) Maarahva hulgas oli lugunädalate kasutamine ajaarvestusena väga levinud. · Esimene eestlaste trükitud kalender ilmus 1731 ja kandis nime Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat. Perioodiline väljaanne, igal aastal ilmus 20 000 eksemplari. · Tänapäevane kirjalik kalender pärineb aastast 1918. Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev.
karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks. Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva. Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-olevipaev.php) 8. August - lõikus-, põimu-, vilja-, rukki- ja mädakuu Augustikuu on põllumehele viljalõikuse aeg. MAKAVEIPÄEV - 1. august Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma
kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori esindajate toetamine, rahvusvaheline vahetus, folkloori asendi määratlemine.** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva,
määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori esindajate toetamine, rahvusvaheline vahetus, folkloori asendi määratlemine.** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva,
ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Ristripatsi sümboolsesse tähendusesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa, esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
10. Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa? Eesti ja Läti territooriumi 11. Nimeta Eestis asuvaid mõisaid. Missugused leiavad neist tänapäeval turismiettevõtluses kasutamist. (vähemalt 10) 1)Eivere mõis 2)Roosna-Alliku mõis 3)Albu mõis 4)Olustvere mõis 5)Mooste mõisa külalistemaja 6)Pädaste mõis 7)Vihula mõis 8)Padise mõis 9)Keila-joa mõis 10)Loona mõis 12. Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5) Tartu Jaani kirik Püha Oleviste kirik Tallinnas Toomkirik Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid
kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub. · Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena. · Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal. Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak. · Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi. · Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas. · Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus. · Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel". Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega. · Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000. Vananev rühm, keel on hääbumas.
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juu
mõjutatud. Vanema seto keele kohta saame aimu peamiselt rikkalikust lauluvarast. Sealne keel (eriti vanemat tüüpi lauludes) on arhailine ja viitab väga ammustele algetele ning pikale kujunemisloole. Arvatakse, et soome-ugri keelte ühtsest algkeelest lahknemine algas kuskil 12 000 aastat tagasi (nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse. Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930
Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi
Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, tal
"Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on Esti rahvustoidu, nende valm. ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti toidu eripära Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli aastaaega) Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud)
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kale
muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
· muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
Lauri Honko ,,Folklooriprotsess" 1990 (eesti keeles 1998) - rahvaluule kaks ,,elu" Rahvaluule ,,esimene elu" - Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides - pärimuskultuuri kaitsmine - pärimuskollektiivide toetamine Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus Kultuurimuutused 18. sajandil - kirja valdavaks saamine - teadmistele tuginev teadmine - seisusliku ühiskonna taandumine, haritlaste kihi esiletõus, industriaalse ühiskonna kujunemine - poliitikute huvi lihtrahva vastu - sotsiaalse eneseteadvuse tõus - eeldused majandus-, kohtu-, haridusreformideks
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p�
Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne muusika vs rahavamuusika; kunstipoeesia vs ,,loomulik poeesia"). 20. Sajandil: o Esituse, muusika ja sõnade seotus (laul sünnib lauldes); o Laul ( ja selle juurde kuuluv) õpitakse pärimusrühma liikmena lauldes; o Eripärane kasutusviis ja esitustava; o Laulude seotus muude valdkondadega (mütoloogia, usund, kombestik). Eesti rahavalulu üleskirjutused
Keele arengu taset ei iseloomusta mitte üksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele väljendusrikkus (eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD .................
taasiseseisvumispäev ei võrdsustu kunagi riigi sünni aastapäevaga, on see kahtlemata koos võidupühaga kolme olulise tähtpäeva hulgas. Eristub aga 20. august selle poolest, et erinevalt 24. veebruari 1918 ja 23. juuni 1919 tähtpäevadest, kus pole enam elavaid tunnistajaid, on taasiseseisvumispäev meie mälus värske ja selles osalenud meie hulgas. Korraldatakse mitmeid pidulikke koosolekuid ja kontserte. Meie oma koduses Kaarma vallas on algatatud huvitav meeskooride öölaulupidude traditsioon. 19.augustil kogunevad Kaarma maalinnale koorid, ka rahvas saab kaasa laulda. Süüdatakse lõke, on ilutulestik. 2008.a. korraldati Tallinna Lauluväljakul suurejooneline öölaulupidu "Märkamise aeg", millega tähistati 20 aasta möödumist laulvast revolutsioonist. 8 3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD 3.1. Ameerika sügisesed pühad
2) rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted: variant, versioon (tekstide ühine algupära), redaktsioon(regionaalne lugude erinevus), improvisatsioon, kontaminatsioon (tervikteemade liitmine), variatsioon (kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist). Erinevused tulenevad tahtlikest muutustest nagu kontaminatsioon, improvisatsioon ja funktsioonimuutused ning tahtmatutest nagu unustamine. 1) traditsioon "traditio" lad. k. Üle, edasiandmine, põlvest põlve edasi andmine, jutustamine. 1. aspekt: põlvest põlve vahendatava pärimusilmingute väärtustamine. 2. aspekt: uue pärimuskultuuri loomine (heuristiline lähenemine traditsiooni mõistele: nn vanast kujundatakse uus, mis omakorda kujundatakse normist. ) ,,Rahvaluule on kunstipärane kommunikatsioon väikerühma raames" Dan BenAmos = rahvaluule ei pea olema traditsiooniline.
tähenduses, milles me seda täna tunneme. Ajakirjandus hakkas õitsema, ilmusid ,,Sakala" (1878.a; Jakobson), ,,Postimees" (1886, Hermann), ,,Perno Postimees" (1857, Jannsen) jt perioodilised väljaanded. Väga populaarseks muutusid ka kõiksugu seltsid, mis koondlasid endas sarnaste huvidega inimesi ning arendasid suuresti eesti kultuuri. 1865. aastal loodi Jannseni initsiatiivil laulu- ja mänguselts Vanemuine. Selle seltsi tegevusest kasvas välja näiteks laulupidude traditsioon (esimene laulupidu toimus 1869.aastal). 1870. aastal loodi rahvuslik teater. Kirjanduselu elavdas aga 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis loodus Jakobsoni ideest lähtuvalt. EKmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastaraamatuid, milles ilmus artikleid keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. aastatel väga hoogsalt.
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.)
Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele. 3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms
Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad. Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega, mis saabusid siia laevadel, samuti marjade ja seentega, mida kohalikes metsades leidus rohkesti. Alates 1759. a asutati abikloostri asemele kogudus kohalike eestlaste (setude) jaoks, ehitati esimene puust kirik ja määrati ka eesti preester. Sajandeid on Värskas peetud kohaliku pühaku püha Jüri (Suurkannataja Georgiuse) mälestuspäeva 6. mail (23.aprillil) vana kalendri järgi. Alates 1922. a on sellel päeval regulaarselt kogudust külastanud ka piiskop. Püha Jüri Märter ja Inglismaa patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal, on tunnustatud ida- ja läänekiriku poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on
ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE *) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst kehtestas selle sõja need, kes läksid siinsesse ristisõtta, said kõikide pattude lunastuse. *) Katoliku kirik tahtis oma mõju suurendada ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. SEE TÕI KAASA RISTIMISE. * Ristisõdijate eelised: -) Tugevam sõjategevus. -) Kindel juht. -) Head diplomaadid suutsid ühtesid maakondi teiste vastu välja mängida. * Eestlaste eelised: -) Tundsid kohalikke alasid paremini. -) Suurem motivatsioon võideldi oma vabaduse nimel. -) Linnuste olemasolu. * Eestlastelt lääne pool valitses Katoliku kirik, ida pool Õigeusu kirik. Leedulastel oli oma
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogili
a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks. Tal tekkisid Liivlastega teravad tülid ja pöördus kohe tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 a Liivimaale tagasi. Lantes esimeses liivlaste vastu peetud lahgingus, milles vöidu said sakslased. Albert sai piiskopiks pärast Bertholdi surma
Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
