Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuurilugu kt küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu?
  • Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu?
  • Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust?
  • Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu?
  • Millel baseeruspõhines Tallinna jõukus?
  • Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit?
  • Mida ja keda ta ühendas?
  • Milles seisneb nn hansaaegne pärand?
  • Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa?
  • Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam?
  • Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos?
  • Millega nad silma paistsid?
  • Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed?
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu
  • Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu?
    Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased ,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik, loomastik ja inimasustus.
    Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud.
  • Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu?
    Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist
  • Eesti nime päritolu ja kasutamise areng. Kelle-mille ajendil ja millal hakkasid eestlased enda kohta nime eestlased kasutama.
    1857 pöördus Jannsen Perno postimehes eestlaste poole maarahva asemel eestlaste poole. siis hakati seda nime kasutama. Enne kutsuti eestlaseid maarahvaks,. mis saksa keeles oli Ehsten-->sealt tulenes Ehstland-->Ehstima--> Esti - land . Sealt arvatavasti tulid ka eestlased.
  • Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust? Miks?
    13 saj i algus eesti massiline ristiusustamine mõõgavendade ja saksa ordu sõjalisel toel
  • Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu? Miks?
    Liivisõda 16 saj algul algul ja sel ajal saab eestis katoliiklus otsa ja tuleb protestantism ,luteri kirik
  • Nimetage keskaegsed linnad Eestis. Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed.
    9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit )
    Tallinn( REVAL )
    Tartu ( DORPAT )
    Viljandi
    Rakvere(LESINBERG)
    Narva
    Paide (PAIŠENSTEIN)
    Haapsalu
    Vana-Pärnu
    Uus –Pärnu
  • Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus?
    Kaupmeeste ärist.tln s oli kuni 24 raehärrat
  • Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas?
    Ühendas tln tartu viljandi ja uus pärnut
    Tähtsaim kaubatee kulges liinil novgorod tln lübeck hamburg brügge london
    Idast veeti läände peamiselt karusnahka nahku vaha vilja linba kanepit ja puitu ning läänest itta laevit soola heeringaid vürtse paberit juustu veini vääris ja muid metalle ni neist valmistatud tooteid
    Liivimaa enda tähtsaimaks kaubaks oli rukis .mida veeti välja.
    Hansa on mõjutanud ida ja lääne euroopa kultuurivahetust ja ühisjooni on Hansa piirkondade linnade arhitektuuris.
  • Milles seisneb nn hansaaegne pärand? Kuidas leiab see kasutamist tänapäeval turismiettevõtluses? Korraldatakse hansapäevasid kus toimuvad laadad ja peod ,mäitused töö ja õpitoad jpm
  • Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa? Eesti ja Läti territooriumi
  • Nimeta Eestis asuvaid mõisaid. Missugused leiavad neist tänapäeval turismiettevõtluses kasutamist. (vähemalt 10)
    1)Eivere mõis
    2) Roosna -Alliku mõis
    3)Albu mõis
    4)Olustvere mõis
    5) Mooste mõisa külalistemaja
    6)Pädaste mõis
    7) Vihula mõis
    8)Padise mõis
    9) Keila -joa mõis
    10) Loona mõis
  • Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5)
    Tartu Jaani kirik
    Püha Oleviste kirik
    Tallinnas Toomkirik
    Tln s Niguliste kirik
    Saaremaal Kaarma kirik
  • Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid.
    Lõuna –Eesti:
    Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine
    Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa
    Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi :
    Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades)
    Põhja eesti
    Üsna väiksed paikkondlikud erijooned
    See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum
    Rannaalad -soome mõju
    Peipsipõhjarannikul vene –ja vadjapäraseid jooni
    Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad.
    Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid
    Iseärasuseks oli lillkiri..................
  • Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest.
    Paastumaarjapäev- Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist
    • Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist.
    • Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis.

    Maarjapäev 4
    • Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine.

    Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne
    Maarjapäev 5
    • 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord.
    • Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes.

    (Jüripäevast 23 aprill –Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas)
  • Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik?
    Lihavõtted 22 märts ...26 aprill-värvitakse mune,see tähistab uut elu ja kestvust.
    Algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php
    Vastlapäev 8veebr...7märts-lastakse liugu
      Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php
    Emadepäev 8 mai
    Maikuu teine pühapäev
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php
    Isadepäev 13 nov
    Novembrikuu teine pühapäev
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-isadepaev.php
    Advent 1dets
    Kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-advent.php
  • Teada olulisemaid rahvakalendri tähtpäevi (kolmekuningapäev, tõnisepäev, jüripäev, mihklipäev, toomapäev) ja kuude rahvapäraseid nimetusi.
    Kolmekuningapäev 6 jaanuar
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kolmekungingapaev.php
    tõnisepäev 17 jaanuar
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php
    jüripäev 23 aprill
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php
    mihklipäev 29 september
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php
    toomapäev 21 detsember
    http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php
    jaanuar-näärikuu
    veebruar –küünlakuu
    märts – paastukuu
    aprill-jürikuu
    mai-lehekuu
    juuni-jaanikuu
    juuli- heinakuu
    august-lõikuskuu
    september-mihklikuu
    oktoober- viinakuu
    november – talvekuu
    detsember-jõulukuu
  • Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi
  • Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?).
    Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased .baltisakslastest moodustus 3 seisust : aadel ,vaimulikkond,linnaelanikkond)
    1)Friedrich Georg Magnus von Berg -sangaste omanik
    Neil ei olnud seaduslike lapsi ,auto omanikud ,neil oli I maja kus oli elekter sees tal oli kõige edukam mõis mis sai kuldmedali,hakkas tegelema turismiga tal oli sugulasi soomes ja ta kutsus sealt inimesi kes maksid mõisa vaatamise eest et ta oma mõisat saaks üleval hoida.
    !!on seotud tori hobuse arendamisele
    2) Hekman kes pani aluse tori hobuse arendamisele
    3) Barclay de Tolly –Vene väejuht,võttis osa vene –rootsi sõjast ja isamaasõjast ,on saanud väga palju autasusid selle eest
    4) Fabian Gottlieb von Bellingschausen –pärit saaremaalt
    5) Krusenstern-....kiltsis suri ,viimane meesterahvas kes maeti toomkirikusse.naine on viimane inimene kes maeti toomkirikusse sest oli komme et naine maetakse oma mehe kõrvale.
    Maadeavastaja
    6) Carl Abraham Hunnius-turismiedendaja 19 saj l ,tema ehitas I kuurorti Haapsallu.(Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunnius.)
    1845 tekkis teine Tagalahe ääres märksa suurem ja mugavam mudaravila mis oli euroopas parim koht.
    7) Wiedemann- keeleteadlane eesti keele arendaja haapsalust pärit ,ta kogus eesti vanasõnu ja seal oli ka eesti mängud sees ,,Aus dem inneren un äusseren Leben der Ehsten,,
    8) Georg Julios von Shultz-Bertram arst,luuletaja , kirjamees sai tuntuks programmilise üleskutsega anda rahvale eepos ning koos sellega ajalugu.
    9) Siegfried von Vegesack -baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija
    Teoseid: Balti tragöödia.
    Eesti Päevaleht
    10) Else Hueck –Dehio( 1897 -1976)-pärit Tartust,enamuse tema teoste toimumiskoht Tartu ja selle ümbrus.
    teos,,Renata,,
  • Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed?
    Erinevad usulise kuuluvuse ja kultuuritavade kui ka keele poolest. setu keel on võru keelele küll lähedane setu murre kuid keel on teistsugune.
  • Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest?
    Nad löövad risti ette endiselt kahe sõrmega
    Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega
    Ei austata pühakuid kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666aastat
    Lastele valitakse nimed kirikukalendrist
    Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid naistel pikk seelik ja rätt peas mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega
    Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada.ei tohi jua kohvi suitsetada
    Ei jagata oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrausulistega
  • Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #1 Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #2 Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #3 Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #4 Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #5 Kultuurilugu kt küsimused ja vastused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triin pärkma Õppematerjali autor
    1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu?
    2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu?
    3. Eesti nime päritolu ja kasutamise areng. Kelle-mille ajendil ja millal hakkasid eestlased enda kohta nime eestlased kasutama.
    4. Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust? Miks?
    5. Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu? Miks?
    6. Nimetage keskaegsed linnad Eestis. Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed.
    7. Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus?
    8. Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas?
    9. Milles seisneb nn hansaaegne pärand? Kuidas leiab see kasutamist tänapäeval turismiettevõtluses?
    10. Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa?
    11. Nimeta Eestis asuvaid mõisaid. Missugused leiavad neist tänapäeval turismiettevõtluses kasutamist. (vähemalt 10)
    12. Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5)
    13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid.
    14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest.
    15. Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik?
    16. Teada olulisemaid rahvakalendri tähtpäevi (kolmekuningapäev, tõnisepäev, jüripäev, mihklipäev, toomapäev) ja kuude rahvapäraseid nimetusi.
    17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam?
    18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?).
    19. Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed?
    20. Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest?

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Omakultuur-konspekt- eksamiteemad
    34
    doc

    Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

    Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Omakultuur konspekt eksamiteemad
    74
    doc

    Omakultuur konspekt eksamiteemad

    Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost  Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 -

    Kultuur
    Eesti kultuurilugu
    85
    rtf

    Eesti kultuurilugu

    Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka Saksa Ordu ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähemtähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal 1418. Seal toimus ka enamik Hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadusandlusele - igal hansalinnal olid oma seadused. Ülekaalus oli merekaubandus

    Kultuurilugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun