Kas kokakunst on kunst ? Minu arvates on kokakunst teiste kunstiliikidega võrdväärne. Nagu teised kunstiliigid, vajab ka kokakunst oskust, annet ja loomingulist mõtlemist. Kokakunst nagu ka näiteks maalikunst ja teised kunstiliigid, peegeldab selle tegija isiksust. Söögitegemine on aga paljude jaoks midagi nii tavalist, et selle kunstilise poole peale ei vaevu enamus inimesi mõtlemagi. Tavainimesed isegi ei mõtle kõikide võimaluste peale, mida toiduga teha saab. Tegelikult on söögitegemine aga tõeline kunst ja vajaks rohkem tunnustust. Esimene asi mida toidu juures vaadatakse on välimus. Öeldakse, et inimene sööb silmadega. Juba see fakt
prantsuse kööki. Palju Escoffier tehnikat põhines see, Antoine Carême üks codifiers prantsuse haute cuisine, kuid Escoffier saavutus oli lihtsustada ja ajakohastada ja töötada välja ja ehitud stiilis. Millele Prantsuse ajakirjanduses ("kuningas kokad ja koka kuningad") kuigi see on olnud ka varem öelnud Carême. Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil. Kõrvuti retseptid ta registreeritakse ja leiutati, teise Escoffier sissemaksete kokakunst oli tõsta selle staatuse lugupeetud amet kasutusele organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas oma köögid poolt brigaad de cuisine süsteem, kus iga lõik juhivad partei liider. Escoffier avaldatud Le Guide Culinaire, mis on siiski kasutada suuremate teatmeteoses, nii vormis kokaraamat ja õpiku keetmisel. Escoffier on retseptid, tehnikaid ja lähenemisviise köök juhtimises väga mõjukas täna ja on vastu võetud
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka.
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted);
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast
Euroopas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Caterina de Medici Caterina de Medicit (1519 1589, Prantsuse kuninga Henri II abikaasa) peetakse Prantsuse köögile kui sellisele alusepanijaks. Enne teda oli prantsuse kokakunst suuresti keskaegne: paksud lääged kastmed pidid varjama riknenud liha maitset, raskepärased toidud maitsesid magushapult ning teravamaitselisi vürtse peeti ülimateks delikatessideks. Kui Caterina Prantsusmaale tuli, tõi ta endaga kaasa mitu oma Firenze kokka, kes olid hästi kursis itaalia köögi peensustega; see oli märksa kergem ja õrnem kui prantsuse oma, ühtlasi oli see paremini tasakaalus, sest renessanss oli lisanud toitudele hulga kõige
Flambeerimine - toidule valatud kange alkoholi süütamine, nt. konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Fond - leem või kontsentreeritud puljong. Fondüü - kuum juustukaste. Fruktoos puuviljasuhkur. Garneerimine - lisandiga varustamine, ehtima, kaunistama. Glaseerimine - küpsetise katmine suhkruglasuuriga. Gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt. Gastronoomia kokakunst. Grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamne grillpannil või grillahjus. Hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kanapee - väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. Kebab - Türgi ja taga kaukaasia rahvusroog marineeritud lambalihast ja sibulast.
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast ...
tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda alaliikideks ja zanrideks,alaliike võib omakorda liigitada ajalooliste stiilide ja voolude järgi. Argikeeles tähendab sõna ,,kunst" enamasti kujatavat kunsti ja tarbekunsti ning igasugu eeldusi, annet ja meistrilikkust nõudvat tegevusala (nt. kokakunst). Arhidektuur Arhidektuur ehk ehituskunst on rakendusliku ja eetilise ülesandega looming, mis hõlmab inimese elu ja tegevuse ruumilist keskkonda. Lihtsamini öeldes on see hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Selle erinevaid stiile on väga palju. Arhitektuuri liigitatakse: Sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) Profaanararhidektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned)
Eelpool kirjeldatud komme, mis legendi järgi olevat tekkinud aastal 1762, nakatas ka teisi mängijaid, kes hakkasid endale tellima "sama, mis Sandwich tellis". Ja õige pea muutuski röstbiif kahe leivaviilu vahel lihtsalt sändvitsiks. Selle sündmuse tähistamiseks on 3. novemberil, mis on John Montague sünniaastapäev, ametlik "Võileiva Päev". Kuidas jõudis võileib Eestisse? 1927. aastal Tallinnas ilmunud raamatus "Kokakunst sõnas ja pildis" on küll enam kui tuhat erinevat rooga, kuid võileibu pole isegi ära märgitud. Ka hilisemas esimese Eesti Vabariigi aegses kokakirjanduses ei pälvinud võileivad tähelepanu. Küllap peitub seletus tõigas, et eestlaste tollased söögiharjumused pärinesid kahelt meid pikemalt valitsenud võõrvallutajalt Saksamaalt ja Venemaalt. Erinevad leivad Võileibade aluseks tarvitatakse kõige sagedamini leibu jämedast jahust leibu ja
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng,
hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem borš ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi- või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama Lääne-Euroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni
Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala oli kallerdises esindussöök.
Arvatavasti saadi esimesed söed välgulöögist süüdatud metsatulekahjust. Tuli andis sooja ning peletas eemale ohtlikke kiskjaid, suurendades inimese turvatunnet. Enam ei pidanud ta ka toorest toitu sööma. Liha, seemneid, mugulaid jm hakati tules küpsetama, tuhas hautama, kuumaksaetud kividel praadima, lõkkesuitsus suitsutama ning kuivatama. Võib isegi öelda, et tule kasutuselevõtmisega sai alguse moodne kokakunst. Ühtlasi oli tulel valmistatud toit kergemini seeditav ning seetõttu tervislikum toorest. Ise tuld saada sirgeinimene veel ei osanud, seetõttu pidid ta lõket pidevalt põlevana hoidma. Hiinas, Pekingi lähedal on leitud sirgeinimese asulapaik, kus tuhakihi paksuse järgi otsustades on tuld ühtejärge põletatud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Elukohta vahetades või jahiretkele minnes võeti hõõguvad söed loomulikult kaasa. Neid sai kanda kas õõnsas luu- või sarvetükis
mis endale meeldib ning mida tahetakse saavutada- kõik see tee viib õnneni. Reaalses maailmas võib kõige suurem õnn just peituda pisiasjades. Lähedastega koosolemine, kallistused kallimalt või oma lemmiktoidu söömine. Õnneks võib pidada ka korralikult välja puhanud keha ja vaimu, seega võib hea uni tagada õnnelikkuse tunde. Paljudel inimestel on ka oma salakirg, tegelikult on tegemist lihtsalt väikese hobiga, mis tekitab inimestele õnnetunde. Salakireks võib olla kokakunst, maalimine, muusika või hoopiski mõne spordialaga tegemine, mis valmistab meile erilist rõõmu. Iga indiviid püüdlebki selle poole, mis teda elus õnnelikuks teeb. Õnnelikkus ongi elu alus. Kui keegi tunneb end õnnetuna võib ta olla nii masendunud ja muserduses, et tal puudub soov jätkata elu siinses ühiskonnas. Selline inimene võib sooritada suitsiidi, kui ta pole üldse oma eluga rahul ja tal puudub elu mõte. Iga inimese elu
2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina
25. fond - leem või kontsentreeritud puljong. Saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega 26. fruktoos - puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur. Toiduainetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus 27. garnituur - lisandid, mis annavad toidule karakteri ja sageli ka nime 28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34
Foolium alumiiniumisulamist valmistatud õhuke kile, sobib toiduainete pakkimiseks ja säilitamiseks nii kuumas kui ka külmas keskkonnas ning sellesse pakitud toiduainete küpsetamiseks ahjus või grillil Freesamine kiire rasvas kuumutamine, ilma toodet pruunistamata Fümee hästi tarretuv konsentreeritud pruun puljong, mida kasutatakse suppide ja kastmete maitsestamiseks Gastronoomia- kokakunst Šifonaad Hakkimistehnika, mille tulemusel saadakse imepeened ribad, mida kasutatakse peamiselt roogade kaunistamiseks. Nende saamiseks keerake salati, hiina kapsa või spinati lehed sigarikujuliselt rulli ja viilutage tihedate vertikaalsete lõigetega. Maillardi reaktsioon Kõrgel temperatuuril, nagu pannil või ahjus praadides, saadakse toidule kuiv ja pruun praepind. Selline reaktsioon kordub leiva küpsetades ja kohvi röstides. Värvimuutus toimub teatud
Saksamaad arvestatakse üheks ohutumaks reisimise sihtkohaks Euroopas. Saksamaa on ka 3. kõige suurema külastatavusega riik Euroopas. Saksamaa turismikeskus viis läbi küsitluse, kus turistide käest küsiti, miks nad Saksamaale reisivad ja mis neile selle maa juures meeldib. Põhjused Saksamaal puhkamiseks * Kultuur (75%), * Ilus maastik ja loodis (59%), * Linnad (59%), * Puhtuse (47%), * Turvalisus (41%), * Modernsus (36%), * Head hotellid (35%), * Hea kokakunst / köök (34%) * Hea juurdepääs (30%), * Kosmopoliitsus / hotellindus (27%), * Head ostuvõimalused (21%), * Ööelu (17% ) * Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%) Vaatamisväärsused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu
..................................................14 6. Toiduainete tellimine.............................................................................................15 7. Toidu kalorsus.......................................................................................................17 2 1. Vene köögi iseloomustus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: suitsutatud tuurakala (tuurabalõkk), sevrjuuga mädarõikaga, vähesoolane lõhe (väärislõhe), punane-, must- ja roosa (lõhelaste) kalamari, marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel
Ka tänapäevases kamas leiduvad viljad on eelnevalt läbi keedetud, seda ma varem ei teadnud. Kama söödi vanasti just suvel sel ajal oli ka lehmade piimaand kõige suurem. Suvetoit on kama ju tänaseni. Midagi piimast ja koorest tänapäevael moel jäätis eestimaisete jõhvikatega Eestlase suhe toidusse Toit oli vanade eestlaste jaoks eelkõige kõhutäide, söömise ajal polnud kombeks rääkida. Kokakunst kui selline oli 19. sajandil eesti talupojaköögis veel tundmatu, kuna "toiduga ei mängitud". Toit oli üks eluspüsimiseks vajalik komponent, mille kasvatamiseks ja hankimiseks nähti tohutut vaeva, kuid seda polnud kombeks nautida. Arvas ju vana eestlane, et õnn peitub raskes töös ja vaeva nägemises... Paremad palad nagu piimast valmistatav või ning ka kanamunad tulid küll taludest, kuid rändasid
maksma tohutuid summasid. Sajandi lõpul ilmusid esmakordselt kiiremad ja hoogsamad seltskonnatantsud. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2 hakati pidama matslikuks tavaks
Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNSTITEOS on idee teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine
koolimaja. 80-ndatel hakati riietuma algkoolilasteks ja käituti nagu muretu laps; rongkäigu olulisus. ( Rootsis riietutakse pidulikult, käiakse rongkäigus ja sõidetakse auto kapotil). Vilega vilistamine ja kära tekitamine on levinud. Eesti rahvakunst ja käsitöö • Kunst tuleneb saksa keelsest sõnast 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust. • Elukunst, kokakunst, nõiakunst • Rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsine huvi kunsti vastu, mida maarahavas viljeles. ( vana talurahva kunst, ei kasutatud oskuslike käsitööliste abi) • 30-ndate alguses võib kunsti jagada kaheks : • Kõrgkultuur- aadlike, vaimulike, linnakodanike kunsti eelistused (kirjanudus, arhidektuur, muusika) • Rahvakunst- • talupoja oma looming, argielu esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste
esimesel tasemel õppijatele, teise ja kolmanda taseme õppematerjale ja ülesandeid levitab TK algkursusele registreerunud ja selle TK juures lõpetanud õpilastele. (Kui õpilane on algteadmised programmeerimisest omandanud omal käel, siis II tasemele saab õppima asuda üldistel alustel, vaata TK infolehte.) Mida sellel kursusel ei õpetata? Loomulikult ei õpetata selle kursuse raames midagi, mis ei ole teemaga kuidagiviisi seotud (kokakunst on küll seotud algoritmidega, aga jääb siiski arvutitest kaugele - vähemalt esialgu). Samuti ei süveneta arvutiga seonduvatesse (programmi-) tehnilistesse probleemidesse, nagu operatsioonisüsteemi madalama taseme funktsioonid ja muu sedasorti 'maagia'. Mida selle kursusel õpetatakse? Esimese astme materjalid on jaotatud 12-ks teemaks, millest üheksaga kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Nendeks teemadeks on: 1. Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?'
annaabi.ee 
