Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Hilisemas ajaloos on soomeugrilaste puhul ühendavaks jooneks olnud tugevamate naabrite mõjusfääris olemine. Enamik rahvaid on kuulunud Vene impeeriumisse (lisaks venelastele on anastajateks olnud ka näiteks sakslased, rootslased, tatarlased, türklased jne). Vaid ungarlased pole otseselt sellesse kuulunud, kuigi sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome- ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Venemaal on paljud soome-ugri rahvad tunnustatud rahvusvähemustena ja neile on moodustatud erineva staatusega "rahvusterritooriume" (nn Vene Föderatsiooni subjekte, vabariike või autonoomseid ringkondi), mille piirides on neil rahvastel teatud eriõigused
Hilisemas ajaloos on soomeugrilaste puhul ühendavaks jooneks olnud tugevamate naabrite mõjusfääris olemine. Enamik rahvaid on kuulunud Vene impeeriumisse (lisaks venelastele on anastajateks olnud ka näiteks sakslased, rootslased, tatarlased, türklased jne). Vaid ungarlased pole otseselt sellesse kuulunud, kuigi sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20
(Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale. Uksed, aknad, katuseluugid ja katused kihasid tuhandetest inimestest, rahulikest ja ausaist kodanikest, kes vaatlesid ainult Paleed ja rahvahulka ning muud ei tahtnudki, sest Pariisis on küllalt inimesi, kes rahulduvad vaatlejate vaatlemisega, jah, isegi sein, mille taga midagi sünnib, väärib meil tähelepanu.
goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs. Malinowski järgib siin Tylor'i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab "constituonal charters". 2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid. Ameerika sotsioloogid Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology. Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena. The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have aquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group.
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · Aasta jagunes: suvi
Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
100 punkti
~ 39 lehte
12 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid