Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Omakultuur konspekt eksamiteemad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast varane inimene?
  • Mida keel mäletab?

Lõik failist

Eksami teemad
  • eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad
  • keel ja maailmavaade
    Soovituslik: 1 ( ariste ), 11 (uku masing ), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi)
  • traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus
  • traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus
  • rahvausk enne ja nüüd
    Kohustuslik: 1, 8, 9
  • mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud
  • mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud
    kohustuslik: 6, 10
  • moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal
    kohustuslik: 2, 4
    Omakultuur
    Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad
    2 suurt lugu:
  • Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J. Wiedemann , E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome- Ugri keelte sugulus .
  • Kontaktiteooria (Kalevi Wiik , Ago Künnap)
    Inimrände ajaloost
    • Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi.
    • Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi.
    • Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi.
    • Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km.
    • Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi.
    • Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi.
    • Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma – maa sünd.

    Inimtegevus enne jääaega?
    Susiluola koopas Soomes leiti tuhka . - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt.
    Mida kujutas endast varane inimene?
    • Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana.
    • 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt.
    • Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt.

    Kontaktiteooria
    • Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus , arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika.
    • Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks .
    • Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud.
    • Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled).
    • Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased , kes olid rändlevad kütid .
    • Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid , kaukaasia keeli kõnelevad rahvad.
    • Kolm refuugiumi asustuslähetena.
    • Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega.

    ( Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal)
    • Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi , balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased.

    Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled)
    Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi , Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria ( Hispaania , Prantsuse).
    Soome-Ugri (Eesti, Marid , Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania , Itaalia)
    Euroopa keelekaart tänapäeval
    Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda:
    • Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv!
    • Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%)
    • Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne.

    Keelepuu-teooria
    • 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali /soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi.
    • Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel.
    • Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule.

    Uurali keelepuu
    Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres
    Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere
    Läänemeresoome keelepuu
    Eesti, Soome, Liivi, Karjala ,
    Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas!
    Eesti keele tüvevara omatüved
    uurali
    soome-ugri
    soome- permi
    soome-volga
    soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu
    läänemeresoome
    liivi-soome
    eesti
  • Loeng
    Eesti keele tüvevara omatüved
    Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
    indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss
    balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas
    germaani ader, haldjas , koer rikas, varas
    slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav
    läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait
    alamsaksa amet, arst, hammer, kokk , kool köök, õli, ääs
    rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd
    vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar , tubli, vurle
    saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts
    soome aare , julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas
    muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi)
    anglo-ameerika
    Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada)
    Keel ja maailmavaade
    Keel ja tegelikkus
    Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine
    • Kas keel peegeldab või loob tegelikkust?

    Keelelise relatiivsuse hüpotees
    Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru.
    Uku Masingu (1909-1985) vaateid
  • Vasakule Paremale
    Omakultuur konspekt eksamiteemad #1 Omakultuur konspekt eksamiteemad #2 Omakultuur konspekt eksamiteemad #3 Omakultuur konspekt eksamiteemad #4 Omakultuur konspekt eksamiteemad #5 Omakultuur konspekt eksamiteemad #6 Omakultuur konspekt eksamiteemad #7 Omakultuur konspekt eksamiteemad #8 Omakultuur konspekt eksamiteemad #9 Omakultuur konspekt eksamiteemad #10 Omakultuur konspekt eksamiteemad #11 Omakultuur konspekt eksamiteemad #12 Omakultuur konspekt eksamiteemad #13 Omakultuur konspekt eksamiteemad #14 Omakultuur konspekt eksamiteemad #15 Omakultuur konspekt eksamiteemad #16 Omakultuur konspekt eksamiteemad #17 Omakultuur konspekt eksamiteemad #18 Omakultuur konspekt eksamiteemad #19 Omakultuur konspekt eksamiteemad #20 Omakultuur konspekt eksamiteemad #21 Omakultuur konspekt eksamiteemad #22 Omakultuur konspekt eksamiteemad #23 Omakultuur konspekt eksamiteemad #24 Omakultuur konspekt eksamiteemad #25 Omakultuur konspekt eksamiteemad #26 Omakultuur konspekt eksamiteemad #27 Omakultuur konspekt eksamiteemad #28 Omakultuur konspekt eksamiteemad #29 Omakultuur konspekt eksamiteemad #30 Omakultuur konspekt eksamiteemad #31 Omakultuur konspekt eksamiteemad #32 Omakultuur konspekt eksamiteemad #33 Omakultuur konspekt eksamiteemad #34 Omakultuur konspekt eksamiteemad #35 Omakultuur konspekt eksamiteemad #36 Omakultuur konspekt eksamiteemad #37
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ydresab Õppematerjali autor
    eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad. keel ja maailmavaade...

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    34
    doc

    Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

    oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    thumbnail
    21
    pdf

    Folkloristika alused KONSPEKT

    Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara ­ termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor ­ Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule ­ eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võtt

    Folkloristika alused
    thumbnail
    38
    doc

    Folkloristika kordamisküsimused

    Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus;

    Kirjandus
    thumbnail
    13
    docx

    Folkloristika eksam: kordamisküsimused

    Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor ­ rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümi

    Kultuur
    thumbnail
    28
    docx

    Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2017)

    Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara ­ termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused ­ käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule ­ eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarn

    Kultuur
    thumbnail
    12
    docx

    Folkloristika kordamisküsimused

    1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara ­ arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised ­ käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor ­ termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule ­ folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tu

    Folkloristika alused
    thumbnail
    13
    docx

    Folkloristika alused 2014-2015

    Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni

    Folkloristika alused
    thumbnail
    13
    docx

    Folkloristika alused.

    Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni

    Folkloristika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun