Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugadest punutud märss; lähkrid/länikud joogi jaoks Vanad söögitraditsioonid (lauakombed) Peremees istus laua otsas, mehed seina ääres, naised välisküljel, lapsed seistes laua ääres Lauas tarbetut juttu ei aetud Lauale ei tohtinud tilgutada Süües ei tohtinud lugeda Söögilauas ei ringutata Lauda pühiti valgest linast või takust lapiga
vette- moodustus paras puder. See pandi hapnema. Kui kestad pinnale kerkisid, lasti puder läbi sõela või riide ka pigistati kuivaks. Läbikurnatud leem pandi patta keema. Kile keedeti niikaua, kuni see paksenes. Mulgi perenaised tegid kama. Selle valmistamine nõudis vähe aega. Hapupiima sisse oli vaja segada kamajahu. Jahu ei võinud jääda tükki. Valmis kama pidi kohe sööma. Kamajahust sai teha veel kamakäkki. Seda tehti rõõsa piima sisse. Õlu, taar ja kohv Traditsiooniline jook oli õlu. Õlletegemise eest pidi hoolt kandma juba vilja tuulamse ajal. Paremad viljad pandi kõrvale. Jaaniks tehti heinataari. Mihklipäevaks ja jõuludeks tehti õlu. Lisaks oli palju sündmusi, kus õlleta läbi ei saanud, näiteks matused ja pulmad. Õlle tegemine oli pikk protsess, mis algas linnaste valmimisega. Õlle tegemiseks oli tarvis mitmesuguseid riistu ja anumaid. Naistele meeldis tarr
AS VALMAR Teie 31.01.2013 1/20 Tootmisosakond Lai 11 Meie 19.01.2013 13/29 21000 RAKVERE Raamatupidamises vajaminevate materjalide tellimine Lugupeetud tootmisdirektor Soovime tellida juurdelisatud näidiste järgi valmistatud: käibedeklaratsioon 1000 tk kontoristid 2000 tk kassaraamat 1000 tk pearaamat 1000 tk maksudeklaratsioon 230 tk Triin Samra Juhataja Mare Taar 632 271 [email protected] Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda E-post: [email protected] SEB Registrikood 568676398763 OÜ KARU KOOGID Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda E-post: [email protected] SEB
Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest. Paikkonniti ja
.." (Pearu) · ,,...varandus seisab tõele lähemal." · ,,Peksteski põle minu eit nii hea, kui sinu eit peksuta." (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks."
Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. Tähtpäevadeks pruuliti õlut. Õlu tehti harilikult odralinnastest
Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri
mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo kogu aeg oldi riius. Taheti kttemaksta alanduse eest. Kirjuta vlja 3 sulle olulist tsitaati. Kirjuta hekohta, miks see sulle thtis on. 1
talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu, peamine jook kuni hakkati õlut valmistama. • Taar on odra- või rukkilihtjahust hapendatud jook. • Õlut valmistati kõikideks olulisteks tähtpäevadeks, tööde alguse puhul ja talgutel. • Kalja saadi õllepärast. • Kevadel oli joogiks kasemahl. toidunõud • 18. sajandi toidunõud olid valmistatud puust • Talupere sõi ühest kausist ja jõi ühest
Kartuleid keedeti koorega, kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest: Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju. · Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. · Palju kasutati meejooki (e. mõdu), mis valmistati meest, veest ja pärmist. · Kevadetti joodi kasemahla. · Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. · Tähtpäevadeks pruuliti õlut.
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres süüdi ka väga palju , miks Krõõ...
Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest, hakkas segakama levik laienema. Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset. Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba, istusid selle ümber ja sõid lusikaga. Söömiskomme 19. sajandi lõpus suurtalude tekkimise aegu hakkas sagenema komme, et pererahvas sõi eraldi teenijarahvast, mida mujal Eestis ei esinenud.
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi...
toidukord, oli see siis õhtul või lõuna ajal, sisaldas ühe toidu kas äsja valmistatud või soojendatud leeme, roa või pudru. [] Eestlase põline toiduaine eelmistel sajanditel oli teravili ja kõige tähtsam teraviljatoit oli leib. ,,Rukkileib on peremees" või ,,Rukis on maja peremees," kinnitas vanasõna, ja ,,Peremees peab ikka lauapääl olema" (Häädemeeste). Leib hapupiimaga või selle puudumisel kördipiim, ivajook, rokk, taar või kali leiva peale rüüpamiseks loeti juba söögikorra eest. Kui leivale mõnikord ka võid peale sai või silku kõrvale võtta oli, polnud küsimustki toidu nappusest. ,,Silk sirutab ja kali kasvatab," trööstis vanasõna. Tugevama toidu korral, milleks peeti putru ja kaunviljadest paksu rooga, leiba kõrvale ei võetud, sest ,,oli patt süüa kahte kõrust korraga". [] Põhjamaistes looduslikes tingimustes tuli sügiseks kogutud tagavaraga üle talve ära
Mari ise polnud oma sõnadega päris rahul. Ta oli küll puhtast südamest rääkinud, kuid ta polnud oma südant puhtaks rääkinud. Mari oli selline tegelane, et pärast seda kui Juss ennast Andrese ja Mari imeliku suhte tõttu üles poos, tema süda päris puhas ei olnud. Selle pärast pidi ta kannatama elu lõpuni, kuigi tema selles süüdi ei olnud. Autor polnud temale jätnud mitte mingit teist teed, kui see mis tal oli. Rätsep Taar oli nimelt arvamusel, et seni, kui inimene pole varanduslikult kindlustatud, ei või temal tõsist arusaamist isamaaarmastusest olla... Nõnda oli siis tema tuhanderublane ideaal ühtlasi ka isamaaline ideaal. Ja "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Üldiselt selles raamatus viiteid poliitikale ei ole. Siin on ka välja öeldud miks. Pärast Andrese avastust, et tõe ja õiguse
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
20 sajandi alguses kui piima ja mune jätkus, tehti odavat ja käeparast lumepalli suppi. Uute küpsetamis võimaluste tekkimisega hakkasid levima biskviit, tortide, kookide küpsetamine. Biskviitide vahele pandi haput moosi ja peale kodust või suhkruga vahustatud kreemi. Kevadel joodi rohkesti kasemahla. Kasemahlast kääriti heina ajaks mahlakalja lisades sellele leivatükikesi ja linnaseid. Igapäevasteks jookideks oli ka hapuroka taar või kali. Õlu oma suure toite väärtusega energia ja vitamiini rohkusega oli toidulaual tähtis osa. 15 sajandil hakati liivimaal viina põletama. Viinast õllele konkurenti ei saanud. Õlu oli osaline pidudel. Õllest valmistati soe õlu. Vana pidulik oli meest kääritud mõdu. Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki
Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks. KUTTB 1-kõ Tarmo Vaarmets 2013 a. Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena.
jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse
jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas. 5
Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. likumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV
hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Vee joomist võeti keskajal kui märki puudusest. Linnas hoiduti palja vee joomisest juba puhttervislikel kaalutlustel, inimestele polnud teadmata selle võimalik nakkusohtlikkus. (1) Levinumaid teraviljast hapendatud jooke keskaja Tallinnas oli dunnnber. Ei allikate ega kirjanduse põhjal saa üheselt selgeks, mis joogiga oli tegu, kas kalja või lahja õllega. Samuti jääb selgusetuks taari ja kalja vahekord. Aliise Moora järgi on taar ja õlu omaette tehtavad joogid, kali aga õllepärast saadud jook. Sääraselt valmistatud jooki nimetab Thomas Hiärne hoopis taariks (tahra). Igatahes on Moora väitel mõlemad jooginimetused ,,taar" ja ,,kali" laenatud ka baltisaksa keelde, mis peaks näitama, et tegu oli kohalikku päritolu väga vanade jookidega. (1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud
Paremad toidud aitasid tähistada pulmi, sündi ja matuseid, samuti suuremate tööde lõpetamist ja kõiki olulisemaid kalendritähtpäevi. Sageli tuli süüa ka väljaspool kodu, teomehel ja teovaimul oli mõisatööl kaasas oma söögikott, mõisavoorilistel teemoon, karjastel lõunamoon, ka heinamaale minnes oli soe söök kaasas. Moona võeti tavaliselt kaasa kasetohusugadest punutud märsiga, sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega toidukarpides soolasilgud, lähkris kali, taar või piim. 4.1.Vanad söögitraditsioonid Teraviljatoidud Toiduviljana kasvatati peamiselt otra ja rukist, teisi teravilju tunti vähem. Kaer läks hobuste söödaks. Odratoitude söömine ulatub Eestis kaugele maaviljeluse algusaegadesse. Oder püsis eestlaste toidulaual olulisel kohal 19.sajandini alguses uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest keedetud (tera)rooga, mida võib pidada meie vanimaks teadaolevaks teraviljatoiduks
räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi, soo ei kõlvanud ikka põlluks jne. Loomade seas hakkasid liikuma haigused. Mari arvas, et Pearu kätetöö, Mari soovis, et loomi paremini kaitstakse. Sündis Mari ja Andrese teine laps Ants. Varrud(pidustus lapsele nime andmiseks), suurem pidustus. Ka nelipühad. Suurem rahvas on koos. Köster peab kõnet. Taar, rätsep, otsustab, et ei õmble enam Pearule. Pearu võtab püksid jalast, paneb need rätsepale pähe ja saab naiste käest peksa. Rätsep üritab Köstrile oma teenuseid pakkuda. Räägitakse isamaalistel teemadel. Räpsepa arvates saab olla alles siis isamaaline, kui on piisavalt varandust hinge all. Järgmisel talvel suri palju lapsi haigusesse. Arvati, et asi sai alguse Kassiaru Jaskalt, kes äritses hobustega
Põgenes kohustuse eest, läks sõjaväkke, tuli tagasi ja oli maailma hädiseim, elasid Miina ja lapsega koos saunas. Lihtne, naiivne, ullike. 16. Vanatüdruk Miina ligi 30, elutud ja tuimad silmad, lai nina, tugevad jalad. Teda polnud vist keegi kunagi armastanud ja näis, nagu ei võiks ka tema kedagi armastada. Tahtis last. Saigi Jaagupiga lapse. Andres ajas ta Vargamäelt ära (patu pärast, polnud abielus). 17. Rätsep Taar lüheldane, matsakas, värske näovärviga, elavate ja lapselikult heledate ning süütute siniste silmadega, mis aina nagu naeratasid. Laulda võis hommikust õhtuni, kui poisid-tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu ainuüksi Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt
*Varsti hakkas Andres uusi kambreid ja uut rehielamut tegema. Siis kandsid Liisi ja Maret naabripoistele saepuru ja laaste, millest poisid ehitasid kindlused ja lumemäed, et sõda mängida.*Nelja aasta pärast sündis uus laps- Ants.*Andres tahtis uue aida ehitada, sest vana ei mahutand enam vilja ära, kuid Mari tahtis uut lauta, sest loomad jäävad haigeks ja surevad. Mari oli jälgi uurinud ja avastanud, et need tulevad Orust.*Antsu varrudele tuli ka Pearu. Olid seal ka köster ja rätsep Taar. Juttu tuli isamaalistest teemadest ja Pearu läks Taariga tülli ning võttis oma püksid jalast ning pani need rätsepale pähe. Selle tembu tõttu sai Pearu küla naiset käest nõgese ja vitstega tappa. Lõpuks palus ta andeks.*Järgmisel talvel hakkasid küla lapsed järjest surema. See sai alguse Kassiaru Jaska lastest.. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges
mis reeglina rajati tooraine juurde(Kärdla klaasimanufaktuur, Narva) Eluolu ja olme: talupoja kultuur oli olulisel kohal. Toitumisharjumused jäid samaks leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud lihatoidud. Igapäevaseks joogiks oli kali, mõdu ja taar. Tähtpäevadel ohjeldamatult viina ja õlut. Rootsi ajal tuli rahvariiete kandmise komme. Pikitriibulised sellikud, pottmütsid ja meestel murumütsid pidupäevadel. Hakati ohtralt rajama kõrtse. Kõrtsis käimine muutus elu lahutamatuks osaks. 16951697 olid nn suure nälja aastad, kõige suurem näljaperiood Eesti ajaloos, 70 75000 inimest suri nälga. Põhjasõda 17001721
Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud). XXXVII Tööjõudu Vargemäel napib, kurbus käib ringi. Karla on kroonus, Maret on tema pärast kurb. Tisleri- Sass tuli Mareti kosja, Andres alguses ei lubanud pärast aga lubas. Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist. Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba
Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks. Punane: punamadara (gallium boreale) juured, taar, maarjajää; putkeõied, paakspuu- või kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva. Algul lõng maarjajää lajusesse, siis kollasesse lahusesse, natuke keeta. Kolllase lõnga jaoks võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde)
ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493-500).
marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD Eesti eelroad: heeringad sibula ja hapukoorega, suitsuangerjas (suitsutatud või marineeritud, suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad.
Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga. Indrek armus iseteadmata Millisse. Indrekule pakuti tööd vallakirjutaja juurde, poisile töö meeldis, kuid Andres ei tahtnud teda sinna lasta. Läks Hundipalu Tiidu juurde jutule. Arutasid ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
need Vargamäe omad". Mari ise polnud oma sõnadega päris rahul. Ta oli küll puhtast südamest rääkinud, kuid ta polnud oma südant puhtaks rääkinud. Mari oli selline tegelane, et pärast seda kui Juss ennast Andrese ja Mari imeliku suhte tõttu üles poos, tema süda päris puhas ei olnud. Selle pärast pidi ta kannatama elu lõpuni, kuigi tema selles süüdi ei olnud. Autor polnud temale jätnud mitte mingit teist teed, kui see mis tal oli. Rätsep Taar oli nimelt arvamusel, et seni, kui inimene pole varanduslikult kindlustatud, ei või temal tõsist arusaamist isamaaarmastusest olla... Nõnda oli siis tema tuhanderublane ideaal ühtlasi ka isamaaline ideaal. Ja "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Üldiselt selles raamatus viiteid poliitikale ei ole. Siin on ka välja öeldud miks. Pärast Andrese avastust, et tõe ja õiguse vahel on väiksem seos, kui arvatud, on sellega
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma i...
Sissejuhatus Oma referaadis annan ülevaate religiooni levikust ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. Oma referaadi olen koostanud teose ,,Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" põhjal. Peatükid on jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus. 1 Hendrik ja tema aeg Ajal, mil preester Henrik tegutses ja kirjutas oma Liivimaa kroonikat, põrkasid Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja L...
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. Erisugused kadakajoogid. Joogipoolise valmistamiseks on kadakamarju kasutatud mitmel viisil. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadakamarjadest taar ja kali. Marikäbisid kasutati kas tervelt, purustatult või jahuna. Mõnel pool hautati kadakamarju enne ahjus. Lõpuks valati toorainele kuum vesi peale ja märjukesel lasti astjas hapneda. Kui marikäbidest saadud virdele lisati pärmi ja humalaid ning lasti siis käärima minna, saadi ehtne kadakaõlu. Kadaka marikäbisid lisati ka odralinnastest pruulitud õllele, et joogi maitset parandada. Kõige lihtsam kadakamarjajook saadi marju kuuma veega üle valades
Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
teoinimene nagu ta isa, vaid rohkem elunähtuste üle juurdleja. Pärast 1905.a. revolutsiooni palangut jääb ta ka hilisemail aastail leppimatuks klassiühiskonna pahede suhtes. Indreku leppimatus ühiskondliku vale ja ülekohtu vastu ning unistus täiuslikumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV
Pärast 1905.a. revolutsiooni palangut jääb ta ka hilisemail aastail leppimatuks klassiühiskonna pahede suhtes. Indreku leppimatus ühiskondliku vale ja ülekohtu vastu ning unistus täiuslikumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV
Otsene, Kaudne, remargid lavakujundus verbaalselt alltekstiline Tegelaste nimed helitaust Enesekohane, Võõrkommen- iseenda kohta taar, teised Mitte- tegelased verbaalne analüüsitava Vastand- ja liitlastegelaste monoloog süsteem dialoog tegelase kohta Keha, zestid, liikumine,
isa, vaid rohkem elunähtuste üle juurdleja. Pärast 1905.a. revolutsiooni palangut jääb ta ka hilisemail aastail leppimatuks klassiühiskonna pahede suhtes. Indreku leppimatus ühiskondliku vale ja ülekohtu vastu ning unistus täiuslikumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV
üle juurdleja. Pärast 1905.a. revolutsiooni palangut jääb ta ka hilisemail aastail leppimatuks klassiühiskonna pahede suhtes. Indreku leppimatus ühiskondliku vale ja ülekohtu vastu ning unistus täiuslikumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV .
· eesmärgid; · struktuur; · ülesanded, · tehnoloogiad (sh organisatsioonilised, juhtimisalased, tehnilised jne.), · inimesed. Organisatsiooni kultuur ehk ettevõtte kultuur on väärtuste, ootuste, uskumuste ja normide kogum, mis ühendab organisatsiooni liikmeid. Sõna "kultuur" kasutatakse siin keskkonna mõistes, aga see on kasutatav ka organisatsiooni siseselt. Organisatsioonide kultuuride erinevust illustreerib vanasõna: teises talus teine taar. Organisatsiooni kultuuri analüüsi seisukohalt on olulised: - suunitlus, kas organisatsiooni kultuur toetab organisatsiooni eesmärke või ei; - küllastatus, kas organisatsiooni kultuur on jaotunud ühtlaselt; - tugevus näitab organisatsiooni kultuuri aktsepteerituse (omaks võtmise) astet. Organisatsiooni kultuur ühtlustab töötajate käitumist, stabiliseerib ettevõtte talitlust ning vähendab vajadust formaalse juhtimise ja for-maalse kontrolli järele.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
