ihu nuhtlus “
  
• Tõstavad esile neid voorusi , mis on inimestele vajalikud
  
• „Tarkus on enam kui rikkus“
  
• „ Töö kiidab tegijat“
  
• Suur osa vanasõnadest on rahvusvahelised
  

Kõnekäänud

• Piltlik tähendus mille tähendus ilmneb kontekstis.
  
• Olulised on sõnapaarid, mis moodustavad kontrasti või analoogia.
  
• „ Kõhn nagu luu ja lahk “
  
• „ Rikas nagu Riia kikas “
  
• „ Loll nagu labidas“
  
• Kajastub ka ennemuistse eluolu
  
• „ Tuli nagu tuld tooma “
  
• „ Karjub kui ratta peal“
  
• „ Vitsad soolas“
  
• „ Vastu oksa tegema“
  
• Kõnekäänud tekkisid ka teistes rahvaluule liikides, kus võeti igapäevasesse käibesse.
  

Eesti rahvakalender , tähtpäevad ja pühad

• Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed.
  
• Rahvakalender on ajajooksul muutunud ja erinevates allikates mõjutusi saanud( ristiusk , slaavi kultuur)
  
• Eestlaste muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema 19. sajandil.
  
• Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades.
  
• Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud.
  
• Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised.
  
• Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik.
  

Rahvakalendri vanim kihistus

• Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni ).
  
• Võib eristada kahte suuremat rühma:
  
• Suurte tööde tegemise algus ja lõpp.
  
• Suuremate looduseülemineku pühitsemine.
  
• Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all.
  
• Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september).
  
• Peresiseselt arvestati söömiskordade vaheline aeg (töö pidi saama kolmandaks söögikorraks valmis) ja erinevus oli selles veel, et suvel söödi 3x ja talvel söödi 2x.
  

Rahvakalendri uuem kihistus

• Seotud kirikukalendri tulekuga 13. sajandil.
  
• Esimesed mõjutused pärinevad 11. sajandist.
  
• Püha Jüri mõjutas eestlaste mõttemaailma varem, kultus tuli sisse läbi vene kiriku.
  
• Lohe tapja ja paganliku kurjuse hävitaja.
  
• Kiriklike tähtpäevade arv ulatub üle 100-ni. Piirkonniti oli see erinev, valdavaks on õigeusu kiriku mõjud.
  
• Üks tähtpäev Oudakei ( Setumaal ) Eudokia oli pühak .
  
• Kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri ( Lugunädalad)
  
• Arvestati nädalaid ühest nädalast teise nädalani. Jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 paastumaarja päevani, sellest 4 jüripäevani. Mardist kaks nädalat katripäevani, ja kardist neli nädalat jõuluni.
  
• Maarahva hulgas oli lugunädalate ajaarvestuse kohta väga levinud.
  
• Esimene eestlaste trükitud kalenderi ilmus 1731 Eesti- Ma Rahva kalender ehk Täht-Raamat.
  
• oli perioodiline väljaanne iga aasta ilmus 20 000 väljaannet.
  
• Tänapäevane kirjalik kalender eestis pärineb 1918, siis kui kalender viidi vastavusse päiksekalendriga.
  
• Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust.
  
• Tähtsamad pühakud olid Ortotokses( pole kindel selles sõnas).
  

Tähtpäevad

• Suurimad pühad talvine ja suvine pööripäev
  
• Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud.
  
• Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad.
  
• Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt.
  
• Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve).
  
• Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri ); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt; jaagupipäev 25.juuli- pühak Jaakobus ; mihklipäev 29.septeber- püha Mikael ;kardipäev 25.november- Püha Katariinalt.
  
• Germaani- ja Slaavikultuuri mõjud muutsid tähtpäevade sisu ja kombestiku.
  
• Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke )
  
• Jõulud on skandinaavia päritoluga.
  
• Teine tähtsaim püha on suviste püha- maarahva pööripäev
  
• jaanipäeval üle lõkke hüppamine (venelastelt)
  
• Uued kirikupühad mis lisandusid olid vastlapüha, jüripäev, lihavõttepühad .
  

Rahvakalendri tähtpäevade aktuaalsus tänapäeval

• Oluliseks muutuseks on talupoja kultuurist pärit uskumuste ja kombestiku taandumine.
  
• Tänapäeval on tähtpäevad meelelahustusliku ja ajaviite eesmärgiga. Mineviku päeva meenutamine humoristliku varjundiga.
  
• Arhailiste tavandite kalendri kombestiku jäämine äärealadele( saaremaale, kihnu, setumaale jne).
  
• Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga.
  
• Valentinipäev (Ameerika), Halloween, Patricu päev.
  

Eesti kalendri tähtsamad tähtpäevad

• Kujunenud kombestik, mida ühel või teisel tähtpäeval tehakse aga need võivad ka erineda regiooniti.
  
• Eestlaste kombestiku tulid juurde need, mida peeti nii läänes kui ka idas
  
• Jaanuar, südakuu
  
• 1.jaanuar nääripäev, (jõulude ajal ei tohtinud midagi vokiga teha). Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem.
  
• Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu.
  
• 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud).
  
• 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo , talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema
  
• 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük
  
• 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu ( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi)
  
• Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR
  
• 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak.
  
• 14.02 valentinipäev-
  
• 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad kasvu ajal ussitama.
  

MÄRTS- paastukuu

• 1.03 Jevdokiapäev- lindude saabumis päev ja visatakse neile toitu;
  
• 8.03 naistepäev- naised tööd ei tee, mehed teevad ära
  
• 9.03 linnupäev/tsirgupäev- seostub nr 40, on tulnud 40 Sebastiamärtri järgi- linnud pööravad suu suve poole , pea taeva poole; küpsetati kakukesi iga ühele üks," sööge linnud ärge tulge suvel vilja noppima "; kui on külm sel päeval tuleb seda 40 päeva järjest.
  
• 17.03 patrikupäev- juuakse õlle ja kuulatakse muusikat. (Iiri õlled eelistatud)
  
• 21.03 kevadine pööripäev on ka pendlipäev- ussid ärkavad ja ei tohtinud metsast puid koju tuua; terariistaga töötada.
  
• 25.03 paastumaarjapäev- kevadine püha; peetakse ka kevade alguse päevaks, mindi üle suvisele ajale, sai ärgata enne päikesetõusu; kannab nime ka naistepüha ehk, siis käib kõikide maarjapäevade kohta, et minnakse kõrtsudesse.
  

APRILL- jürikuu ja mahlakuu

• 1.04 naljapäev ja karjalaskepäev- kui oli halb ilm siis loomi välja ei lastud; reede ja esmapäev ei olnud head päevad loomade välja laskmiseks. Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud , siis just neid hakati kiusama ja narrima .
  
• 14.04 künnipäev- põllutööriistad pidid korras olema; esimest kündjat, heinaniitjat kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid.
  
• 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest (põllud), peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid karjamaal ja mihklipäeval toodi kari lauta tagasi. Samuti oli ka abiliste palkamine tallu , sulastega tehti kaupa ja sellest päevast on kirde-eestis ka naistepeopäev. Karjandusmaagiline kooskäimine- lüpsiku turgutamine ja või tegemine- puu lüpsik oli terve talve lüpsmata ja lehmad ei lüpstud oli vaja turgutada st. Kodust võeti kaasa muna ja poest osti pudel viina ja sellega tuli lüpsiku turgutada ( osa teksti sellest puudu, kuidas turgutati).
  

MAI- lehekuu

• 1.05 kevadpüha ja volbripäev
  
• 9.05 kevadine nigulapäev - ümber kirikuristi käik ja küünlad viidi ja pandi kirikus põlema, et saaks toidule õnnistust.
  
• Kirmasepüha (kirchmess-kirikulaat saksakeel)- peale kirikuteenistust lahutati meelt, tantsiti, lauldi, osteti vajaminevat kaupa kaupmeestelt ja oli ka abiellumisealiste tutvumise ja kohtamise kohaks.
  

Juunikuu- jaanikuu

• 24. 06 jaanipäev- Käiakse omaste haudasid külastamas, süüdati lõke ja käidi saunas .
  
• 27.06 seitsmemagajapäev-
  
• 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat;
  

JUULIKUU - jaagupikuu

• 2.07 heinamaarjapäev- naistel töökeeld; maarjapuna joomine.
  
• 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat;
  
• 22.07 madlipäev- uudse leivapäev
  
• 25.07 jaagupipäev- heinatööde lõpp ja viljalõikuse algus; vikat varna ja kirgas kätte; see päev andis juur - ja puuviljadele maitse; sai esimese värske kartuli(Lõuna-Eestis)
  

AUGUST-

• 1.08 makareipäev- kirikust toodi pühitsetud vett, pritsiti loomadele, kaevu, et loomad terved oleksid ja vesi puhas.
  
• 10.08 lauritsapäev- tule tegemine ja tabudega; maja katusele vett visata , et tulekahjusid peletada.
  
• 15.08 rukkimaarjapäev- pidi olema rukkikülv tehtud
  
• 25.08 pärtlipäev aka sügisealgus, lõikus ja külvipüha on nimetatud ka rukki-, külvi-, ja rohuema päevaks. Külv oli keelatud ja see võis põhjustada vilja riknemist ja hävimist.
  

SEPTEMBER- mihklikuu

• 1.09 teadmistepäev
  
• 8.09 ussimaarjapäev- ei mindud metsa, et mets tahab puhata ja ussid poevad urgu.
  
• 21.09 sügisene madisepäev- putukad, ussid poevad talvepessa.
  
• 23.09 sügisene pööripäev-
  
• 26.09 midruskipäev- suguvõsade kokkutuleku päev, lahkunute mälestamise päev ka kirmase päev.
  
• 29.09 mihklipäev- pidude ja kooskäimiste aeg; sellel päeval lõppes karjatamise hooaeg , kari toodi koju ja karjane läks kooli; lõppesid ka talusulaste lepingud . " igal oinal on oma mihklipäev" ; tapeti lammas ja valmistati õlut; tapeti kukk ja pritsiti verd lauda seinale, et oleks hobuse õnne; peeti mihklilaata;
  

OKTOOBER- viinakuu, porikuu, hingekuu

• 5.10 õpetajatepäev -
  
• 26.10 midruskipäev-
  
• 28.10 simunapäev- siim teeb sillad ja migur lääb naeltega kinni- tulevad esimesed jääd ja võib tulla esimesed külmad.
  

NOVEMBER- mardikuu, talvekuu

• 2.11 hingedepäev - kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa tuppa või sauna; tänatakse elatud elu eest;
  
• 10.11 mardipäev- talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd;
  
• .11 kadripäev-
  
• DETSEMBER-
  
• 6.12 nigulapäev- talve algus,
  
• 13.12 luutsipäev- õlgedesse pandi raudese, et loomad õlgi sööksid; käisid ringi ka luutsid e jõulusandid
  
• 21.12 toomapäev- aasta lühem päev; toomast on peetud surmahaldjaks paganluse ajast; tapeti pühadeks loomi, soolati liha; merele ei saanud, siis paadiks kallati kummuli ja valati neile anniks õlut peale.
  
• 22.12 talvine pööripäev
  
• 24.12 jõululauppäev- süüdati küünlad, söödi 9x vähemalt; käidi haudadel
  
• 25-27.12 jõuludpühad
  
• 31.12 vanaaasta-
  
• Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud.
  
• Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest.
  
• Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges .
  

Liikuvad tähtpäevad ja pühad

• Vastlapäev - teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts). See aasta on vastlapäev 4.märts
  
• Palmipuude püha ehk urbepüha- pühapäev enne lihavõtteid (15.märts kuni 18.aprill). Sel päeval on levinud pajuurbadega urbimine, see tähistas tervist, edu ja õnne; hommikul äratati ja löödi " jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tark meel pähe ja hääd sõnad suhu". Urbijale kingiti mune, ja "urvad sulle ja muna mulle", ütles urbija.
  
• Vaikne nädal- vaikne neljapäev ja suur reede. Vaikuse nõue, et keeldmüra teha. Tähtsamad pühad neljapäev ja reede. Suur reede on Kristuse surmapäev st peetakse teda halvaks päevaks. (20.märts kuni 23.aprill)
  
• Lihavõtted - pärast pikka paastu võib liha süüa ja piima juua; pärast kevadist pööripäeva kui tuleb esimene täiskuu ja täiskuu esimene pühapäeval ( 22.märts-25.aprill). Noortel kombeks koguneda kiigele, mis olid ehitud, türdukud kinkisid mune, meesaia jne.
  
• Taevaminemispüha ehk suur ristipäev- vanadele eestlastele ei olnud see usupüha, vaid lihtsalt puhkuse päev. Ei tohtinud lilli noppida ega rohuliblet puutuda või õnnetuse kaasa tuua. Päev mil Kristus läks taevasse ( 40 päeva peale lihavõtteid, 1.mai-3.juuni)
  
• Suvisted ehk nelipühad- poisid tõid öösel tüdrukute ukse taha kase ; vana püha eestlastel kui ka venelastel. Sel päeval peeti ka esivanemaid meeles ja ohverdati viljapõldude haldjatele ja jumalatele. Setumaal on Peko, kes kaitseb viljakasvu ja karja. (7 nädalat pärast lihavõtteid, 10.mai-13.juuni). Põllu ja karjakasvatusega seonduv on hakanud taanduma ning on tulnud õnn ja lembe suhted.
  

Pühad mis on seotud kooliga

• Rebastepidu- üleminekuriitus, koolidesse levis 80-ndatel aastatel. Idee aluseks vana tudengi tava, enne täisväärtuslikuks õppijaks saamiseks tuleb läbida katseaeg ja eksam ( dekli saamine, märksõrmus). Riituse juurde kuuluvad kindlad osad: füüsilised katsed, rebase märgistamine, rebasevanne; rebase tunnistus . 90-ndatel levis koolidesse ja terve päev kestab üritus.
  
• Sajapäevapall- kooli tava, mida mõnel pool peetakse lõpetamise järele; tavaks sai 60-ndatel aastatal; abiturientide tava, valitakse misteri ja missi valimine
  
• Tutipidu - enne eksamite algus või viimane kooli päev enne eksameid. Kuulub vanemate koolikalendrite pühade hulka. Tehakse tiir linnapeal, levinumaks kombeks on algkirjade ja salmikute kirjutamine salmikutesse või pluusidesse. 70- ndale ja 80-ndatel läks moodi hakata pidama veesõda, aga sellest kombest loobuti, kuna rikkus koolimaja. 80-ndatel hakati riietuma algkoolilasteks ja käituti nagu muretu laps; rongkäigu olulisus. ( Rootsis riietutakse pidulikult, käiakse rongkäigus ja sõidetakse auto kapotil). Vilega vilistamine ja kära tekitamine on levinud.
  

Eesti rahvakunst ja käsitöö

• Kunst tuleneb saksa keelsest sõnast 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust.
  
• Elukunst, kokakunst , nõiakunst
  
• Rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsine huvi kunsti vastu, mida maarahavas viljeles. ( vana talurahva kunst, ei kasutatud oskuslike käsitööliste abi)
  
• 30-ndate alguses võib kunsti jagada kaheks :
  
• Kõrgkultuur- aadlike, vaimulike, linnakodanike kunsti eelistused (kirjanudus, arhidektuur, muusika)
  
• Rahvakunst-
  
• talupoja oma looming, argielu esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks ( käsitöö, laulmine , pillimäng , tantsimine). Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest-põlve edasi antud traditsionaalsust. See oli talurahva tarbekunst.
  
• Rõhk tarbeesemel ja puht iluesemeid ei tehtud. Käsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres elutähtis ( valmisid enamik talupidamiseks eluks-oluks vajalik- tööriistad vahendid, kehakatted, jalanõud , mööbel.
  
• Eesti rahvakunstis tugines kõige otstarbekusel, mis oli tarbekunsti juures kõige olulisem ehk siis funktsionaalsus.
  
• Esteetiline pool kajastus ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. Ornamendi valikus oli kindel koht ka kirikukunstis, kasutati nii kirikukunstis kaunistatud elemente kui ka ürgseid maagilisimärke ( rõngasrist , kaksikrist, nõiamärgid nt viiskand, kaheksakand , kolmnurk , rist ). Mängiti vormi-, värvi-, ja pinnaornamentikaga.
  
• Objektid mis olid seotud pidupäevadega. Naised- ehted ja rõivastus, aga kaunistati ka igapäevaseid esemeid( koodid, rehad, härja itked) esemed võisid olla kaunilt töödeldud.
  
• Enamik esemeid on pärit 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. See on see aeg, kui talurahva mõttemaailm hakkas muutuma ja st ei ole teada, mis moodi neid esemeid varem valmistati. Ehteid ise ei valmistatud vaid osteti linnast ehte valmistaja käest.
  
• Kodune käitöö oli olulisel kohal talveperioodil ( puu- ja naha tööd, villa ja lina töötlemine), sepa pada oli vähestel taludel, selleks oli sepp olemas külas.
  
• Meeste töö oli tarbeesemete valmistamine ja naised ketrasid ja kudusid.
  
• Linnades kogunesid või koondusid saksa soost käsitöölised tsunftidesse - käsitööliste ühingud. Sinna koondusid saksa töölised slp, et ei saaks eestlased neile tulusatele kohtadele tulla. Tekkisid nn tsunftijänesed, kes läksid linnadest välja mõisatesse tööle ja nende kaudu jõudis talupoegadeni käsitöö oskused ja tehnikad.
  
• Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamik tööriistade nimetusi nt haamer , höövel, saag , tangid.
  
• Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel".
  
• Põlvest-põlve kantud uskumuste ja tava ja kogemustega arvestamine . Mingite tööde tegemine kindlal ajaperioodil, jälgiti pühasid , tähtpäevi, kuukalendrit. ( viljaketramine pidi olema lõpetatud küünlapäevaks ehk siis 2.veebruar; noorel kuul kedrati linu ja vanal kuul villa). Algmaterjalide hankimine ja käsitlemine tarbe puu langetamine oli talveperioodil, pidi arvestama tuult, kõvaduse tagas põhja tuul ja pehmuse tagas lõuna tuul.
  
• Sooline tööjaotus - meeste ja naiste tööd.
  

Meeste tööd

• Tähtsal kohal koduse käsitöö liik puutöö , seda viljeleti Kunda kultuuri ajal ja eesti rahvakultuuri on nimetatud ka puukultuuriks.
  
• Töövahenditeks erinevad kirved ( labaga, lõuga kirves, ristkirves), noad ( kiil nuga, sirgeseljaline nuga, lusika nuga ), naaskel, peitel, puurid ( vibupuur, oherdipuur), saed, höövlid, mõõteriistad ( vinkel , tsirkel (19.saj), tarbepuu omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi.
  
• Enim kasutati okaspuud ( männist tehti ehituspalke, laudasid), Kuusk ( lauanõud, muusikariistad ), Kadakas ( pidulikud jooginõud) lehtpuudest kasutati Kaske ( nasite käsitöö riistad, veovahendite osad, piibud, viisud), Haab ( nõud), Pärn ( nöörid ja köied), kasetoht ja pärna koorest tehti korvid, karbid , leiva märsid), sõel, külvinõud. Saksa käsitöö mõju puudub.
  
• Nahka töödeldi kuni 19.sajandi lõpuni kodus ja õpiti keemiliselt töötlema- uriini ja puutuha leelisega ja ka lubja lahusega.
  
• Lambanahast tehti kasukad, veise nahast pastlad .
  
• Hobuse veovahendid ehk rakendrihmad tehti toornahast ja töödeldi tökati rasvaga.
  
• Sepatöö - igas külas oli oma sepp, sepa tööde hulka kuulusid tööriistad, uksehinged , hobuseraua naelad , suuremad naelad tegi sepp, kirstudeluku plaadid .
  
• Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne).
  

Naiste tööd

• Aeganõudvam oli kiudainete töötlemine ja nendest tekstiilide valmistamine.
  
• Vanim tooraine oli lina ja lambavill ja vähesel määral ka kanep ja nõges.
  
• Peenemast linast tehti pidupäeva rõivad , põlled, särgid .
  
• Jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud.
  
• Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks
  
• jakid, seelikud.
  
• Linase ja villase töötlemine toimus 19.sajandil käsitsi vanade tööriistade ja vahenditega.
  
• Püstkangasjalad- kangas püsti.
  
• rõhtkangasteljed- kangas on horisontaalselt .
  
• ketramiseks kasutati kedervarred, värtel ja hokkid.
  
• tähtsamad kangad lasti kududa meistril
  
• Värvimisoskus oli tuntud muinasajast. Sõna värv tuleb saksa keelsest sõnast.
  
• Värvimistehnikaks oli kääritamine ja hiljem lõngade keetmine
  
• Kasutati kohalikke värvitaimi nt
  
• värvimadar andis punase värvi
  
• karikakar ja kase lehed kollase värvi
  
• Kase ja lepa koor andis pruuni ja musta värvi
  
• Kanarbik rohelise värvi
  
• Mustika lehest ja rukkilillest saadi sinist värvi
  
• 18. sajandil tuli värv nimega Indiga- tuli mitu päeva uriinis leotada
  
• 19. sajandil tulid vabriku värvid.
  
• Õblemine oluline käsitöö
  
• Lambanahast oli lõige lihtne, lõigati lahti lamba raudadega ja õmmeldi kokku sepa nõeladega. Ülerõivad lasti teha rätssepal.
  
• Rõivaste kaunistamiseks oli aega nõudev näputöö
  
• Tikkimine- metalltikand, hiljem lõngtikand, pilutamine- mis tegi auk -mustri.
  
• Pitskudumine- nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits.
  
• Tikandite ja pitsidega kaunistati naiste pidulikke rõivaid
  
• tanusid, kraed ,
  
• Hiljem hakati ka voodilinu, voodipesu ja käterätte kaunistama.
  
• Levinud oli ka silmkudumine.
  
• Populaarsemad kindad , millele kooti sisse kiri.
  
• Ei ole teada kas muster pandi sinna nsm , või oli sel ka maagiline mõte.
  
• Vöökudumine- Kunda kultuurist
  
• Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa.
  

Laste käsitöö
TÜDRUKUTE TÖÖD

• Lapsi õpetati maast-madalast käsitööd tegema.
  
• Kandusid tehnilisedvõtted vanematelt lastele, ühest sugupõlvest teisele ja kinnistusid käsitöö traditsioonid.
  
• Tüdrukud (10.a ) oskasid vöidkududa, varrastega kududa,
  
• 12. a oskasid kangast kududa
  
• Enne leeritamist pidid oskama lihtsamaid naiste käsitöid
  

POISTE TÖÖD

• Poisid omandasid varakult käsitöö oskused, mis olid puutööga seonduvad.
  
• Olid abis ka talupidamise vajalike tööde juures.
  
• 19. sajand on pöördeline sajand, vähenes käsitöö maht, mille tingisid:
  
• Rändkaupmehed-
  
• Linnastumine -
  
• Industrialiseerimine- mis võimaldas tarbeesemeid osta, puudus vajadus ise tegemiseks, tehti juba kaasaegsete töövahenditega ja traditsioonilised oskused taandusid.
  
• Kodutööndus (18-19 sajand)- käsitöölised spetsialiseerusid ja valmistasid käsitööd müügiks/ vahetuseks ja sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa, külad tegid ühelaadseid esemeid ja enamasti müügiks või viljalasku.
  
• Kesksel kohal olid puust lauanõud, kausse, painutatud kerega vakad , sõelad.
  
• Avinurmes toodeti vokke.
  
• Laiksaare vallas tehti lookasid ja rattaid.
  
• Haanja vallas kus oli vähe metsa ja puitu oli vähe hakati valmistama piipusid ja need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile.
  
• Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks , mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel.
  

Eesti keel tänapäeval

• Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks.
  
• Soomlastele oleme viro , venekastele oleme tšuudid.
  
• Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII , millest tuletatud Eesti
  
• Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl .
  
• 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale.
  
• 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel.
  
• 1871 Eesti Kirjameeste Selts.
  
• Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja ).
  
• Keele teadlane Paul Ariste , kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist.
  
• Tänapäeva eesti kirjakeel kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
  
• Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre , millest sai üleriigiline standard.
  
• Eesti keele ühtse kujunemise põhjuseks oli Saksa keele, vene keele suur mõju, mis aitas kaasa, et eesti keele standardid välja töötada.
  
• Eesti keel on Läänemere Soome lõuna rühma kuuluv keel ja mida eristab teistest keeltest kolm erinevad hääliku astet:
  
• välted, annab sõnale teistsuguse tähenduse
  
• Mis linn, mille linna, kuhu linna.
  
• Võrdlev grammatika uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt üks keerukamaid keeli.
  

Eesti keele murded

• Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand
  
• Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks.
  
• Tänapäeval liigitatakse kolme rühma
  
• Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre.
  
• Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi -, tartu- ja võru murre.
  
• Kirde ranniku murre- ranna murre.
  
• Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks.
  
• Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks.
  
• Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras.
  
• Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil.
  
• Tal on oma tähestik, kirjakeel ja oma kirjandus ja õpetatakse keeleala koolides aka ka Taru Ülikoolis.
  
• On loodud Võru keele Instituut, keele kaitseks ja uurimiseks.
  
• On leidnud tunnustust eraldi keelena asutuselt- Rahvusvahelise Standardi Organisatsioon .
  
• Vähem on tegeletud Mulgi ja Setu keele arendamisega
  
• On olemas ka Tartu keel, mis on jäänud tähelepanuta, regionaal keel, mida kasutab 1000 kond kõnelejat Tartumaal ( Otepää , Rõngu, Rannu , Kuhja, Nõo, Sangaste). Ehk on Tartu ja Põlva aladel.
  
• Tänapäeval on Tartu keel kiiresti vanaleva kõnejaskonnaga, puudub kirjasõna , puudub kirjaõpetus, mis tähendab seda, et peatselt hääbub.
  
• Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17. sajandist kuni 19.sajandini Tartu ja Võrumaa kiriku-, kooli-, ja kohtukeelena.
  
• Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis, Setumaal, arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 inimest, kes seda räägivad. Setu keel on sarnane Võru keelega, Setu keel on Võru murrak .
  
• Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja identiteet , siis räägitakse eraldi Setu ja Võru keelest eraldi.
  
• Mulgi keel regionaalkeel Lõuna-Eesti Mulgimaal , enamasti Viljandi ja Valga kandis . Mulgi keel on ka tuntud luulekeelena ja see on rikkaim luule looming ja kirjandus. Mulkide seltsi eesvedamisel ilmus 2004. aasta Mulgi keele lugemik " Mulgi keeled ja meeled", on ilmunud ka plaate Mulgi keelse laulu ja luugega ( Anu Taul ).
  
• Tänapäeval puudub Mulgi keelel ametlik staatus ja arvatakse, et Mulgi keele rääkijaid on 1000, kuid vananev rühm ja hääbumas.
  
• Lõuna-Eesti keel on variantsioonide rohke, väga kirev , paikkonniti räägitakse erinevaid Lõuna-Eesti murrete segusid nt Võro-Mulgi keel Valgamaal.
  

Sõna töö ei ole eesti keeles negatiivset varjundit. Vene keeles aga, Rabota-töö, Rab-ori. Töö inimest ei tohtinud segada, narrida, suhtuti austusega. Kui tööle jõudu soovida , siis saab varem valmis.
Släng

• Släng- erinevate sotsiaalsetes gruppides olevate inimeste suhtluskeel , mis on osa igapäevasest kõnekeelest.
  
• Släng on keele lahutamatu osa ja ajas muutub ta kiiresti, jälgides uusi trende.
  
• Slängi ja sotsiaalsete murrangute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängi sõnad võivad tulla argi keelde ja ootamatult ka kaduda.
  
• Eesti keeles on mitu sõnaraamatut ilmunud ja viimases slängi sõnaraamatus on slängi lähedasi argisõnu, mida suuremates sõnastikes ei leia.
  

Eesti keel ja kirjandus

• Kuna sotsiaalne piir langes kokku keelelise piiriga ja eestluse põhikriteeriumiks saigi keel.
  
• Peale selle on rahvusluse määramisel teisigi kriteeriumeid etniline kuuluvus, ühtekuuluvus tunne, usk, kombestik ja vaba tahe .
  
• Eesti puhul on need teisejärgulised nt usk- eestis on palju uske; ühtekuuluvus tunne on keele baasil; meie tavad ja kombestik kattub osaliselt naaberrahvaste soomlaste, lätlaste, sakslaste, venelastega ja sellest lähtuvalt on rahvusluse määramisel oluline eesti keel.
  
• Eesti kultuuri on peetud hübriidkultuuriks ehk mitmest kultuurist kokku laenatud.
  
• Koloniseeriv kultuur on võtnud üle oma naabritelt kultuuri ja teiseks on koloniseerivad kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud).
  
• Kultuuri uurijad on öelnud , et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud.
  
• On öeldud et Sakslased ei osanud laulda
  
• Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt kohal kui on Eesti ja Lätis.
  
• Hollandis elav Estofiil Kornieerus on proovinud lahti mõtestada teisi kriteeriume millega võiks määratleda eesti rahvuskultuuri.
  
• EV pinnal loodud.
  
• EV kodaniku poolt loodud.
  
• EV rahadega toetatud.
  
• EV sündinud.
  
• EV elu-olu, loodust käsitlev või kujutav.
  
• Arvo Pärt- on eesti rahvuskultuuri osa, kuna on eestis sündinud, samuti on austria kodakondsus, ning eesti ei ole rahastanud ning ei käsitle eesti eluolu.
  
• Mida pidada Eesti kirjanduseks??
  
• Kas esimene siit maalt pärit tekst?
  
• Esimene Eesti keelne tekst?
  
• Esimene Eestlase poolt kirjutatud tekst?
  
• Kas selleks on Läti Henriku kroonika 13.sajandist?
  
• Sakslase Brokmanni Eesti keelne "Carme- Aleksandrium" 1630-1640
  
• Käsu Hanseu kaebelaul ! Ohema vaene Tarto Liin "
  
• Peter Heinrick von Frey (1757-1833), kirjutas I Eesti keelse aritmeetika õpiku "Arropidamise ehk Arwamisse-Kunst". Ise oli koguduse õpetaja.
  
• 1806 I eesti keelne ühele ainele pühendatud raamat. Raamatus on kasutatud koolmeistri ja laste dialoogi, mis on iseloomulik keskajal ilmunud õpikutele. Kõige pealt õpetatakse nr selgeks siis kokku ja maha arvamine, jagamine ja märkimisväärne on see, et seda kasutataks tänapäevani.
  
• 1793 "uued vaimulikud laulud", seal oli ka ilmalikke laule sees, ja seda hinnati kõrgelt.
  

Erikeelne luule Eestis

• Tartus loodud Ladina keelne luule ja ka Tallinnas luuletati Ladina keeles, Eestis on ka saksa keelne luule.
  
• Ladina keelne luule oli osa tolleaegsest haritusest.
  
• Eesti keelset luulet lõid mitte ainult eestlased, vaid ka saklased 17. sajandil luuletasid teadlased, vaimulikud, professorid eesti keeles. Kreuswald luuletas saksa keeles
  
• I Kalevipoeg oli saksa keeles
  
• Mille alla liigitada sakslaste poolt kirjutatud luulet?
  
• Baltisakslaste kirjutatud luuleks
  
• Baltisakslastest osa olid Rootslased st ei saa seda Balti nime alla panna.
  

Eesti rahvakultuur taasiseseisvumise perioodil

• Traditsiooniline rahvakultuur ümbritseb meid igapäevaselt ja tavaliselt ei pane me seda tähele ega oska seostada rahvakult.
  
• Sellel olukorral võivad olla mitmed põhjused:
  
• Liberaalsus- ühiskond on avatud(sallivus, tolerantsus, sõnavabadus ).
  
• Multikultuursus- ühtse Euroopa kultuuriruumi mõjutused
  
• Massikultuuri elujõulisus- meelelahutuslik materialism .
  
• Põlvkondade vaheline konflikt- vähene teadlikkus pärimuskutuurist.
  
• Ühiskonna arengu suunad- vaimsus ja materialism vs vaimusus ja rikkus vs vaesus .
  
• 80-ndate lõpus oli meie rahvuskultuur folkloori iseloomuga .
  
• Laulupidu Tallinnas kuhu kogunes rahvas Eestit ja kulmineerus lõpulauluga " mu isamaa on minu arm" see oli ühte hoidmise tunne ja rõhutati oma identiteeti.
  
• Tunti kõigi tugevamat vastuseisu tolleaegse poliitilisele režiimile.
  
• Taasiseseivumisega vabanes rahvakultuur politiseerituvusest, enesemääratuslik vaakum vastuolu.
  
• Eeldas eestlaste identiteedi tugevdamist ja seda tehti sellega et taastati vanad seltsid, rahvamajad, rõhutati kodutunnet, otsiti ülesse paikkondlike pärimus -traditsioone.
  
• vastu oli sellele Globalireeuv turumajandus , lääne tarbijalikkus ja see põrkus kokku rahvusliku püsimajäämise ideaaliga.
  
• Majanduse järsu liberaliseerumisega ei jätkunud massi harrastuseks rahalisi ja inim ressursse.
  
• See andis tunda maapiirkondades.
  
• Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine, puutöö) vähenes nendega tegelejate arv.
  
• Rahvakultuuri arenemisele avaldasid mõju ka sotsiaalmajanduslik killustamine (vaesus vs rikkus) ja Eesti ühiskonna modeleseerumine.
  
• Kultuuri tarbiti vähem nii palju kui rahalised võimalused tagasid .
  
• Eakad, vähem haritud madalama sissetulekuga inimesed ei käinud teatris, hakati vähem lugema raamatuid.
  
• Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud.
  
• Ainuke kultuur oli televiisor .
  
• Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass.
  
• Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks.
  
• Eesti ühiskonna modeleseerumine
  
• Lääne-Euroopa iseloomuliku kultuurimudeli soosimine ( avatus , tolerantsus).
  
• Multikultuursuse eelistamine pärimuskultuurile.
  
• Kõrgtehnoloogia tulekuga ja levikuga muutus rahvakultuuri tarbimine passiivseks nn kodukultuuriks ( arvuti, internett, televiisor) materialistliku elulaadi süvenemine.
  
• Eestis elu hakkas läänestuma 70-ndatel või 80-ndatel tänu Soomele kuna oli soome televisioon, teksapüksid, närimiskummid, kilekott .
  
• 90-ndatel teisel poolel on märgata rahvakultuuri elavnemist ja eelkõige rahva initsiatiiv on määrav ( kodanikualgatus).
  
• Kommertsialiseerumine, turumajanduse tingimustes muutusid rahva kunsti esemed müügi objektiks ( elatusallikaks kujunes)
  
• Hakati turustama paikkondliku pärimuskultuuri ja see elavdas vaimuelu kui ka majanduselu.
  
• Turismitalud, kohalikud meened , ratsutamine .
  
• Võõrandumise vastane võrgustik- hõredaks jäänud maarahva hulgas muutus oluliseks kokkuhoidmise tunne ja see võimaldas paikkondlike traditsioone hoida ja sellest isolatsioonist püüti välja saada omavaheliste sidemete loomisega , ühiste ettevõtmistega.
  
• Pärimuskultuuri elemendid nagu rahvariided, folkloor olid illustratiivne pool, oluliseks muutus sotsiaalne suhtlus ka naaberküla vastu ( külade liikumised, piirkondlikud tantsu-ja laulupeod ).
  
• vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks. Humanitaarabi kaltsudest kaltsuvaipu valmistada, ka lapitekke. Trendikale euromoele vastanduti kaunis rahvuslik käsitöö. Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised.
  
• Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks).
  
• Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini.
  

Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste arendamine tingis täiskasvanute rahvakoolide tekke ka arvuti, keelte toimetuleku kursused . Oma algatuslik haridustegevus kohalikes õpiringides/õpitubades. Vaba hariduse valdkonnaks sai ka pärimuskultuuri süvendatud tundma õppimine. ( Puidu käsitöö koolitused , lilltikandid, keraamika õpitoad, looduslikest materialidest värvide tegemine).

• Viimase paari aasta jooskul on taas süvenenud Eestlaste huvi traditsioonilise pärimuskultuuri vastu, see on tingitud eelkõige kartusest kaotada oma identiteet, selles ümbritsevas multikultuursuses.
  
• Kriitiliselt üle vaadata kodustatud kultuuri laenud, mõjutused, siis otsitakse tuge pärimuskultuuri alglätetest, et vanu unustatud traditsioone elustada.
  
• Paikkondlikud propageeritakse traditsioone ja pärimuskultuuri läbi ühis ürituste. Igasuguste rahva- ja pärimuskultuuri edendavate kodanike algatuste organisatsioonide teke.
  
• Rahvakultuuri kõrgaeg eelmisel sajandil ei tule kunagi tagasi, seda ka siis kui rahva ja riigi jõukus kasvab, sest kultuuri väärtustamine materialistlikus maailmas ei ole prioriteet nr üks.
  
• Kuidas seda rahvakultuuri säilitada innovaatilises ja inegratsiooni tingimustes peaks mitte sõna- sõnaliselt jälgima traditsioone vaid tagama järjepidevuse, et ika uus põlvkond leiaks pärimuskultuuri juurde oma tee.
  

Eestlase eluolu

• "Igal talul on oma taar "- ehk siis iga talu teeb oma maitse järgi toitu, iseloomustab eesti väikset territooriumi rohke kohalike eri ....
  
• Erinevused on keelemurded, arheoloogilised leiud, hilisemad on materiaalne ja vaimne kultuur.
  
• Paikkondliku eripära tingis pärisorjus ja sunnismaisus ja eriti torkab silma rahvarõivastes ja rahvakunstis.
  
• Euroopast on tulnud mõjutused meile Läänemere Soome mõjutused, edasi on mõjutanud meid Kesk-Euroopa, Skandinaavia maad ja Ida-Euroopa.
  
• Läti, Leedu kui ka Soome rahvakultuuris on suuremad erinevused ida ja lääne vahel.
  
• Tingitud loodustingimustest
  
• majanduslikest iseärasustest- kaugus suurematest tsentritest.
  
• pikaajaline kokkupuude nii Lääne kui Ida naabriga.
  
• Rahvakultuuri iseloomulike tunnuste põhjal võib Eesti jagada kolme suurde ossa :
  
• Põhja.Eesti.
  
• Lõuna-Eesti.
  
• Saarte piirkond.
  
• Mulgi maa.
  
• Ranna rootslased.
  
• Venlased Peipsirannal.
  
• Kui vaadata rahvarõivaid siis saared ja Lääne-Eesti on eraldi vaadeldavad.
  
• Ida mõjud avaldusid põlluharimis riistades ja veo vahendites.
  
• 19.sajandil ja 20. sajandil kasutati karuäket ja harkatra
  
• Eesti on jaotatud:
  
• Põhja-Eesti tänu suurematele linnadele Tallinn, Narva oli uuendustele vastvõtlik, paistis inimeste moes, rahvarõiva arengus.
  
• Kirde-Eestis oli Vadja ja Isuri kultuuri mõjud aga ka Soome tänu sellele sõbra kaubandusele
  
• Lõuna-Eesti on kultuuriliselt traditsioone säilitav, alalhoidlik ja see ilmneb eriti Mulgi ja Setu aladel.
  
• Vana rõivastus viis säilis 19. sajandil II poolel.
  
• Mulgimaa omapäras võib siis olla tänu Lätlaste asutustest ja Setumaa on tugevate vene mõjudega.
  
• Lääne-Eestit ja saari võetakse kui ühte tervikut, millel on tugevad Kesk-Euroopa ja Skandinaavia mõjutusi.
  
• Ja need mõjutused tulid tänu rannarootslastele kes asusid sinna 13.sajandil.
  
• Lääne-Eesti oli 19.sajandil veel majanduslikult maha jäänud kuna kalapüügiline ja meresõidule oli põllundus teisejärguline.
  
• Seal säilisid mitmed ammu käibelt kadunud tööriistad.
  
• Vannasader ( vanemat tüüpi ader ).
  
• Sebaregi
  
• Tänu elvale suhtlemisele teiste rahvastega levisid siis ka uued töövõtted, Lääne-Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd.
  
• Märkimisväärsem on Lääne-Saaremaa, mida on mõjutanud suhted Kuremaa ja Kotlandiga.
  

Talumajandus ja külad

• 2000. aastat olnud eestlaste elu aluseks põllimajandus ja oli nende põhitegevuseks loomapidamine ja põlluharidus andis peamise elatise kuni 20.sajandi keskpaigani.
  
• 13.sajandist tänu sakslaste ja taanlaste vallutused eesti aladel muutsid siinse põllumajanduse arengut ja mõne sajandiga muudeti talupojad sunnimaiseks pärisorjadeks ja hakkasid sõltuma mõisnikust, kellest sõltus kogu elu.
  
• 1/3 oma tööjõust pidi talu kulutama mõisa põllul. Selleks palgati sulaseid endale appi.
  
• 18.sajandil hakkasid väikesed muutused toimuma ja levima uuendused, milles alguses mõisad osa võtsid nt viljavaheldus süsteem ( ei kasvata ühte sorti põllul), tööriistad täiustusid, tulid uued põllukultuurid ( kartul , ristik) ja mõisatest levisid uuendused ka taludesse järk-järgult.
  
• Uus muudatus tuli talupoja ellu 19.sajandil kui pärisorjuse süsteem kadus ja asemele tulid turusuhetel põhinev kapitalistlik tootmis viis.
  
• Uus talurahvaseadus lubas mõisalt oma talud välja osta.
  
• Sajandi vahetuseks olid Lõuna-Eestist 90% oma talud välja ostetud ja Lõuna-Eestist pooled talud.
  
• Edasi uue murrangu põhjustas okupatsioon , mis pööras omandi suhted peapeale ja kogu maa riigistati ja asemele loodi suured kollektiivi riigimajandid. ( kolhoosid , sovhoosid).
  

Külad

• Küla on administratiivne üksus aga 19.sajandil sisaldas see mõiste kolme lahutamatut osa:
  
• Külakogukond ehk küla inimesed.
  
• Külakogukonna kasutuses olev territoorium ehk külasaras.
  
• Majad moodustavad asula
  
• Paikne küla asutus kujunes välja 19.sajandil.
  
• Muutused 13.sajandil kui omandi suhted muutusid jaotus püllumajanduslik maa mõisa, küla ja talu maaks.
  
• 19.sajandi I poolel olid talukülad, mis koosnesid maksustavatest taludest.
  
• Majatalude hulk suurenes 18.sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema.
  
• Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad.
  
• Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel.
  
• 19.sajandi lõpul aga nende arv vähenes, sest inimesed hakkasid linnadesse liikuma.
  
• Külad kujunesid linnliku moega asulateks nn aleviteks.
  
• Alevites töötasid käsitöölised, oli kaubandus, erinevad seltsid, asus ka vallamaja
  
• Küla kogukonna moodustasid pered.
  
• Külasaras- hõlmas põlde, karjamaid, metsa, heinamaid ja see oli jagatud erinevateks maalappideks (ühe talumaad võisid paikneda erinevates kohtades).
  
• Põhjus oli see, et kõigile taheti saada võrdsed võimalused, et põllud oleksid kõigil nii, et oleks viljakat kui ka vähem viljakat pinda kõigil.
  
• Tööde alustamine ja lõpetamine pidi olema ühel ajal.
  
• Karjamaa ja mets olid ühiskasutuses ja sageli palgati külale karjane ka sepp, mölder , põlluvahid kui ümber põldude ei olnud aedikuid ehitatud.
  
• Püsis ühistööde traditsioon nagu sõnnikuvedu, heinategu , viljalõikus, ehitusmaterialide veotalgud.
  
• Kogukonna üks ülesanne oli abistada vaeseid ja kannatanuid.
  
• Ikalduse puhul saadi abi magasiaitadest.
  
• Külade planeering / paiknemine sõltus maastiku reljeefist ka mullastikust, joogivee saamise võimalusest ja ka metsast.
  
• Õu tuli rajada nii, et oleks tuli ja vesi lähedal. Hea oleks kui mets oleks lähedal ja veevõtu koht samuti.
  
• 19.sajandi II poolel muutus mõisa ja talumaade kruntimine, sellega võidi ka talu koht ära kaotada kui mõisnik tahtis seda maad endale saada.
  
• 19.sajandini püsis külade positsioon muutusteta ja külade suurus kõikus mõnest perest kõige suurem oli külade suurus 35 pereni. Enamus moodustas 5 ja 10 taluga külad. Püsikülasid oli 2/5 ja selles oli 3-5 talu ja neid oli rohkem Lõuna- ja Edela- Eestis ja ka Virumaal.
  
• Suuremaid külasid kus oli 10-20 talu moodustasid 1/5 külade üldarvust, asusid enamasti Kesk-Eestis ja Kesk-Läänemaal.
  

Külavormid

• Sumbküla - iseloomulik Põhja- ja Lääne-Eestile
  
• Sumbkülas paiknevad talud korrapäratu kobarana
  
• Tuumikkülad- iseloomulik Loode-Eestis.
  
• Ühe sumbküla ümber paikneb arvukalt hajatalusid.
  
• Veekogude kallastel ja rannikutel asusid rida ja ahel külad.
  
• Majade õued paiknesid kõik ühel pool küla teed ja talud olid ridastiku.
  
• Lõuna-Eestis oli veel hajakülad, kus talud paiknevad üksteisest eemal.
  
• Setumaal ja Peipsi ääres oli rohkesti vene päraseid tänav külasid.
  
• Majad asetsevad tihedalt kahel pool küla tänavat.
  
• Talu on põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavaldusi koos hoonetega ja on omandi või kasutusõiguse alusel talupidaja valduses.
  
• 
  
• 
  
• 
  

Eesti pere kultuur ja traditsioonid

• Pere on ühes majapidamises elav leibkond , koos elavad ja ühes lauas söövad moodustavad pere.
  
• Perekond on abielupaar koos lastega, need lapsed võivad olla ühised kui ka teisest abielust kui ka adopteeritud.
  
• Mittetäielik pere on lesk koos oma lastega.
  
• Struktuurselt eristatakse peresid nende liikmete omavaheliste seoste järgi:
  
• Üksikud, kus pere koosneb ühest inimesest (taluperede sees oli väga harva).
  
• Kooselu rühmad/ leibkonnad moodustasid vendade ja õdede pered.
  
• Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed
  
• Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane.
  
• Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos.
  
• Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered.
  
• Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered.
  
• Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks.
  
• Taluperedesse kuulusid ka sulased aga neid ei nimetatud pererahvaks.
  
• Perede suurusel olid kindlald põhjused:
  
• pere kui tootmis üksus, talupidamisega saadi perele vajalikud toiduained, toorained riiete ja jalanõude jaoks. Millest saadi raha ja müüdi, kuna raha oli vaja selleks, et tuli renti maksta ning naiste ehete jaoks läks palju raha.
  
• Pere kui tarbimisüksus, suurem osa mida toodeti kasutati ka ära peres,
  
• Pere kui kasvatusüksus- järeltulevat põlvkonda kasvatati hoolega, lapsed omandasid elutarkuse, töökogemuse, siis oma vanematelt läbi praktilise tegevuse. Ühes peres võis liikmeid olla 6 kuni 12. Esimene ülestähendus perede suurusest pärineb 1524 aastast.
  
• Rõuge kihelkonnas elas 1685 keskmiselt 12,3 inimest.
  
• 
  
• 
  
•