Stiilide töö Argistiil See oli jälle üks jumala tavaline pühapäevaõhtu. Dinneriks makaronid hakklihaga. Ikka oli emps sinna sibulat toppinud. Ma ei salli seda, aga ta ei suuda kunagi meeles hoida, et sibulaga on head ainult soustid ja salatid ja muu selletaoline. Ahjupraed. Makaronide juures on see aga viimane äka. Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski e...
7. kl KONTROLLTÖÖ NR 1 A nimi…………………….. punktid……….. hinne……….. 1. Missugune on sõna kuju ja selle tähenduse vaheline seos? (1p)....................................................... 2. Mis on murre? (1p)…………………………………………………………………………………... 3. Missuguse murde kasutusalal asub Järva-Jaani gümnaasium? (1p) …………………………….. 4. Mis on argikeel? (1p)............................................................................................................................. 5. Mis on kirjakeel? (1p)………………………………………………………………………………... 6. Too kolm näidet ...
Joonis 1.1: Kanji m¨argi semantiline ruum ning seda m¨a¨aravad h¨a¨aldus , kuju ja kasutus . Kolmnurga iga tipu juures on esitatud vastava omaduse kohased s¨ ustematiseerimismeetodid. M¨argi kuju juures vasakul nn. m¨a rgi v~oti , m¨ argi h¨aa¨lduse juures u ¨lal homofoonilised m¨argir¨ uhmad 10 ning kasutuse juures paremal m¨argipered . Toodud m~oistete juurde tulen pikemalt tagasi t¨o¨o l~opuosas. J¨argnevalt vaatleksin pikemalt eraldi kanjim¨argi kolme makrostruktuu- ri komponenti: kuju, kasutust ning l~opuks h¨a¨aldust. 1.1
kitsaskohtade likvideerimine- raskustest ülesaamine Auto sooritab vasakpööret.- Auto pöörab vasakule. Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. Paraneb rahva aineline kindlustatus Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.- valvab juhatuse tegevuse järele. Vormistage avaldus.- kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.- saab edukalt hakkama. 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad? Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte- <7> ARGI poort ajalehesaba ARGI: ajalehejärjekord; ajalehe põnevuslooga lõpuosa ametipost- ARGI ametikoht kevadeti- ARGI Ka kevaditi sõiduki tehniline pass- ARGI (registreerimistunnistus) tööst viilima- ARGI kõrvale hoidma, looderdama 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. 2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts
hiina astroloogiliste m¨arkidena, k˜oik on kasutuslikud laenud. K¨umne t¨uve m¨argid 甲・乙・丙・丁・戊・己・庚・辛・壬・癸 jaotuvad u¨ le kahe viie elemendi 五行 puu 木, tuli 火, maa 土, metall 金, vesi 水 j¨arjekorras. Siit on eesti keeldegi j˜oudnud u¨ tlemine ‘tulise draakoni aasta’ jne. 2 Hiina Han-aegne uusaasta algas Gregoriuse kalendri j¨ argi veebruari paiku, 11. kuu v˜oiks m¨arkida seega jaanuari l˜oppu. 11 花 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 7 574 66 22 ✄ か か
5 M¨ a¨ aratud integraal 5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja...
Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele...
2. ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs. ÕS 2006 ÕS 2013 1. Lokaut <20: -kaudi, -kauti> <22e: -kaudi, -k`auti> käitise sulgemine töösulg (-sulu). tööliste vallandamisteks. 2. Labrador <6: -i, -i> <19: -i, -i> GEOL GEOL(poolvääriskivi); (poolvääriskivi) ARGI Labradori ARGI Labradori retriiver. retriiver; <12: -i, -i; kuhu -i> poolsaar Kanadas. 3. Luger <9: -i> <2e: -i> lugemisprojektor. automaatseade info sisestamiseks andmekandjalt;
hommage [omaaž] (pr < homme mees) • tänu- v austusavaldus ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu adresseerima, indeks, kaasaegne, resümee, vabandama? Adresseerima ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima.
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
Vanemlus Vanemlus on mitmepalgeline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad see on juriidiline vanemlus. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse ilmaletooja enamasti olla ka ametlikult oma lapse ema. Bioloogilisest isast, kes tunnistab oma isadust, saab ka juriidiliselt lapse isa. Eestis jääb isa siiski tuvastamata 15% vastsündinuist (2003. Aasta andmed). Sotsiaalne vanemlus on seotud vanemateks peetava isiku ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilis...
Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit. • x - testis saadud toorpunktide summa; • μ - keskmine punktide arv, mille normgrupp on saavutanud; • σ - normgrupi tulemuste standardhälve. MÕJUTAB • Eneseteadlikkust, enesekindlust • Emotsionaalset paindlikkust • Motivatsiooni • Interpersonaalset tundlikkust • Mõjukust • Nägemuslikkus • Kohusetundlikkus • Usaldust • Stabiilsust iseloomus, argi asjades jne KASUTATUD MATERJAL • http:// erinevadoppijad.weebly.com/intelligentsustuumluumlpide-arendamine.htm l • http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman#mediaviewer/File:Daniel_Go leman_-_ World_Economic_Forum_Annual_Meeting_2011.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus • http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria • http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsuskvoot • http://www.sotsioloogia
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
mõttes. Autor on osanud suured tunded nii meeldivad kui ka ebameeldivad panna hästi toimivasse tasakaalu ning luua usutavad tegelased ja kaasakiskuva tegevustiku, mida on põnev lugeda ning kus kõik otsad sõlmuvad lõpuks kenasti kokku ja kõik küsimused saavad loogilise vastuse. Eia Uus ütleb: See on esimene raamat, kus tunnen ära oma põlvkonna ja kogemuskaaslased. ,,Ajastu hõng": keel, muusika, brändid, hierarhiad, tänavad, tüpaazid, argi ja pidupäevad nagu minagi neid tean. Margus Karu detailides pesitseb elu. See on üks väheseid tekste, mis on mind pannud avalikus kohas lugedes valjusti naerma, kuigi meeleheidet siin ju jagub. Traagika läbi huumoriprisma ongi kõige traagilisem, eks? Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.naisteleht.ee/files/images/Margus_1.jpg MARGUSE PILT http:// t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSHoi5swwyR3FJ0uVYAIr2ovR APLAUSI PILT http:// www
NULLPUNKT! NULLPUNKT! Margus Karu Tegelased • Johannes – minategelane • Grete – Johannese kaksikõde • Bianca – Johannese tüdruk • Raimo – Johannese klassivend • Olav, Ege, Paul – Johannese õed-vennad • Riina – Johannese suvearmastus • Sasa – Johannese parim sõber • Lisaks olid jutus veel klassiõed-vennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese suvepuhkus Johannese Nullpunkt saabumine uude kooli 12. klassi alustamine Tutvumine kooli ja klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik Johannes ja Bianca ja probleemid ...
MÄNEDZER- (majandusasjade) juht, korraldaja -NAHAALNE, nahaalsus - häbematu, jultunud; häbematus NIHILISM kõige eitamine, täielik skeptitsism NISS seinatühe; hõivamata koht PARADOKS - näilikult mõistusvastane väide v nähtus PARADOKSAALNE - paradoksi meenutav -PERFEKTNE - täiuslik, täielik POTENTSIAALNE - võimalik, varjatult v varuna olemasolev PRESTIIZ- lugupeetavus, mõjukus, maine PROFESSIONAAL - elukutseline, mitteamatöör PROFESSIONAALNE - (elu)kutseline ; ARGI meisterlik PSÜHHIAATER - vaimuhaiguste arst PSÜÜHIKA - hingeelu, hingelaad -REVANS - kaotuse tasategemine (sõjas, mängus, spordis) SPONTAANNE- iseeneslik; tahtmatult, sundimatult esiletulev STIIHILINE- loodusjõuline; ÜLEK korraldamatu, iseeneslik SEDÖÖVER- meistriteos, tippteos, tähtteos TENDENTS- kallak, suunitlus VIRTUOOSNE- meisterlik, tehnika poolest täiuslik 2. Leia eelnevates võõrsõnade hulgast lausetesse sobivad sõnad. Jälgi õige sõnavormi
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...
spetsialist oma ala asjatundja Strateegia sõjaline plaan sümfoonia pikem orkestrihelitöö Sümpoosion teadlaste erialane nõupidamine; vaimuka vestluse ja meelelahutusega pidusöök Vana- Kreekas Sünekdohh metonüümia alaliik: tähendusülekanne osa ja terviku suhte alusel Sahh Iraani monarh; argi tuli (malemängus) Sanss võimalus, väljavaade Sarlatan asjatundjana esinev võhik, petis Saslõkk varda otsas küpsetatud lamba-, sea- vm liha Sedööver meistriteos, tippteos, tähtteos Seff, seffi ülemus, ülem, juhataja Sovinism marurahvuslus, rahvusupsakus Srift kiri, kirjamärkide kujundusliik, nt normkiri, kursiiv, antiikva, fraktuur Sveitser uksehoidja
Rahvariided Rahvarõivastega on meist kokku puutunud pea igaüks, kas neid ise kandes või kandjate pakutud kaunist vaatepilti nautides. Kuid mis on või oli rahvarõivas? Üldises mõttes on rahvarõivas seisuslikule ühiskonnale iseloomulik talupojarõivas, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16. sajandi lõpust pildimaterjal ja...
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segavi...
Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle Uunikum - 9
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
konstandid (vabad tundmatud): x = x2 v1 + x4 v2 8 Koordinaadid ja koordinaatvektor Olgu B = {b1 , . . . , bn } vektorruumi V baas, dim V = n. Eelnevast teame, et iga vektor a V on avaldatav baasi vektorite LK-na a = 1 b1 + · · · + n bn Selle lineaarkombinatsiooni kordajaid 1 , . . . , n nimetatakse vek- tori a V koordinaatideks baasis B = {b1 , . . . , bn }. Vektori a kohta ¨oeldakse, et ta on arendatud baasi B j¨ argi. Vektori a koor- dinaatvektoriks baasis B nimetame u ¨heveerulist maatriksit 1 .. CB (a) = . n P~ohjus, miks kasutame veergu rea asemel, selgub hiljem. 8.1 Koordinaatvektori omadusi Olgu B vektorruumi V baas. Siis 1) CB (v1 + v2 ) = CB (v1 ) + CB (v2 ) 2) CB (v) = CB (v) T~ oestus
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
u ¨levaade teist j¨arku pindadest. K¨aesolevat ~oppeainet loetakse matemaa- tika-informaatika, f¨ uu ¨sika-keemia ja haridusteaduskonna u ¨li~opilastele. Ei saa mitte kuidagi j¨atta m¨arkimata, et matemaatilist teksti tuleb omandada laua taga pliiatsi ja paberiga. Valemite teisendamisel peate alati iga v~ordusm¨argi puhul k¨ usima endalt, miks ta kehtib. Nende loengute autor soovitab siiralt, et Te iga v~ordusm¨ argi kohale kirjutaksite valemi numbri, mis selgitab u ~ ¨lemineku ~oigsust. Oige pea Te m¨arkate, et matemaatilise teks- ti omandamine on t~oesti meeldiv tegevus. Hea lugeja, j~oudu s¨ ustemaatilisele t¨o¨ole. K¨aesoleva ~oppevahendi joonised on arvutil teinud u ¨li~opilane Marge Ilmosaar. S¨ udamlik t¨anu talle selle eest. 1 SISUKORD
u ¨levaade teist j¨arku pindadest. K¨aesolevat ˜oppeainet loetakse matemaa- tika-informaatika, f¨ uu ¨sika-keemia ja haridusteaduskonna u ¨li˜opilastele. Ei saa mitte kuidagi j¨atta m¨arkimata, et matemaatilist teksti tuleb omandada laua taga pliiatsi ja paberiga. Valemite teisendamisel peate alati iga v˜ordusm¨argi puhul k¨ usima endalt, miks ta kehtib. Nende loengute autor soovitab siiralt, et Te iga v˜ordusm¨ argi kohale kirjutaksite valemi numbri, mis selgitab u ˜ ¨lemineku ˜oigsust. Oige pea Te m¨arkate, et matemaatilise teks- ti omandamine on t˜oesti meeldiv tegevus. Hea lugeja, j˜oudu s¨ ustemaatilisele t¨o¨ole. K¨aesoleva ˜oppevahendi joonised on arvutil teinud u ¨li˜opilane Marge Ilmosaar. S¨ udamlik t¨anu talle selle eest. 1 SISUKORD
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
PAARISUHETE ARENGU ETAPID soovide formuleeriminetäh seda,et nooruk hakkab tajuma,mis on tema jaoks tähtis,milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt,kellega kavatseb püsivamalt suhelda. sõprussuhete teke-arenev sõprus annab võimaluse uuest tuttavast rohkem teada saada,näha teda mitmesugustes olukordades,leida jooni,mis esmapilgul silma ei paista. kohtumiste perioodkui tahtmine suhet jätkata säilib,lepitakse kokku lühemaid,mitte väga olulisi kokkusaamisi. lähem tutvumine-see suhte etapp on avatum ja sügavam kui eelmised,päevakorras võivad olla kõikvõimalikud teemad,kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Kihlus VILJASTUMINE JA RASEDUS Rasedustunnused:menstruatsiooni ärajäämine,pinge alakõhus,pitsitus rindades,iiveldus, oksendamine,väsimus,äraarvamatud meeleolud. Rasedusekindalaks tegemine: rasedustest,naistearsti külastus. Rasestumine toimub ovulatsiooni ajal,5-6 päevaga liigub viljastunud munarakk emakani ja ki...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvatoite Lühitutvustus. 04.04.2001 1 Ma valisin just selle raamatu, kuna toiduga me puutume ju kõik igapäev kokku, kuid millised olid eestlaste toitumisharjumused eelnevatel sajanditel, seda tõenäoliselt ei tea meist paljud. See raamat sisaldabki lühikese ülevaate eesti rahva argi- ja pidupäevatoitudest ning toitudega seoses olevatest pärimustest, nii nagu need olid välja kujunenud XIX sajandi teiseks pooleks. Kõigepealt räägib raamat toidu üldajaloost 19. ja 20. sajandil. Kuni sajandi keskpaigani olid toitlusolud Eestimaal küllaltki kehvad ning toituti põhiliselt aganaleivast ja silgusoolveest. 1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse Eestis sajanditaguste retseptide otsimisega ja on restorane, mi...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond EESTI KÖÖK Juhendaja: Viljandi 2011 1. MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa...
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. s...
Uusimad harud: Masinatööstus: elektroonika-ja arvutitööstus, side-,tuuma- ja kosmosetehnika. Keemiatööstus: geenitehnoloogia, biokeemia, ravimi-ja kosmeetika tööstusharu Uusimad harud on teadusmahukad, tooraine asukoht ja energiamahukus pole üldse olulised, oluline on tööjõu kvantiteet ja väga oluline tööjõu kvaliteet. 43. Teenindus on abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust. Liigid: ARGI TEENUSED tarbitakse iga päev, seda pakuvad nt toidukapulused, toitlustuskohad jms ettevõtted. PERIOODILISED TEENUSED teenuseid vajatakse teatava ajavahemiku tagant, seda osutavad nt juuksurisalongid, ujulad, turud, jt ettevõtted, mis kujunevad tasuvaks kui nende teeninduspiirkonnas elab vähemalt mõni tuhat elanikku. EPISOODILISED TEENUSED vajatakse harvem, nt teater, remonditöökoda jt. Selle edukas ja kestev majandamine eeldab u 10000-20000 inimesega teeninduspiirkonda.
allikatena vaatlused kasut. asjadeni, arusaam sellest ,,milles raha taodeldakse projekti Olemuse lahend.ta jätmine. erinevaid dok.e c)küsitlused ja on küsimus", vabaned alusel). Riigi ja tead.suhted Teaduslik-vabast. Tunnetus- intervjuud, eelnevalt koost. tradit.mõtlemisest, rikastab ja a)riigi võim.d ja funkt.d protsess puudustest, mis oma- ankeedi alusel. Küsimustik võib mitmekesistab argi mõtlemist, teaduslik-tehnilises valdkonnas sed kaemuslikule ja emp.le olla nii avatud, kui valikvastus- uued ideed töö arendam., huvi b)riigi poolt finants. uuringute tunnetusele. Põhineb faktide tega. Eksperiment on katse, kus uute valdkondade vastu,süst.lt prioriteetide hinnang ja valikute kogum.l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
TÕESTUSED, TULETUSKÄIGUD, PÕHJENDUSED!!! 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana y = f'(a)x + , kus = r(x)x Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f'(a)x ja teine on . M~olemad liidetavad on l~opmatult kahanevad protsessis x 0. V~ordleme neid suurusi x suhtes. Esiteks, eelduse f'(a) 0 p~ohjal saame lim dy x= lim f'(a)/x* x= lim f'(a) = f(a) 0. x0 x0 x0 Teiseks kehtib lim / x = lim r(x)x /x = lim r(x) = 0. x0 x0 x0 N¨aeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama j¨arku l~opmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus x suhtes. J¨arelikult v¨aikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seet~ottu v~oime lugeda diferent...
. . . . . . . . . . 5 1.5.4 Toearmatuuri esimesel toel valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.5.5 Toearmatuuri valimine peatala kohal ja ¨a¨armisel toel paralleelselt peatalaga 6 1.6 Plaadi p~oikj~ oukindlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.6.1 Arvutuslikku p~ oikarmatuurita elemendi p~oikj~oukandev~oime . . . . . . . . 7 2 Abitala arvutus plastse skeemi j¨ argi 7 2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
