Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%),
Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18- aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli
67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra kõrgem tase. Internetiühendust omavate leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2011. aastaga kasvanud 3%. Kõige rohkem leibkondi omab internetiühendust jällegi Hollandis (93%), Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole leibkondadest omab internetiühendust Kreekas(42%), Bulgaarias (44%), Rumeenias (45%) ja Portugalis (48%). Interneti teel kõnede tegemine Internetiteel kõnede tegemises on Eesti leibkonnad esirinnas seda võimalust kasutab 48% leibkondadest. Eestist aktiivsemad interneti teel helistajad on Leedus (64%), Bulgaarias (52%) ja Lätis (51%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel helistamist Portugalis (15%) Rumeenias (16%) ja Hispaanias (18%). Teenuspakettide kasutamine 53% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette. Selle tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas. Kõige enam kasutavad teenuspakette Hollandi
vahendid oma eksistentsi korrashoiuks. Põhiliste vajaduste kontseptsioonist rääkides toob Townsend näiteks ILO käsitluse 1970.-te aastate keskelt, milles arvestatakse kahte faktorit. Esiteks: perekonna minimaalseid vajadusi eratarbimisel (nagu toit, riietus jms.); teiseks: olulisi avalikke teenuseid, millega varustatakse ühiskonda laiemalt (nagu puhas joogivesi, sanitaarkontroll, ühistanspot jms.)(Townsend 1987, lk 66-67). Absoluutses vaesuses elavad leibkonnad, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset ehk absoluutse vaevuse piiri. Absoluutse vaesuse määr näitab leibkondade või iskute osakaalu, kes paiknevad allpool absoluutse vaesuse piiri (AVP). Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena.
Iga neljas põhihariduse või sellest madalama haridusega inimene elab vaesuses, kõrgharidusega aga iga kuueteistkümnes. Hea hariduse korral on väga suur võimalus saada suure sissetulekuga töö, mis muudab vaesusesse sattumise võimaluse väikeseks. Samas aga hea haridus ei garanteeri suure sissetulekuga tööd, ega ka mittesattumist vaesusesse. Vaesusesse sattumisel mängib üpris suurt rolli ka leibkonna suurus ja koosseis. Eesti rikkaimad leibkonnad on lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad. Vaesuses elab selliseid perekondi vaid 3%. Vaesuse risk suureneb aga peredes, kus on rohkem kui kahe lapse olemasolu. Suuremas vaesuses elavad üksikvanemad ja paljulapselised pered. Seda seetõttu, et lapsed on kuni täisealiseks saamiseni vaid kuluartiklid, mistõttu ei suudetagi madala palga korral tagada lastele hea elu. Esineb ka selliseid perekondi kus ükski tööealistest vanematest tööl ei käi. Sellistest perekondadest 80% elab vaesuses
2)Valimdispersioon Vastav EXCELIi funktsioon: VARP 3)Valimstandardhälve Vastav EXCELi funktsioon: STDEVP 3)Valimstandardhälve Vastav EXCELi funktsioon: STDEVP Valimkeskmiste arvutamine Tabel 1 Tulu Kulu Palk Leibkonnapea on kõrgharidusega 6850,757 5085,906 12739,7 Leibkonnapea on muu haridusega 2003,218 2022,6716 3216,24 Kõik Leibkonnad 3 388,23 2 897,88 5 937,23 Tabel 2 Tulu Kulu Palk Leibkonnapea on mees 3847,9848 3330,756 7071,88 Leibkonnapea on naine 2238,84 1815,695 3100,6 Kõik Leibkonnad 3 388,23 2 897,88 5 937,23 Tabel 3 Tulu Kulu Palk
Inimesed, kes on oma haridusse rohkem panustanud, on ka paremas majanduslikus olukorras. Omaette küsimus on aga see, kas kõik, kes tahaksid haridusse panustada, saavad seda endale võimaldada (9). Vaesusesse sattumise risk oleneb samuti leibkonna struktuurist. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta. Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib ka leibkonna koosseis. Lastega leibkonnad on majanduslikus mõttes haavatavamad kui lasteta leibkonnad. Üksikvanemad ja lapserikkad pered on vaesusriskis ka siis, kui üks vanematest töötab. Töötavate vaeste hulka kuuluvad enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas
Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009, esimene poolaasta 2009, first half-year NOORTE JA KESKEALISTE LEIBKONDADE ÜÜRIKULUD VÕRRELDES OMATARBE ELUASEMEGA (OMATARBE ELUASE =100%) Aasta Noored Keskealised üürnike leibkonnad üürnike leibkonnad Noortest leib- Üürikulu Üürikulu Keskealistest Üürikulu Üürikulu kondadest sotsiaal- turuüüri leib-kondadest sotsiaal- turuüüri üürnike üüri korral korral üürnike üüri korral korral leibkonnad leibkonnad
ületunnid. *. Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed). d) Järeldus: Suurem osa käib tööl nagu ikka 40 h nädalas, aga kes on käinud juba üle 10. aasta koolis, töötavad ka vähem. Ja inimesed, kes on koolis käinud 15-16 aastat ja alla selle, teevad nädalas ka rohkem kui 40 h tööd ja seda ilma ületundide arvestuseta. 6. a) Kas sissetulekust sõltub laste kodust varasem lahkumine. b) Kihtdiagramm c) e) Järeldus: Leibkonnad, kus sissetulek jääb alla keskmise, lahkuvad lapsed varem kodust alustades iseseisvat elu.
Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon) Süvavaesus leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski vaba kiht leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri. 36. Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta
ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. [Majanduse ABC]. Allikas: Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid, sügis 2008. Tabel 1.1; 1.2 Joonis 1. Lorenz´i kõverad leibkondade netosissetuleku põhjal 1998. ja 2007.a. Analüüsi tegemiseks on reastatud leibkonnaliikme netosissetulek kasvavas järjekorras ja on jagatud kümnesse detsiili ehk tulukusgruppi. Väiksema sissetulekuga leibkonnad on esimeses ja suurima sissetulekuga leibkonnad on viimases ehk kümnendas detsiilis. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. Ebavõrdsuse kirjeldamiseks kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2
Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi, muld! Mammon trügib sulle teejuhiks, suretab surmagi. ALANDATUD JA SOLVATUD Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust, tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki. Meediapila, parlamendiparinaid. Valitsuse valskust. Sotsiaalne redel läbi saetud. Inimene numbriks nullitud, tähenduseta, orjaks arvatud, koos toaga müüdud tagaselja ? leplikud leibkonnad tõstetud telki.Edasi globalismi võidule! Filister, nägu vihast viltu, männikus mõnitab muulast: kõrisõlmele keerd peale! Aleksander Suur elas ennast välja, raiudes katki Gordioni sõlme. ( Mina valis just need luuletusi, sest minult nad oli lihtsam lugeda ja arusaadavam. ) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat
a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük. Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöörde käigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära.
inimesed kannatavad sõjast tulenevate probleemide tõttu, nagu eluaseme või töökoha hävimine, nälg ja loomulikult lähedaste surm. Enne Teist Maailmasõda oli paljudes Saksamaa kodudes küll vähe raha kuid mehed olid koos oma perega ja elasid tavalist elu. Kui Saksamaa sõtta läks, lagunesid pered, paljud mehed ja pojad surid, mõned neist, kes koju tagasi jõudsid, said teada, et nende lähedased on surnud. Sõja lõppedes olid paljud leibkonnad ilma peavarjuta ja isadel polnud tööd, elati näljas. Kõik need kaotused oleksid olemata olnud, kui Hitleri Saksamaa poleks sõdima hakanud. Pärast sõda inimesed väärtustasid rohkem seda mis neil olemas oli. Sõjad on meile õpetanud ka seda, et vägivaldselt alade liitmise teel impeeriumit rajada ei saa. Ajalugu on näidanud, et ka kõige suuremad ja võimsamad impeeriumid langevad, sest neid on rajatud sõjalisel teel
5)Sektordiagramm "Kõrgeim omandatud haridustase" Mis haridust omavad enim vastanuid? korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus: Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid? korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile Enim vastanuid olid vanuses 40-60 ehk ligi kaks tuhat inimest. 7)Karpdiagramm Kui suured on keskmiselt Leibkonnad? korrastasin sarnaselt Tulpdiagrammile 8)Korrelatsioonianalüüs Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel? Seos puudub. Iseseisevtöö nr 2 1) Risttabel a) Küsimus Mis erialal te õpite? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Bioloogia erialal õpib 6 vastajat, integreeritud loodusteadustes 8 vastajat ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat. 2) Kirjeldavad arvnäitajad a) Küsimus - Kui väga te ootate jõule
müümise pärast. Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu.
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga leibkonnad eelistavad üha enam elamiskohana looduslähedast elukeskkonda. Statistikaameti andmetel elas 2011. Aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesus või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud.
millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulude osatähtsus kogukuludest. Sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal näitab elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jääb muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi, kui oli majansutõus ajal. Linnaleibkondadele on läbi aastate olnud suuremad kogukulutused kui maal elavatel leibkondadel. (Potisepp 2011:121) Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise ostma, mistõttu nende toimetulek on raskem, kuigi tööealisest elanikkonnast on töö leidmine linnas lihtsam võrreldes maaga. Kui oli majanduskriisi tipphetk, said need maainimesed paremini hakkama, kes kasvatasid endale toitu ise. Leibkondade toimetulekuks on määratud toimetulekutoetused nendele, kes ei saa ise hakkama.
Noorte jaoks oluline on jagada inimesi noorteks, vanemateks ja päris vanadeks. Elukoha järgi võib elanikke jagada maa-ja linnainimesteks, samuti tallinlasteks ja väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks. Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna sissetulekute vahemikud, näiteks 10 000-100 000 eek sissetulekut leibkonna kohta kuus, 3000-10 000eek leibkonna kohta kuus, alla toimetulekupiiri elavad leibkonnad jne. Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1
Nimelt suurem osa eramuis on väga kehvas seisus ja paiknevad väikelinnades või agulites. Viimastel aastatel on inimesed siiski oma elutingimusi märgatavalt parandanud. Kõige põhilisemaks muutuseks on mugavuste soetamine (avaramad ruumid, soe vesi jne). 1 -2- 20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir, mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid
*Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük. Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *industriaal e.Tööstusühiskond-19 SAJ.inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ
keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Eestis elab 25 000 aadressita inimest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesuspiir Ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Vaesteabi najal ellujääjad ja nn 'prügikastiinimesed' on meie naabrid. Nad tekitavad paljudes imelikku ebamugavustunnet, kuigi tõdeme, et nende olemasolu on paratamatus.
töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse kaasatud umbes 2200 leibkonda. Töötuks (unemployed) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); · on töö leidmisel valmis kohe (2 nädala jooksul) tööd alustama; · otsib aktiivselt tööd.
kõiki valitud klastrisse kuuluvaid objekte. · ei nõua kogu üldkogumi nimekirjade olemasolu; · klastrid võiksid olla (aga ei pea tingimata olema) suhteliselt sarnase sisemiselt heterogeense struktuuriga (populatsiooni mikromudelid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 6. Mitmeastmeline klastervalim - pärast klastrite valikut esimesel etapil järgneb klastritest objektide juhuslik valik teisel (ka kolmandal jne etapil: näit. elamublokid -> leibkonnad -> indiviidid) Tõenäosuslike valimite alaliigid Tõenäosuslikke valimeid liigitatakse veel: 1. Proportsionaalne valim - igal üldkogumi elemendil on võrdne võimalus valimisse sattumiseks, tulemused on otse laiendatavad üldkogumile. Võimalik valiku eri etappidel kombineerida valimisse sattumise tõenäosusi proportsionaalse valimi saamiseks. 2. Mitteproportsionaalne valim - (eri kihtidesse või klastritesse) kuuluvate objektide tõenäosused valimisse
esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997
Vaesed mängivad suhteliselt väikest rolli poliitilistes protsessides Absoluutne vaesus Rowntree uurimuse raames töötati koostöös toitumisteadlastega välja normatiivne toidukorv, mis arvestas nii toidu kalorsust kui ka selle mitmekesisust ja pidi tagama tööealiste inimeste täistöövõime. Minimaalsele toidukorvile lisati minimaalne üürisumma ja väga napid kulutused rõivastele ja jalatsitele. (Trumm 2010) Absoluutses vaesuses elavad leibkonnad, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset ehk absoluutse vaesuse piiri. (Tiit 2006) Absoluutse vaesuse määr näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes paiknevad allpool absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena. (Tiit 2006) Kriteeriumide ebaselgus ja subjektiivsus;
Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015 Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus. 5 2014. aastal diskuteeriti Eestis palju perekonna kui institutsiooni tähenduse ja samasooliste kooselu seadustamise üle. Kooseluvormide mitmekesistumisele
67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil 78 kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine 79 kasvab teenindussektori osatähtsus 80 teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus 81 haritud spetsialistid 82 juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud 83 valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate 84 elustiilide lähenemine Heaoluriik 1.2
sajand kuni 20. sajandi teine pool. See jaotatakse kolme etappi. 19. sajandi algus kuni sajandvahetus tehnika kasutuselevõtu aeg. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimesed kümnendid uued leiutised ja avastused. Pärast II maailmasõda 1945 mikroelektroonika. Inimsed tegelevad töölevas sektoris. Tekkisid suurettevõtted, sest tekkis liinitöö. Toodeti mitte endale, vaid teistele väga suures koguses masstoodanguna. Kindel tööaeg. Leibkonnad muutusid tekivad väikesed pered, kes elavad linnas. Toimub linnastumine. Tekivad inimesed, kes enam tööd teha ei saa, näiteks vanurid ja lapsed. Majandusmudeli toimimiseks pidi riik hakkama inimesi toetama. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on varanduslik, oluliseks saab raha. Bürokraatia, sest pidi hakkama pikemalt ette mõtlema. Kanveiermeetod tööstuses. Võeti kasutusele leiutisi. Töö tootmisprotsessi parandamiseks. Postindustriaalühiskond oli 20. sajandi viimane veerand
infrastruktuuri arendamise kaudu, nt - vee- ja kanalisatsiooni atrofeerunud torustiku väljavahetamine ja vee kvaliteedi tagamine EL struktuurfondide kaudu; 3. korterielamutes ühistute asutamine ja nende tegevuse toetamine; 4. suuremat tähelepanu osutatakse sundüürnike ja noorte peredega probleemidele KOV küsitlus 2001. a näitas, et üürileandmist võimaldati kõige enam järgmistele gruppidele elanikkonnast: 1. leibkonnad, kes on oma elamispinna kaotanud õnnetuse, nt tulekahju vms tagajärjel või/ja kelle elamispind kuulub lammutamisele (94% KOV-s) 5. tagastatud majade üürnikud (75% KOV-des) 6. lasterikkad pered (75% KOV-des) 7. leibkonnad, kes on eraomanikule kuuluvast eluruumist välja tõstetud üürivõlgade tõttu ja pole suutelised endale uut elamispinda leidma (60% KOV- des) 8. madala sissetulekuga leibkonnad (69%) 9
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töise...
tavaliselt uute, tootlikumate masinate, seadmete ja tootmisviiside kaudu. Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad, taimestik ja loomastik, ilmastikutingimused) Füüsiline kapital (masinad, seadmed, tootmishooned) Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate haridustase) Tehnoloogia (uued tootmisviisid) Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta) Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh telekommunikatsiooni areng) 6. Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge Absoluutne vaesus , mis seostu inimeste põhivajaduste rahuldamatusega. Suhteline vaesus, mis viitab tulude ebaühtlusele jaotamisele riigi elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardi erinevust. Arvestuslik elatusmiinimum on defineeritud kui inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Tulujaotuse ebavõrdsus ja selle põhjused
ja kuidas õieti toimiti. 3.1 Andmete kogumismeetodid Kõige mõistlikum oleks läbi viia avaliku arvamuse küsitlus, kus kasutatakse suulist intervjuud ja paberankeedi küsitlust. Valimina tuleks kasutada juhuvalimit, ning valimi suurus võiks olla keskelt läbi 10% Eesti elanikkonnast, kes on vähemalt 18+ aastat vanad. Mõistlik oleks valim võtta leibkonnapõhiselt. Kui kasutada valimit, mis on leibkonnapõhine tuleb lähtuda kindlasti ka sellest, et leibkonnad ei oleks sarnased, sest muidu ei saada tulemuseks piisavalt laialdast vaatepilti ühiskonna probleemidest. Näiteks valida järgnevaid leibkondi: 1) Noored pered, kus on vähemalt üks laps. 2) Pered, kus on vähemalt 2 gümnaasiumis või kutsekoolis õppivat last. 3) Pered, kus on üksikvanem ja vähemalt üks laps. 10 4) Pered, kus on pensionieas inimesi.
Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks majanduses oli see, et kasvumootoritena vähenes investeeringute osatähtsus ehitusse ja konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on: · Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon
Haase (2010) leiab,et kuigi taaslinnastumist ja gentrifikatsiooni juhivad osaliselt sarnased jõud, siis kvalitatiivses mõttes on nad erinevad, kuna neil on erinevad fookused. Nad mõistavad taaslinnastumist, kui protsessi , mis kirjeldab eelkõige siselinna tugevdamist elukoha pärast, pärast pikemat allakäiku ning kirjeldab siselinna alade üleüldist elamisväärsuse ja jätkusuutliku kasutuse suurenemist, tänu erinevatele elanikkonna gruppidele. Taaslinnastumise protsessi juhivad leibkonnad, mis esindavad mitmeid erinevaid elustiili ja sissetulekuga gruppe. Kõrvale ei ole jäetud ka sotsiaalset muutust, aga see ei ole fookuses. Gentrifikatsiooni puhul on aga fookuses väljatõrjumine ja linna füüsilise, sotsiaalse ja sümboolse elukeskkonna uuendamine, juhitud valikuliste sotsiaalsete, professionaalsete ja sissetulekuga gruppide poolt. Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on
Selgitus õpetajale. Õpilaselt ei 3. Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida. 1 p saa nõuda väga sügavat analüüsi, arvestama peab õpilase sotsiaalset kogemust (elukogemust). Rahvus; tegevusala; hõivatus tööjõuturul; haridus; usutunnistus; perekonnaseis; leibkonnad; 1. Milleks põhiharidus? varanduslik kihistumine; palk/sissetulek jne. Märksõnad: põhiseaduslik õigus, põhiseaduslik kohustus, teadmised ja oskused, toimetulek
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv)
Lastega leibkond 19,3 9,3 Täiskasvanu ja laps(ed) 36,1 15,8 Ühe lapsega paar 20,9 9,9 Kahe lapsega paar 13,1 7,1 Vähemalt kolme lapsega paar 22,9 12 Muu lastega leibkond 15,6 7 Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2014 Tabelis on välja toodud 2013. aastal vaesuses elavad leibkonnad protsentides. Näha on, et lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse. Vaesuses elab ligi kümnendik lastest, kõige suurem vaesusprotsent on üksikvanemate seas. Ema, kes kasvatab üksinda ühte või mitut last ja kelle töötasu ei ulatu isegi keskmise palgani elab lastega suures vaesuses. Vaatamata madalale palgale tuleb tasuda suured arved, mis kaasnevad eluasemega. Sageli ei saa üksikvanem soetada isegi eluks hädavajalikke tarbeid.
1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal tervishoiutöötajad. Hoolekandesüsteemi kliendiuuring · 53% vastajatest arvab, et parem on abivajajatele pakkuda raha asemel tasuta teenuseid
[2] Pakri saared Asuvad Paldiskist 2 - 3 km läänes. Mõiste alla kuuluvad Suur-Pakri (11,7 km2), Väike-Pakri (12,9 km2) ning kümmekond laidu ja kari. Saarte kogupindala on 24,7 km2. Saari on kasutatud sõjaväepolügonidena juba sajandeid, alates 18. saj, kus tsaar Peeter I alustas sinna sõjasadama loomist. Saari kasutati ka esimeses maailmasõjas õppusteks ning Vene ajal asus siin 300 ha suurune lasketiir. Saartel elas 5 küla, kõik leibkonnad kihutati oma kodudest välja. Hiljem asusid sinna elama Vene sõjaväelased. Väike-Pakri põhjaossa rajatud sõjaväelinnak hoolitses märklaudade korrashoidmise eest, sest Pakri saared olid sõjaväeõppuste sihtmärgiks. Neid pommitati algul vaid suurtükiga, hiljem ka pommitajatest, mis lennutati kohale Pakri poolsaarel asuvast sõjaväebaasist. Militaarkahjustusi antud objektil uuris AS Ecoman Militaarkahjustusi antud objektil uuris AS Ecoman ning Ökoloogia ja Geoloogia Instituudi
Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks kolmandikku üksi elavad inimesed moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on lahkunud lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise kolmandiku moodustavad 2- liikmelised leibkonnad, eelkõike keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on kodunt lahkunud, aga ka lapsega üksikvanemad
a. viidi USA-s läbi tööjõu uuring, mis haaras 6000 leibkonda. Iga parameetri jaoks eraldi Eesmärgiks oli uurida, kuidas tööjõu pakkumine (töötunnid aastas) Nullhüpotees H0: bj = 0 sõltub sissetulekust ja tunnitasust. Sisukas hüpotees H1: bj 0 Leibkonnad jagati demograafiliste tunnuste alusel gruppidesse ja leiti kõikide tunnuste keskmised igas grupis. Gruppe on 36 (so valimi maht). b^ j t-test, teststatistik tj Sõltuv tunnus se(b j )
Oluliselt vähem levinud on reisiteenuste kasutamine ja internetikaubandus. Kodus on internetiühendus kolmveerandil leibkondadest, 74%-l on interneti lairibaühendus (DSL, kaabel-TV, 3G mobiilne internet jne). Vähemalt kahe täiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatest täiskasvanutest 58%-l, mis on kümme protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal. Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmete suurt kulu. Kümne ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös arvutit ja internetti ligi pooled. Kui finants- ja kindlustusettevõtetes kasutavad arvutit enam-vähem kõik töötajad, siis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning mäetööstuse ettevõtete töötajatest vaid viiendik. Peaaegu kõik kümne ja enama hõivatuga ettevõtted on kasutanud avaliku sektori
Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müüma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavatele toodetele või teenustele puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis ühiskonna seisukohalt on liiga kõrge. Majandusringlus Majapidamised ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Moodustavad kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered ja leibkonnad Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: -Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valustatud tooteid ja teenuseid. -Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss) Adam Smith- 1776.aastal raamat majandusteaduse isa. Raamat ,,Rahvaste rikkus" Hakkas vastu nii merkantelistidele kui ka füsiokraatidele. Tema vaated: -Rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad tootmistegurid -Valitsus ei tohi sekkuda majandusse
74. Deflatsiooni mõiste. Otsige, millises suures maailma-majanduspiirkonnas on viimasel paarikümnel aastal valitsenud deflatsioon ja miks? Deflatsioon - hindade üldise taseme langus Vastupidiselt inflatsioonile viitab deflatsioon üldise hinnataseme kauapüsivale langusele, mis hõlmab laia kaupade ja teenuste valikut. Deflatsiooni oluline tunnus on selle iseennast võimendav olemus: hindade languse ootuses lükkavad leibkonnad ostude tegemist edasi ja ettevõtjad viivitavad investeeringutega. See omakorda vähendab jooksvat nõudlust, sundides tootjaid ja teenusepakkujaid hindu veelgi langetama. Tekib nõiaring, mis põhjustab kogu majanduse üha tugevneva aeglustumise Jaapan demograafilised probleemid (vananev inimkond), ranged rahalised tingimused (karm rahapoliitika) 75. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt lisaks loengumaterjalile ka http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem. Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele. Diskrimineerimine (tööturul) Kas diskrimineerimine on olemas? Teema on aktuaalne 1960ndatest aastatest, selle ajaga pole loodud ühtki üldtunnustatud diskrimineerimist selgitavat majanduslikku teooriat
indiviidi käitumisele. 3. Valimi koostamine. Sihtkogumi e. üldkogumi määratlemine (ära kirjeldada keda tahetakse uurida). Valim on üldkogumi osa, mis on saadud kas juhuprintsiibil või kindlat eeskirja järgides ja mille alusel tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Sihtkogumit saab piiritled näiteks demograafiliste või toote kasutamistunnuste järgi: · teatud vanuses mehed või naised · üliõpilased Eesti Vabariigis · leibkonnad Tartus · firma x kliendid · toote y tarbijad 4. Aja ja rahakulu täpsustamine. 5. Andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine. 6. Uurimistulemuste vormistamine ja hindamine. Eesmärgiks on seejuures muutujate vaheliste seoste väljatoomine. 7. Järelduste ja soovituste väljatöötamine ning aruande esitamine. Uuringu läbiviimine võib toimuda omal jõul või spetsiaalse ettevõtte abil. Kui
Ajalugu Page 47 Tööstusrevolutsioon 5. mai 2010. a. 13:45 Energiaallikad Aurumasin Elektrigeneraator Põllumajanduse muutus Masinatega hõlpsam Vaja vähem inimesi Tehnoloogia areng Transport Kapital Pangad Linnastumine/tööjõud Palgatööliste kiht Turu olemasolu Tootmine/nõudlus Tooraine transport Tagajärjed: Urbaniseerumine Peremudel Väiksemad leibkonnad Klassiühiskond Kodanluse kõrvale töölisklass Klassivõitlus Töölised vs omanikud Poliitilised voolud Teravnevad riikidevahelised vastuolud Ajalugu Page 48 WWI 3. september 2010. a. 13:42 Imperialism- riikide soov saada ülem võimu maailmas. Kolooniate hõivamine, kolonialism 1882 - Kolmikliit: saksa, itaalia, austriaungari 1907 - antant: Inglismaa, Pr, Vene 1905-1906 Maroko 1 pr vs sk maroko üle
• Pere on ühes majapidamises elav leibkond, koos elavad ja ühes lauas söövad moodustavad pere. • Perekond on abielupaar koos lastega, need lapsed võivad olla ühised kui ka teisest abielust kui ka adopteeritud. • Mittetäielik pere on lesk koos oma lastega. • Struktuurselt eristatakse peresid nende liikmete omavaheliste seoste järgi: • Üksikud, kus pere koosneb ühest inimesest (taluperede sees oli väga harva). • Kooselu rühmad/leibkonnad moodustasid vendade ja õdede pered. • Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed • Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane. • Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos. • Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered. • Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered. • Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks.
annaabi.ee 
