VASTLAPÄEV ÜLDISELT Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa.
Vastlapäev Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas
............................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Lisad....................................................................................................................... 6 2 Olemusest Vastlapäev on iga-aastane liikuv püha, mida tähistatakse noorkuu ajal teisipäevasel päeval. Vastlapäeva arvestatakse ülestõusmispühadest, vastlapäev toimub 47 päeva enne ülestõusmispühasid. Eestis peetakse vastlapäeva, Rios sambapidusid, Lääne-Euroopas karnevale, kõikide nende pidudega tähistatakse talve ära saatmist, kuid samal ajal on see ka viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu.
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest
VASTLAPÄEV 8. veebruar 7. märts Mari murakas Vastlapäev Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8
tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades
Referaat Vastlapäev Karmen Kuldre Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk , liulaud vms. Sajand
30 Söömine 9.30-10.00 Hommikuring 10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek Traditsioonid lasteaias Tarkusepäeva tähistamine, vanavanemate päev Aiakoristustalgud Mardipäeva ja kadripäeva tähistamine, isadepäev Advendiküünalde süütamine, jõulud Talvepäevad Sõbrapäeva ja Vabariigi aastapäeva tähistamine Vastlapäev Lihavõtted Kevadpidu, emadepäev, aiakoristustalgud Lastekaitsepäev, lõpupidu AITÄH!
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed.
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi
· Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud
asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada.
Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Igal linnal ja külal on oma igiomane ja eriline fete, pidustus, mida tähistatakse tavaliselt oma pühaku päeval või viinamarjade korjamise alguspäeval. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev
10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leibadest söödi odraleiba,karask- leiba,sepikud,pannkooke, kanepiseemnekooki.Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull.
on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta kedagi võrdselt. On olemas kas paremad või halvemad inimesed, aga iga inimene on teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste peod, vastlapäev, esimene aprill, lihavõttepühad, tööpüha ja paljud muud... Huvitavaid fakte Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Nad jumaldavad ülikiireid ronge, ent ei kiirusta liigselt oma hommikutualetiga.
Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega,
kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua
vaatamisest, kes alkoholist, jne. Mis iganes meie plaanid, paastuaja kolmeks distsipliiniks on palve, paastumine ja almuste jagamine. Mis iganes ,,ohvri" me toome selle aja jooksul, see peaks olema toodud alandliku meelega ja teadmisega, et me püüame teha rohkem ruumi iseendas Kristusele. Nagu ütles Ristija Johannes: ,,Tema peab kasvama ja meie peame kahanema". See ongi lühidalt kokkuvõetult paastuaja mõte. Vastlapäev: Paastuajale eelnev päev on vastlapäev, mis on suurte pidustuste ja ürituste päevaks enne pikka 40-päevast perioodi, mil jätame suured peod ja lõbutsemised tagaplaanile. Prantsuse keeles tuntakse seda päeva Mardi Gras nime all, inglise keeles on see tuntud Fat Tuesday (Shrove Tuesday) nime all, eesti keeli on talle nimeks saanud vastlapäev. Kuigi karnevale on korraldatud laialt ka muude ürituste puhul, on vastlapäev justnimelt algselt see päev, mil karnevalid leidsid aset.
Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline
kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tänapäeval on jõulutoit varasemast mitmekesisem. Kõigepealt suuakse verivorsti, jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohlatoormoosi, pasteete, sulti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad
teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta teid kui võrdset. Te võite olla kas parem või halvem, aga igal juhul teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste peod, vastlapäev, esimene aprill, lihavõttepühad, tööpüha jpm. Huvitavaid fakte ... Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Neile meeldivad uued ameerika vidinad, kuid nad ei paku Californiast pärit sampanjat. Nad jumaldavad ülikiireid ronge, ent ei kiirusta liigselt oma hommikutualetiga. Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris.
Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja
Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja
Loovtöö Vastlapäev Üritus toimub: 04.03.2014 Tegevused: Suusavõistlus(2p;2t) Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass)
november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) – 1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama, 2) seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigade asemete alla, see pidi nende kasvule hea olema, 3) tehti vurre, sellel olevat algselt maagiline funktsioon, 4) lasti liugu, et kindlustada hea lihasaak Jüripäev (23. aprill) – 1) suplus enne jüripäeva annab hea tervise,
jahu paisuks. 4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu: · Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. · Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks. Vastlapäeva kombed ajaloos Eesti · Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja · Pärast vastlapäeva algas suur paast · Vastlapäeva teatakse ka lihaheitepäevana, sest sel ajal sai liha otsa. · Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. · Hommikuks valmistati tangupuder. · Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks. · Lapsed said lisaks veel seasaba. · Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega.
tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma
Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21.dets- toomapäev ,algab jõuludeks ette valmistumine Vastlapäev-noore kuu veebruari I teisipäev , viimane lihasöömispäev Järgmine päev- kolmapäev-tuhapäev- algab 40 päevane paast. Palmipuude püha nädal enne(vaikne nädal) paastu lõppu E,T,K,N(püha õhtusöömaaeg-selles pärit armulaud, jeesus jüngritega jeruusalemmas)R(jeesus viiakse kolgata mäele hukkamisele ,ristilöömine)L,P(vaikne päev , ülestõusmispüha) Jeesus ilmutab end esimesena jünger peetrusele. Peale ülestõusmispüha on jeesus 40 päeva maa peal
Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia- maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.
meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne
19.Tavaliseks muutus kohvijoomine.Kohvi tehti ka tammetõrudest,millele lisati siguri või teraviljakohvi.Kohvile valati peale piima,kuna suhkrut alati polnud.Eestlatele oli tavaliselt joogiks kali ehk taar.Munakohviks klopiti mune,lisati juurde rukkijahu,niiet sai veeretatada ümmargusi kuulikesi,ahjus kuivatati,ja kohvimasinaga jahvatati. 20.Joogid- kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukö rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks
tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim Vastlapäev läätsesupp, hernesupp Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas seajalgadega, oasupp kartulitega seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis,
Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida
Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev. Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba
(Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre
Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem
kalmistul sai õhutust muinsuskaitseseltsilt ja jäi püsima, ehkki mitte üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1.Volbripäev JUUNI 24. Jaanipäev JUULI 2. Heinamaarjapäev 25. Jaagupipäev AUGUST 15
ja Hiina 4,44% (2009).[2] Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades 2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2] Kombed Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja šokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on
(Jüripäevast 23 aprill Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas) 15. Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik? Lihavõtted 22 märts ...26 aprill-värvitakse mune,see tähistab uut elu ja kestvust. Algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php Vastlapäev 8veebr...7märts-lastakse liugu Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php Emadepäev 8 mai Maikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php Isadepäev 13 nov Novembrikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-isadepaev.php Advent 1dets Kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-advent.php 16
Rahvakalendri tähtpäevad. Võtame ette kalendri ja me näeme, et suur osa meie tänapäevalgi peetavatest pühadest, mis ilmtingimata ei pruugi olla riigipühad, kuid mille tähistamist rahvas sellegipoolest iseenesestmõistetavaks peab, on seotud kristlike traditsioonidega. Valentini- ehk sõbrapäev, mille nimi tuleb katoliku kiriku preestrilt, kuid juured ulatuvad eelkristlikku aega, kui seda tähistati viljakuspühana naiste jumalanna Juno auks; vastlapäev; lihavõtted; jaanipäev, mis vanadel eestlastel ja teistelgi rahvastel oli aasta tähtsaim püha, kuna sel ajal on päikese valitsemise kõrgaeg Ristija Johannesega hakkas kristlik kirik seda püha seostama ilmselt just seetõttu, et aasta tähtsaim püha nö "kiriku valdusse saada"; kõikide pühakute päev ehk halloween ka see päev määrati paljude ajaloolaste arvates 1.novembrile just paganlike traditsioonide tõttu, kuna sel ajal oli
langetatakse alles jaanipäeval kell 21.00. Soome iseseisvuspäeval (06.12) langetatakse lipp kell 20.00. Ka valimiste päeval, kui see juhtub sattuma pimedale aastaajale, langetatakse lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad. Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev,
tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna
ja lustibänd Pärgament Ida-Virumaalt · Tants algas legendaarse alguslauluga "Küll mitu aastat kestnud hirmus sõda ja tuhanded on langed võitluses....." · Enne keskööd KGB ootamatu rünnak mille võttis vastu Metsavendade jõuk. Sel aastal oli karmim kui kunagi varem · Korraldaja ilutulestikufirma TULEKILD ja ajalooklubi FRONT LINE. · Pärast rünnakut Vaikus 10 minutit. · Disko jätkus hommikul kella neljani. · Vastlapäev Mõniste ja Varstu valdade ning Ape linna ühisüritus, kus võisteldakse erinevates talispordialades: Vastlapäeval toimunud võistlused: * Veidrate sõidukite võistlus * Kelgutamine * Suusaprint * Köievedu Metsavenna talu hinnakiri 1)Metsavenna retk / täiskasvanud, grupis 1-40 inimest 3 000.- EEK iga järgnev inimene 70.- EEK/inim
Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22. veebruar- peetripäev Kombed: 19. Saj kevade alguspüha usside peletamiseks Allikad, meri hakkavad sulama 24. veebruar- madisepäev Kombed: Kardeti putukate ja usside pärast Söök/Jook: Kartuli- ja tangupuder Töö keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine Vastlapäev Noorkuu teisipäev Kombed: Euroopas vastlakarnevalid Vastlasõidud Söök/Jook: Seajalad herneste ja ubadega Vastlamäll Vastlakukal Tuhkapäev Päev pärast vastlapäeva Kombed: Käidi pihil Söök/Jook: Odrajahust kakud ja leivad Töö keelud: Pead ei tohi kammida- kõõm MÄRTS (paastukuu) 8. märts- naistepäev Kombed:
Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul · Tavandi- ehk kombestikulaulud (vastlapäev, jaanipäev, pulmad) · Karjaselaulud · Hällilaulud Aleksander Thomson (1845-1917) Lõpetas Cimze seminari. Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist ,,Kannel", tuntud veel ,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi.
TÖÖLEHT 4. Köögis 63 TÖÖLEHT 5. Kodus 64 TÖÖLEHT 6. Loomad 65 TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70 TÖÖLEHT 11. Mis on järgmine pilt? 71 TÖÖLEHT 12. Arsti juures 73 TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83
annaabi.ee 
